Erasmus Rotterdamist

Allikas: Vikipeedia

Desiderius Erasmus 1523. aastal
Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit.
Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu.

Teosed eesti keeles

• " Narruse kiitus" (kombesatiir). Ladina keelest tõlkinud ja järelsõna: Ülo Torpats; Hans Holbein Noorema joonistustega, Eesti Raamat, Tallinn 1967
  
• "Renessansi kirjanduse antoloogia", Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk. 484–494: katkend "Usalduslikud kõnelused" ja kiri "Reis Pariisi" (tõlkinud Ülo Torpats) ning kommentaarid lk. 693
  

Kirjandus

• Karl Umbleja , "Erasmus Rotterdamist" (500. sünniaastapäev) – Looming 1966, nr. 10, lk. 1625–27
  
• " Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini. Kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme" (artiklite kogumik). Tõlkinud M. Lumi, Eesti Raamat, Tallinn 1972 (lk. 5–16 A. Subbotini artikkel " Erasmuse pärand")
  
• Stefan Zweig, "Rotterdami Erasmuse triumf ja traagika". Tõlkija Uno Liivaku, Monokkel, Tallinn 1999
  

Erasmus Rotterdamist (1466 - 1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Erasmus ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust.
Ta oli veendunud Madalmaade kristlik humanist, kes uskus, et kirikut on kõige parem uuendada korraliku teadustöö kaudu.
Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis ja sai 1506 . aastal Torinos teoloogiadoktoriks. Teatud mõttes pani ta aluse protestantlikule reformatsioonile. Öeldakse, et “Erasmus munes muna ja Luther haudus selle välja.” Pannes inimesi Rooma süsteemi üle naerma , avaldas Erasmus suuremat mõju kui reformaatorite protestid. Ta toetas küll Lutheri uuendussoovi, kuid polnud nõus paavstlusest lahkulöömise ja kiriku lõhestamise osas. Alates 1524 .a. on nende suhted siiski rikutud. Samas säilitas Erasmus sõbralikud suhted Lutheri kolleegi Melanchtoniga.
Erasmus kirjutas palju filosoofia-, teoloogia -, eetika - ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat.
Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Šveitsis, eriti Baselis.
Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud,