saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
Raamatus vaadeldakse põhjalikult USA-s kui ka mujal maailmas läbiviidud uuringuid praktilise intelligentsuse ja selle avaldumise kohta erinevatel inimrühmadel nt nagu juhitöö, sõjaväeline juhtimine, õpetamine, müügitöö ja teadusuuringud. Raamatus kirjeldatud tööd ja uuringud pakuvad rikkalikku tõendusmaterjali selle kohta, et akadeemiline ja praktiline intelligentsus on erinevad nähtused. Vaiketeadmiste uuringud kujutavad endast üht võimalust, kuidas praktilisele intelligentsusele läheneda. Vaiketeadmised aitavad eduga seonduvaid praktilisi võimeid paremini mõista. On kogutud suur hulk tõendid selle kohta, et praktilise intelligentsuse testide sooritamise edukus on seotud mitmesuguste tegeliku elu edukust peegeldavate kriteeriumidega, kus ei seondu eriti traditsiooniliste akadeemilise intelligentsuse testide sooritamise edukusega. Järelikult, kui kasutada mõlemat liiki teste koos, on võimalik seletada ära suurem hulk variatiivsust, kui ükskõik kumba liiki
hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. • Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. IQ Stern defineeris IQ suuruse valemiga • Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust • Vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks teist metoodikat ja valemit.
1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent. (Krull 2000: 77-80) Viimane aspekt vastab mitmetele uuematele teooriatele, kus pööratakse suurt tähelepanu praktilisele intelligentsusele, mis on seoses üleüldise eduga elus. Vaimse intelligentsuse mõiste ütleb, et üldjuhul peetakse inetlligentseks inimesi, kellel on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid lahendada ja kes on võimelised varasematest kogemustest õppima. Nüüd kui vaimsele intelligentsusele on juurde isandunud ka praktilise intelligentsuse teooriaid, siis on intelligentsuse mõiste veidi muutunud. Väga oluliseks peetakse ka praktilise intelligentsuse osa
Kristalliseerunud intelligentsus hõlmab omandatud teadmisi. Siia alla kuuluvad verbaalsed teadmised ja oskused, mis tulevad kasusks selliste probleemide puhul, millega ollakse juba kokku puutunud. Voolava ja kristalliseerunud intelligentsuse vahel on ilmne seos. Kõrge voolava intelligentsusega inimene on tõenäoliselt kiire õppija ning omandab seetõttu kerge vaevaga need oskused ja teadmised, mis on aluseks kristalliseerunud intelligentsusele (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.5. INTELLIGENTSUSE ELEMENDID Intelligentsust mõjutab vaimne kiirus. Inimesed, kelle IQ on kõrgem, reageerivad ülesannete puhul kiiremini. Lisaks mõjutab intelligentsust ka võime hoida meeles erinevaid eesmärke ja juhtida oma tähelepanu õiges suunas. Selle võimega saame moodustada keerukamaid ülesannete mudeleid ning kontrollida oma mõtteid palju efektiivsemalt (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.6
mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised
andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria( Robert Sternberg) 1.Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2.Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Me peame probleemi analüüsima hoolikalt, enne kui leiame sobiva lahenduse. Korduvad situatsioonis saame oma teadmisi ja kogemusi automaatselt uuesti kasutada. 3.Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Erikultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.
