Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emotsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid
Emotsioonid
Argo Kruusmaa
Ranno Rentik
Sissejuhatus
Emotsioon on organismi seisund, millega
kaasnevad märgatavad kehalised
muutused (hingamises, pulsis, näo
verevarustuses jne.), mida subjektiivselt
tajutakse mingi tundmusena, mille
nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis
tõukab mingil viisil tegutsema.
Emotsioonide olemasolule põhineb
valedetektori tööpõhimõte.
Ajalugu
Üks esimesi katseid täpsustada inimese
emotsionaalseid protsesse on leitud juba
AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492
432 eKr) kirjutistest. Tema
arvates taanduvad
kõik nähtused neljale
algomadusele soe/külm
ja kuiv/märg.
Ajalugu
Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs
on kirja pandud raamatus ''Nikomachose
eetika'', milles Aristoteles arutleb
emotsioonide rollist seoses vooruste ja
pahedega. Tema arvates peaks inimene
vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima
nö keskteel.
Ajalugu
17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes
(15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut
põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov,
armastus, rõõm, viha ja kurbus.
Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu,
et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad,
mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid
emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm.
Ajalugu
Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise
kinnituse emotsioonide näoväljenduste
uuringutest. Üheks esimeseks sellise uurimuse
tegijaks oli Charles Darwin(18091882).
Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et
emotsioonide näoväljendused ja vastavad
füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunu kultuurist,
vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt.
Põhiemotsioonid (7)
Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks
pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on
leidnud Paul Ekmani(snd 1934) ja tema
kolleegide uurimistöö, mille
kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6
emotsiooni: hirm, kurbus,
rõõm, viha, vastikus, üllatus.
Hiljem on nimekirja lisandunud
ka seitsmes emotsioonpõlgus.
Tänapäev
Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni
prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni
kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1)
emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks
oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha
haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii
inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka
käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik
kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg.
Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N:
kurbus, rõõm) kaudu.
Emotsioonide teadvustamine
Emotsionaalse energia liigne allasurumine
põhjustab seisundi, mis fikseerub
lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad
olla suurema osa ajast konfliktis ning seda
ei pruugita iseendale teadvustada. Sel
juhul otsivad tunded väljapääsu
unenägudes, ebaratsionaalsetes
hirmudes, neuroosides, depressioonis või
ka haigustes.
Emotsioonide liigid (6)
meeleolu pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne
seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele
protsessidele;
afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis
mõjutab inimest tervikuna;
kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi
vajaduse rahuldamiseks;
stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välisja
sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine
kohanemissündroom;
frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud
katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse
tunnetamisel;
ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus
ning hirmutunne.
Emotsionaalne intelligentsus
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste
propageerija Daniel Golemani arvates on EQ
olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates
emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub
kui hästi inimene suudab oma vaimsele
intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida.
Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea
eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta
hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist
saavutada.
Emotsionaalne intelligentsus
ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus
(EQ), mille võime jagada viide peamisesse
valdkonda:
Oma emotsioonide teadustamine
Emotsioonide juhtimine
Enesemotivatsioon
Emotsioonide äratundmine teistes
Suhtekorraldus
Harjutus
Internetisuhtluses emotikon = emotsiooni
kujutav pilt
Kujutage ette, et emotikone ei saa
kasutada!
Mis juhtub? Klassi diskussioon...
Emotsioonide tähtsus
Kui sõnad ja emotsioonid
Kui sõnad ja emotsioonid (näoilmed) on
vastuolus, siis emotsioone usutakse
rohkem kui sõnu. N: Keegi ei usu inimest
kes ütleb, et kõik on korras, kuid ise samal
ajal nutab, mossitab vms.
Kokkuvõte
Nii Eesti nagu ka paljudes muudes keeltes
on palju sõnu, mis kirjeldavad inimese
emotsionaalset seisundit. Vastupidi
keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed
emotsioonid positiivsete vastandid.
Kasutatud allikad
Psühholoogia Gümnaasiumile. A.Realo. 2002.
Kaskmann, M. Emotsioonid ja emotsionaalne intelligentsus.
http://webcache.googleusercontent.com/search?
q=cache:BpyXW3mwslkJ:ak.rapina.ee/maris/emots.pps+emotsiooni
d&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=e 28.09.10
Tundmus. http://et.wikipedia.org/wiki/Tundmus 28.09.10
Tomberg, M. Keha ja emotsioonid.
http://www.terviseleht.ee/200040/40_emotsioonid.php 28.09.10
Vasakule Paremale
Emotsioonid #1 Emotsioonid #2 Emotsioonid #3 Emotsioonid #4 Emotsioonid #5 Emotsioonid #6 Emotsioonid #7 Emotsioonid #8 Emotsioonid #9 Emotsioonid #10 Emotsioonid #11 Emotsioonid #12 Emotsioonid #13 Emotsioonid #14 Emotsioonid #15 Emotsioonid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rannorentik Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Emotsioonid
8
doc

Emotsioonid

(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised

Psühholoogia
Emotsioonid- lisa
4
doc

Emotsioonid- lisa

Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi

Psühholoogia
Emotsioonid
10
doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.

Perekonnaõpetus
Emotsioonid ja emotsiooniteooriad
20
ppt

Emotsioonid ja emotsiooniteooriad

Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: ­ Rõõm ­ Õnnelik ­ Hirm ­ Kurbus ­ Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: ­ Viha ­ Rõõm ­ Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: ­ Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks ­ Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses ­ Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria

Psühholoogia
Emotsioonid
3
docx

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.

Psühholoogia
REFERAAT-EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE
8
docx

REFERAAT „EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE“

....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga

Arengupsühholoogia
Psühholoogia kursusetöö
26
docx

Psühholoogia kursusetöö

meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele ­ retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid ­ erinevate ajuosade

Psühholoogia
Emotsioonid referaat
9
doc

Emotsioonid referaat

..... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd

Suhtlemispsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun