Erasmus Rotterdamist (1466/1469 - 1536) Ta oli Madalmaade humanist. Kasvas orvuna üles augustiinlaste kloostris, astus mungaseisusesse, kuid hiljem vabanes mungaseisusest halva tervise ettekäändel. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis usuteadust. Tema silmapaistvad vaimsed võimed ja töökus tegid temast peagi tollase Euroopa ühe harituma mehe. 1506. aastal sai ta Torinos teoloogiadoktoriks. Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Samuti reisis ta väga palju mööda tolle aegset Euroopat ning kirjutas tänu sellele reisikirju. Ta kirjutas palju ladina keelseid filosoofia-, teoloogia-, eetika- ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Eriti tähtis oli reformatsiooniajal tema Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge ladina keelde
rüütliau ideed, mille päris vanaisalt Charles Südilt. 1517. a Martin Luther Wittenbergi 95 teesi, protesteeris indulgentside müümise vastu. Reformatsiooni algus. 1521. a Lutheri esinemine Wormsi riigipäeval keisri ja kõrgemate vürstide juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks. Lutheri idee võidukäik keskaegse Euroopa ühtsuse lammutamine. Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga. 16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus, humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan.
Võiks väita, et see ülikool oli toonases Euroopas ilmselt juba teada-tuntud uue, humanistliku ajavaimuga ülikool, kuis muidu võis William Shakespeare rõhutada oma ,,Hamletis", et kirglik tõeotsija ja kahtleja Hamlet ja tema sõbrad õppisid Wittenbergis (kusjuures Poloniuse poeg, võimule kuulekas Laertes õppis Pariisis ülikoolis). Oluline isik renessansiaegse humanismi ning usupuhastuse kontekstis oli Desiderius Erasmus ehk Erasmus Rotterdamist (1466 1536). Tema katoliku kirikut kritiseerivad ja uut tõelist kristlikku teoloogia kuulutavad kirjatööd avaldasid kaasaegseile teoloogidele, nii Lutheri ja tema mõttekaaslaste arengule kui ka Liivimaa esimesele luterlikule jutlustaja Andreas Knonpkenile ülitugevat mõju (Arbusow 1921: 168). Erasmuse ,,käsituse järgi on kristlus põhimõtteliselt lihtne õpetus (philosophia Christi), mis inimeselt nõuab personaalseid
Jumalik komöödia on esimene suur filosoofiline poeem. Ka Petrarca on filosoof justkui. Tema ,,Secretum". Vaidleb Augustinusega. Bocaccio puhul teada, et tal ei olnud suurt filosoofilist huvi. Ta uuris esimese kirjanduteadlasena Dante Jumalikku komöödiat. Suhtus sellesse suure hardusega. See täiend ,,jumalik" on antud tugevasti Bocaccio mõjutusel. Kuna ta nimetas oma traktaadid seda jumalikuks, siis 16 saj-st on jäänud see pealkiri niimoodi käibele. Erasmus ja More 16. saj alguses kuulsad mõtlejad. Olid ka kui suurimad humanistid, aga kutsumuselt kirjanikud. Andekad just mitte õpetuslike teostega, vaid muuga. Nende mõju läheb edasi. ,,Utoopa" ja ,,Narruse kiitus" (väike teos, aga palju filosoofiat ja mitmemõttelisust). Machiavelli kirjutas ka ilukirjandust, aga poliitilisfilosoofilsied teosed tähtsamad. Montaignega algab essee kui termin, tema annab ka klassikalise kuju sellele. 26.02.09 Ameerika avastamine 1492
puudumine (tõeline aadellikus seisneb voorustes), kõike tehakse ühiselt. Ühisomand hoiab ära varandusehimu, korruptsiooni. Arendada edasi veelgi antiikseid voorusi, valitsejatele selgeks teha. Isegi kui riigis on palju korruptsiooni, siis riigi eesotsas peaks olema isik, kes on kõigest sellest üle. Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 Alternatiivne vooruseõpetus Machiavelli ,,Valitseja"- kritiseeris humanistide arusaama valitsejate voorustest. Desiderius Erasmus (1466-1536) Euroopas äärmiselt tunnustatud humanist, õppis Pariisis ja Torinos, Cambridge'i ülikooli professor, oli kirjavahetsues mitmete euroopa õpetlastega. Erasmuse olulisemad tööd : ,,Panegüürika Philipp Ilusale" 1504 ; ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 põhiteos valitseja voorustest ; ,,Narruse kiitus" 1509 pilab euroopa inimesi, satiirline teos. Kreekakeelne ,,Uus Testament" koos uue ladina tõlkega. Mõjutas Lutherit, kes püüdis ka Kristuse alguseni jõuda
Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuk jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 12 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 10. Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.) (RA, MKL, Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) Erasmus Rotterdamist · Kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale · Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal klassikalist kultuuri. Seejärl õppis usuteadust Pariisis, nagu enamik humaniste kirjutas ladina keeles. · "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Torinos sai teoloogiadoktoriks. Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga.
moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalinormidest mittehooliv poliitika on tntud makjavellismi nime all. 1440 a Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi, millega sai kiiremini ja rohkem korraga trükkida. Nüüd olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti. Itaalias humanistlik mõtteviis hiliskeskajal, Euroopas uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) silmapaistvaim mõtleja. Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi. Mõjukaim töö "Narruse kiitus" : filosoofiline satiis, naeruvääristatud said kõikvõimalikud elukutsed ja ühiskonnas levinud pahed. Ta oli kriitiline vaimulike ja kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Kõik kommentaarid