üldine kohanemissündroom; frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus ning hirmutunne. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: Oma emotsioonide teadustamine Emotsioonide juhtimine Enesemotivatsioon Emotsioonide äratundmine teistes Suhtekorraldus Harjutus
- Valiidsus – uuringute tõesus - Reliaablus madal kui iga kord sama tulemus - Lugemistest 2 - - Intelligentsus on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub – asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha - Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis avaldub väga mitmes olukorras, kaasa arvatud juhud, kui inimene peab lahendama psühholoogide koostatud ülesandeid. Igapäevaelu esitab meie intelligentsusele pidevalt väljakutseid: kuidas maksta parkimisautomaadis; kas võtta kaasa vihmavari, kuna ilmateade lubas õhtupoolikul vihma; mida tähendab prantsuskeelne fraas quotient intellectuel; kui kiiresti leiab Google Earth’is üles oma praeguse asukoha või mitu miili on 1,609344 kilomeetrit? - Hälbeskaala tähendab, et intelligentsust saab mõõta suhtelistes mõõtühikutes (mida saab nimetada ka IQ punktideks või kvootideks), mis väljendavad tavaliselt selle
On inimesel,kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega 18. Frustratsioon Frustratsioon takistusest tulenev viha 19. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on psüühiline seisund, mis tekib millegi puudusoleku Tunnetamisest: · Primaarsed (bioloogilised): õhk, janu, toit, uni, seks, liikumine, muljed · Sekundaarsed (sotsiaalsed) 20. Intelligentsuse mõiste Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus 21. IQ ja EQ 22. Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline · sangviinik avatud ja tasakaalukas · flegmaatik suletud ja tasakaalukas · melanhoolik suletud ja närviline 23. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) Ekstravertsus tendents eelistada inimesi üksiolekule
intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1) Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel).[3] 2) Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse).[3] 3) Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.[3] Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.[3]
Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste
Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) – arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. – Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) – skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste
See on aeg, et välja tulla stressist mida põhjustab varajane ärkamine, vanemad või transport. Lpsed saavad jutustada oma eelmise päeva elamustest. Siis 8.30 pannakse puuvuljakorv kõrvale ja algab hommikuring laulude ja laulumängudega. Süüdatakse küünal. Tegevus kestab 15-20 minutit ja siis on jälle lastel vaba aeg, kas toas või õues. Igal nädalapäeval on kindel tegevus (nt. reedel saia küpsetamine) ja nii kujuneb kindel rütm. Rõhku pannakse ka intelligentsusele. Tähtsaks peetakse, et laps oskaks luua seoseid. Näiteks kui lauda püütakse ruumis välja viia, aga see ei mahu, siis mis pidi peaks teda pöörama, et mahuks. Lapsi viikase kokku erinevate meistritega, et nad näksid kuid üks või teine asi valmib. Püütakse seda ka ise kogeda, sest nii kinnistub paremini teadmine. Mänguasjad on just selleks väga lihtsad, väheste detailidega, et laps saaks kasutada oma fantaasiat lennukalt, mitte ei panda teda raamidesse
Motivatsioon -> on isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu, st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid ->On teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav ->On erinevate funktsioonidega on aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks, aktiivsuse suuna määrajaks. 16. Intelligentsuse mõiste Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus 17. IQ ja EQ > · Puhas kõrge IQ-ga tüüp on vaimuvaldkonnas andekas, kuid saamatu isiklikus elus. Mees on laiade intellektuaalsete huvidega, auahne, produktiivne ja visa, kuid samal ajal kriitiline ja üleolev, nõudlik ja endasse sulgunud. Emotsionaalselt on niisugused mehed külmad ning suurte raskustega lähisuhete sõlmimisel
Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas. Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest. Kui tahad teist inimest õnnelikuks teha, pead olema õnnelik. Kui oled vihane, siis muudad ka teise inimese vihaseks tunne nakatab! Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.
soodustab õppimist õppimise jaoks. Tõstes inimeste motivatsiooni ja soovi uusi ülesandeid peale võtta selle asemel, et keskenduda IQ tulemustele, võib saavutada paremaid tulemusi. Roberts at al. (2008) järgi hariduslik sekkumine võib tõsta IQ-d u. 8 ühiku võrra - mis hiljem võib osutuda oluliseks selles, kuidas me edaspidi kasutame omandatud oskusi õppimisel ja tervise ning rõõmutunde saamiseks. Kultuurilised erinevused vaadetes intelligentsusele. Ühed seltskonnad lahendavad probleeme isiklikul tasemel (individualistid), teistes aga muretsetakse rohkem probleemidest, mis toovad sotsiaalset harmooniat (kollektivistid). Individualistidele faktide mäletamine ei ole oluline, nende seas on populaarne väga kiire õppimine enne eksamit, mis lõpuks ei jäta teadmisi pikemas perspektiivis. Kollektivistid aga peavad faktide mälu tähtsaks sügavama mõtlemisviisi ja intelligentsuse vaatenurgast. Teine näide erinevusest on vaikus
Osade teadlaste arust saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme osa: 1) Seesmine komponent – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid. Näiteks vajaliku info omandamine. 2) Kogemuslik komponent – kogemuse mõju intelligentsusele. Situatsioonis mis on juba kord olnud oma teadmiste automaatne kasutamine ja lahenduse leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste:
Gardner rõhutas, et intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest võrdlemisi vähe. Robert Sternberg (1949-?) eristab intelligentsuses kolme koostisosa: 1. Seesmine komponent inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid, mis jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Kogemuslik komponent kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis kasutame teadmisi ja kogemusi automaatselt, uued olukorrad nõuavad uut lähenemist. Probleemi peab hoolikalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. Sarnaneb Catelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega. 3. Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.
kunsti meetodi tarbimisega. See tõi traditsioonilise kultuuri hävingut ning isolatsioon maailma kultuurist. Iga aastakümnega, Trotski sõnul, kunst aina muutub ega suuda enam kujuneda tugevaks staatuseks. Poliitiliste eesmärkide kunst on mõeldud ainult suurtele harimatutele massidele, mitte intellektuaalidele, kes vajavad teadmisi, mitte propagandat. Esteetiline külg taolisel kunstil ei ole enam oluline, põhiomadus seisneb selles, et äratada huvi ning kaasata massi, mis on vastupidiselt intelligentsusele, kes ei pea propagandaplakatit kunstiks ega mingisuguseks teadmiste kogumikuks. Jaqcues Ranciere leiab esteetilisusel ja poliitikal hulgaliselt sarnasusi, ning igasugune võimu või reziimi kriitika kunstis juba viitabki poliitilisele kunstile. Kunst ja poliitika on teineteisega seotud kui dissensuse vormid, mis kujundavad ümber meelelist ühiskogemust. Just mõlema tasakaalu viimisel võib juhtuda, et just niisugune poliitiline reziim, mida propageerib valitsus ja ka kunst,
Kümnendikuga neist julgustükkidest, mida Erasmus oma ajale ütles, läksid teised tuleriidale, sest nad lobisesid neid rohmakalt välja; ent tema raamatuid võtsid paavstid ja kirikuvürstid, kuningad ja hertsogid ülimeelitatult vastu ning tasusid nende eest koguni auametite ja kinkidega. Erasmus pole kohe algusest peale suur kirjanik. Tema-sugune mees peab vanaks saama, et maailma mõjutada. Erasmus oli rohkem asjatundja kui kunstnik, tema igialati löögivalmis intelligentsusele on kirjutamine vaid vestlemise teistsugune vorm, see ei maksa ta vaimsele erksusele erilist vaeva, ja ta ise selgitab kord, et uue raamatu kirjutamine on talle väiksem vaev kui vana korrektuuri lugemine. 3 Missioon ja elu mõte Erasmus armastas luulet ja filosoofiat. Raamatuid ja taieseid, keeli ja rahvaid ning kogu inimkonda
Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest. Kui tahad teist inimest õnnelikuks teha, pead olema õnnelik. Kui oled vihane, siis muudad ka teise inimese vihaseks tunne nakatab! Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.
oma huvid, ta oli piisavalt jõukas... Samas ei olnud tal sõpru, aatekaaslasi, teda ignoreeriti (mis on tegelikult vaimne vägivald!!) mis kõik kokku süvendas poisi nurkasurutust viimse piirini. See, mis juhtus, oli appikarje. Kui seni on inimesed treeninud oma keha ja vaimu (mälu- ning mõtlemisharjutused, ka mediteerimine), siis äkki tuleks esitada väljakutse kolmanda külje avastamisele emotsionaalsele intelligentsusele. Mõelgem tihemini selle peale, mida me tunneme, mõtestagem lahti oma emotsioone ning diskuteerigem oma tunnete teemadel. Edaspidi peaks hakkama ka koolis suuremat rõhku panema õpilaste emotsionaalsuse treenimisele, selle arendamisele, et keegi ei tunneks end üksiku või tõrjutuna. Ka kodus peab rohkem rääkima teemadel, mis võib-olla algul ei tundu eriti mugavad arutada, aga mis hiljem võivad osutuda väljapääsmatute olukordade sõlmpunktiks (nt tabuteemad)
ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: · Oma emotsioonide teadustamine · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Emotsioonide äratundmine teistes · Suhtekorraldus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk. 60-61) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. (http://et
suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria. Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: · Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel). · Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse). · Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Vaimne areng ja intelligentsuse olemus. J.H
x Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. x Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. SQ sotsiaalne intelligentsus (Goleman) on võime mõista ja arvestada ümbritsevaid suhteid ja teada nende mõju. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos, sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. See on suhete tarkus.
kombineerumist ja koos toimimist. Sternberg eristab intelligentsuses kolme koostisosa (1: 119). 1) Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. (1: 119). 2) Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis võime oma teadmisi ja kogemusi kasutada automaatselt, kuid uuelaadsed olukorrad nõuavad teistsugust lähenemist. Me peame probleemi palju hoolikamalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. See komponent sarnaneb Cattelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega (1:119). 3) Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad
loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks teostamine ja rakendamine; mõõdetav igapäevaelus ette tulevate ülesannete lahendamisega). Süsteemsed lähenemised · Eristatakse potentsiaal ning realiseeritud võime · Renzulli-Mönksi andekusemudel (Mönks, 2003) andekuse avaldumiseks on oluline lisaks kõrgele intelligentsusele ja/või erivõimetele ka loovus ning ülesandele pühendumine, motivatsioon andekuse avaldamisele avaldab mõju kasvukeskkond (kool, vanemad, kaaslased) · Lisaks ka kultuurikeskkond laiemalt (mis on soositud, suhtumine andekatesse) · Üldiselt: Võgotski, Bronfenbrenner jt .... · Võimaldab eristada alasooritajad Süsteemne lähenemine · Lähikeskkonnad · Suhtlemine · Kuulud-nähtu interpreteerimine vastavalt enda arengu tasemele · Isiksuse-keskkonna sobivus
Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab
- Enesehinnanguga seotud vajadused: eneseaustuse vajadus, prestiizivajadus, lugupidamisvajadus, vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jms - Eneseteostusvajadused: vajadus rakendada oma oskusi ja teadmisi, võimeid ja andeid. Motivatsioon Motiiv on tegevuse alustamiseks ajend. (vajadus motiiv tegevus) INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi): · lingvistilised · loogilis-matemaatilised · ruumilised · kehalised · muusikalised · interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus?
Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab
paremaks ja teadlikumaks tuleks neid oskusi igapäevastes olukordades käsitleda. Ehk siis arendama autori sõnade kohaselt praktilist intelligentsust ja arendama sallivuseks oskusi. Autor väidab, et ka pedagoogidel tuleb sellealaseid teadmisi täiendada. Vähene sallivus kaasõpilastesse tõstab esile vajaduse õpetaja praktilise intelligentsuse järele, mille kujunemise kaudu tekivad õpilastes sallivuse kujundamiseks vajalikud sotsiaalsed oskused. Eriline rõhuasetus langeb praktilisele intelligentsusele koosõppimise alal. Raske on rääkida sallivuse kujunemisest, kui puuduvad oskused ja valmisolek õppida koos endast erinevatega. Selliste oskuste õpetamine ja valmisoleku kujundamine on õpetaja kätes läbi enda ja õpilaste praktilise intelligentsuse kujundamise. Salliva suhtumise kujundamisele tuleb tähelepanu pöörata juba varakult, kuna salliv suhtumine endast erinevatesse aitab kaasa toimetulekule integreeruvas Euroopas
mõjutada teatavaid võimeid (nt keeleoskust) jättes teised puutumata (nt matemaatilise võimekuse). On haigusi, mis kahjustavad inimese ruumilist intelligentsust (ta ei mõista enam joonistusi) või füüsilist intellektuaalsust, aga ka isikupärast intellektuaalsust. Gardneri mitmese intelligentsuse tõepärasuse kasuks kõneleb ka autistide olemasolu. Need vaimselt väärastunud isikud võivad olla mõnel alal silmapaistvalt andekad, vaatamata nende madalale üldisele intelligentsusele. On andekaid joonistajaid, kalendriarvutajaid, laevamudelite ehitajaid, muusikuid jne. Samas on juhitud tähelepanu sellele, et autiste on äärmiselt vähe üks-kaks iga tuhande kinnisele ravile allutatud väärastunud haige kohta ja nende erakordsed võimed reeglina avalduvad vaid väga kitsastes piirides. Näiteks kalendriarvutajal ei tarvitse olla üldse muid matemaatilisi võimeid ja ta ei pruugi suuta liita isegi ühekohalisi arve.
sõnade või mudelite kaudu kirjeldada. Tänapäeval on tuntuim mudel andekuse olemuse selgitamiseks Renzulli-Mönksi mudel (joonis 1). Joseph Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ testide alusel tehtud otsused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsustestide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120130), mõõdavad pigem n-ö kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intelligentsusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli
5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus
* ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem emotsionaalsele intelligentsusele ja kehast teadlikkusele, rõhutades inimese keha-hinge- vaimu või aistingute-tunnete-mõtete terviklikkust ja integratsiooni, mis on loovuse ja elujõu allikaks. Ammu on avastatud, et kaasaegse psühhoteraapia meetodid on liiga head, et neid kasutada ainult haigete raviks. Seepärast kasutavad tänapäeval ka gestaltterapeutide teenuseid üha rohkem nn. terved, oma eluga toimetulevad inimesed selleks, et ennast sügavamalt tundma õppida, et ennast rohkem usaldada ja elust rõõmu tunda
Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse 20. Võimete testide teke I Maailmasõja ajal loodi esimesed sühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid. 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis
seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste oskuslik tajumine ja eristamine). - Sternberg: erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine – seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid – vajaliku info omastamine, probleemi käsitluse lahendamine ja oma teadmiste kohandamine vastavalt situatsioonile), kogemuslik komp (kogemuste mõju intelligentsusele) ja seotus väliskeskkonnaga (intelligentsuse avalik külg, erinevates kultuurides seatakse esiküljele erinevad ülesanded) Intelligentsustestid – Stanford-Binet test: Koosneb seeriast ülesannetest, mille olemus varieerub vastavalt testitava vanusele. Test esitatakse suuliselt, alustatakse kergematest (eale vastavatest) ja liigutakse edasi raskemate probleemide lahendamiseni. Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda
seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria · Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel · Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis võime oma teadmisi ja kogemusi kasutada automaatselt, kuid uuelaadsed olukorrad vajavad teistsugust lähenemist. Peame probleemi palju hoolikamalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. · Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Testid: (Binet- Simoni test Laste vaimse arengu määramise test. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema
igapäevastes situatsioonides kasutavad paljud inimesed kognitiivseid protsesse, mida nad ei suuda kasutada abstarktsete probleemide lahendamisel. Alati ei piirdu intelligentsus praktiliste igapäeva elu ülesannete eduka lahendamisega. Sternberg jagab intelligentsuse kolmeks eri liiki võimeteks: 1) Analüütiline - seostub tunnetusprotsessidega. Seda mõõdavad tavalised IQ testid. 2) Loov - hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Avaldub uutes olukordades. 3) Praktiline - praktilises elus toimetulekuks vajalikud oskused ja teadmised 119. Mis on vaikivad teadmised? See on teadmine, mida on raske või võimatu väljendada, kuid mida kasutatakse. Kasutamine seisneb tegevuse läbiviimise sammude abil ning on teadvustamta. Vaikivad teadmised omandatakse kogemuse läbi. 120. Millised on võimed Gardneri multi intelligentsuse teooria järgi?
- Formaalsete operatsioonide periood – 11- vanadus. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemid lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Sir F. Galton – arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 Binet´- Simone skaala – koolilaste vaimsete võimete test. Erinevad keelelised, matemaatilised, kujutlusvõimelised, loogilised ülesanded, mis anti lahendada erinevates vanustes lastele. Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud). 1916 Stanford-Binet´ skaala – Lewis M
seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Seoste leidmine, analüüsimine, otsuste tegemine, üldine informeeritus, omandatud oskused ja kogemused ning nende rakendamine. Sõltub palju haridusest. Suureneb elu jooksul pidevalt, võib hakata vähenema 50-60-ndatest, kui inimene ei rakenda oma võimeid.
ajalist järjestamist. Põhierinevus nende struktuuris taandub sellele, et metsik mõtlemine on kujundlik, kuna kodustatud mõtlemine lähtub abstraktsioonidest. Õppimishäired. 2 tuntumat liiki: 1. Düsleksia (sageli koos düsgraafiaga). Suuri raskusi lugema õppimisel vaatamata normaalsele intelligentsusele ja sensoorsete või motoorsete häirete puudumisele. N. T.A.Edison, N.Rockefeller. 2. Tähelepanu puudulikkuse häire (koos hüperaktiivsusega või ilma selleta). Ei suuda oma tähelepanu hoida keskndatuna mitte millelegi piisavalt kaua selleks, et midagi ära õppida. Lapsed ja perekond. Ideaalis tasakaalustavad vanemad 2 vanemlikku mõõdet: Kontroll- vabaduse piiramine ja reeglite aktiivne ellurakendamine Soojus- tundmuste määr, mida vanemad oma lastele annavad.
tähele, kui palju vihausse ja putukaid me lömastame? Mõistlikum on seletus, et elu areng teistel planeetidel või selle areng intelligentsuseni on väga vähe tõenäone. Pole selge, kas intelligentsus ikka annab eeliseid 10 Ulmefilm 37 püsimajäämiseks. Bakterid saavad ilma intelligentsuseta väga hästi hakkama. Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas. Sellest järeldub, et Galaktikat läbi uurides võib kohata algelist elu, kuid endasarnaseid olendeid ilmselt mitte. Vaevalt sarnaneb tulevik Star Trek'is maalitud laheda pildiga: Universum, mis on täis paljusid inimsarnaseid olendliike, kelle käsutuses on arenenud, kuid põhiliselt staatiline teadus ja tehnika. Pigem on olla üksinduses, kuid areneme kärmelt üha suurema bioloogilise ja elektroonse keerukuse poole
primitiivsuse rasvas. Kuid vaevalt ta hoolikski madalama arenguga eluvormist: kas enamik meist paneb tähele, kui palju vihausse ja putukaid me lömastame? Mõistlikum on seletus, et elu areng teistel planeetidel või selle areng intelligentsuseni on väga vähe tõenäone. Pole selge, kas intelligentsus ikka annab eeliseid püsimajäämiseks. Bakterid saavad ilma intelligentsuseta väga hästi hakkama. Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas. Sellest järeldub, et Galaktikat läbi uurides võib kohata algelist elu, kuid endasarnaseid olendeid ilmselt mitte. Vaevalt sarnaneb tulevik Star Trek'is maalitud laheda pildiga: Universum, mis on täis paljusid inimsarnaseid olendliike, kelle käsutuses on arenenud, kuid põhiliselt staatiline teadus ja tehnika. Pigem on olla üksinduses, kuid areneme kärmelt üha suurema bioloogilise ja elektroonse keerukuse poole
osas hästi sotsialiseeritud indiviidest allapoole. Enamik uuinguid on tuvastanud erinevusi ka neurotismis ja ekstravertsuses, kuidas mõned autorid ei ole nende dimensioonide osas erinevusi leidnud. Neutotism ja ekstravertsus mängisid juba varem rolli Eysencki kriminaalse käitumise kontseptsioonis. Avastus kogemusele ei ole aga enamasti kurjategijate ja seaduskuulekate indiviidide puhul eristavaks tunnuseks. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et lisaks intelligentsusele sisaldab see dimensioon omadusi, mida võib pidada nutikuseks, leidlikkuseks, milles kurjategijad ei jää alla seaduskuulekatele indiviididele. Kokkuvõttes võib õelda, et "Viie Suure" ja selle konteptsiooni variatsioonide alasedmudelid lubavad teha ühe väga olulise järelduse. Erinevad käsitlenud teaduslikud mudelid lubavad teha ühe väga suure olulise järelduse. Niinimetatud superomadused on isiksuse normaalsed küljed, mis iseloomustavad erineval määral iga inimest
Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. 80% inimestest arvavad, et nad on keskmisest intelligentsemad... Ühtne määratlus puudub – tegemist on idealistliku konstruktiga. See on objektiivselt mõõdetamatu. Ka teadlaste seas lahknevused – R.J. Sternberg (pessimist) vs. H.J. Eysenck (optimist). Kui omistame mingi sündmuse seletuse “intelligentsusele” siis me tegelikult ei tea põhjustavat mehhanismi, samas omab ennustavat väärtust. Ajaloost...Esimene test – Alfred Binet & Theophile Simon 1905 Stanford-Binet test 1916 (Lewis Terman) William Stern – IQ = vaimne vanus : kronoloogiline vanus x 100 Robert Yerkes jt. National Intelligence Test (1919) – Juhan Tork (1936) WISC & WAIS-R (Wechsler 1981) Testimise mõistetest: reliaablus.. kuivõrd samades tingimustes saadakse konsistentseid tulemusi
kuid mil viisil pärilik komponent toimib, pole siiani selge. Geneetiliste erinevuste tähendus kasvab vanusega, kuid pole teada, miks. 2. Keskkonnafaktorid mõjutavad samuti intelligentsuse arenemist, kuid millised need faktorid on ja kuidas toimivad, pole täpselt teada.Näiteks kooliskäimine on kindlasti oluline, kuid pole teada, mis nimelt on koolis kriitilise tähtsusega. 3. Toitumise roll intelligentsusele on ebaselge. Tugev alatoitumus lapsepõlves viib selgete negatiivsete efektideni, kuid hüpoteesi teatavatest ,,mikro-toiduainetest", samuti korralikult toidetud elanikkonna kõrgemast intelligentsusest pole suudetud tõestada. 4. On leitud olulisi korrelatsioone informatsiooni töötlemise kiiruse ja psühhomeetrilise intelligentsuse vahel, kuid nende seoste üldisemad tähendused ei ole leidnud teoreetilist interpretatsiooni. 5
5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist KOLMEKOMPONENDILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Pärilikkus ja keskkond
teooria eeldab. Epsteini teooria kohaselt tulevad stressiga tõhusamalt toime need inimesed, kes probleemide tekkimisel mõtlevad konstruktiivselt ning rohkema stressi all kannatavad destruktiivselt mõtlevad inimesed · Epsteini kognitiiv- kogemusliku minateooria (CEST) kohaselt on inimestel kolm igapäevaeluga toimetulekut tagavat süsteemi: ratsionaalne süsteem, mis jämedates joontes vastab kooli-intelligentsusele ja ennustab inimese õppimishindeid kogemuslik süsteem, mis tagab hea vaimse ja füüsilise tervise, head suhted ja edu tööl assotsiatsionistlik süsteem, mis avaldub muutunud teadvuseseisundite korral · Epstein & Meier (1989) lõid konstruktiivse mõtlemise küsimustiku, mis sisaldab toimetuleku globaalset aspekti ja kuut spetsiifilist skaalat: emotsionaalse toimetuleku skaala - käitumusliku toimetuleku skaala kategoorilise mõtlemise skaala - ebauskliku mõtlemise skaala
annaabi.ee 
