Emotsionaalne intelligentsus (0)

Tõrva Gümnaasium

Piia Pähklamäe
11. klass

Emotsionaalne intelligentsus

Referaat

Juhendaja
õpetaja Maarja Raasik

Tõrva 2010

Sisukord

Tõrva Gümnaasium 1
Emotsionaalne intelligentsus 1
Referaat 1
Tõrva 2010 1
Sisukord 2
Daniel Goleman 4
Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:“Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut , viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll , empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline.“ 6
Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma. 6
Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust? 9
Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:“Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline.“ 9
Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada? 9
Sissejuhatus
Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab:
* võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
* empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus)
* enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus)
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast – vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga „sophrosyne – oma elu juhtimine hoole ja arukusega”, mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust.

Daniel Goleman

Daniel Goleman (sündis 1946 Californias Stocktonis) on USA psühholoog, emotsionaalse intelligentsuse (tundetarkuse) kontseptsiooni propageerija.
Ta on saanud doktorikraadi Harvardi ülikoolist. Ta oli Harvardi ülikooli  kliinilise psühholoogia õppejõud, toimetas ajakirja Psychology Today  ning on aastaid toimetanud ajalehe New York Times psühholoogia ja neuroteaduste rubriiki.
Ta sai kuulsaks  1995 ilmunud raamatuga "Emotsionaalne intelligentsus". Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused : algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus .
Goleman, emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerijana, pakub asutuste ja firmade juhtidele nõuandeid, kuidas läbi parema suhtlemise töö tulemusi parandada.
Teosed:

• The Meditative Mind (1989)
  
• Emotional Intelligence: Why it can matter more than IQ (1995; eesti keeles: Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ, 2000, tõlkinud  Inga Koppel, Mari-Ann Mändoja, Viivi Verrev ja Piret Viilu )
  
• Vital Lies , Simple Truth  (1996)
  
• Working with Emotional Intelligence (1998; eesti keeles Töö emotsionaalse intelligentsusega : Emotsionaalse intelligentsuse kasutamine,2001, tõlkinud  Aivo Roos)
  
• Primal Leadership: Realizing the Power of Emotional Intelligence (2002; kaasautorid R. Boyatzis ja A. McKee)
  
• Destructive Emotions : How We Can Overcome Them (2003)
  

Praegu saab lugemist ja infot tema veebisaidilt: http://www.danielgoleman.info/
Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada.
Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat “Emotional Intelligence” ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa. Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas.
Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest. Kui tahad teist inimest õnnelikuks teha, pead olema õnnelik. Kui oled vihane , siis muudad ka teise inimese vihaseks – tunne nakatab!
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.
Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks.
Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda.
Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast
1. Eneseteadlikkus - oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine.
2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu.
3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde.
4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada.
5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel .
Mis on emotsioon ?
Emotsioonideks (ladina k. emovere – erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse
peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule , meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi.
Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on seoses inimestevaheliste suhetega. Emotsioonid tekivad orgaaniliste vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või mitterahuldamise korral, samuti siis, kui inimene vahetult reageerib ümbritseva maailma esemetele ning nähtustele.
Emotsioonid tekivad ka kõrgemate tundmuste läbielamisel, kuid emotsiooniks ei nimetata näiteks armastust muusika vastu kui inimese väljakujunenud iseärasust, vaid naudingu ja vaimustuse seisundit , millesse inimene satub, kuulates head muusikat heas esituses. Sama tundmust elatakse läbi meelepahana, negatiivse emotsioonina, kui kuulatakse muusikapala halvas esituses.
Goleman ise raamatus „Emotsionaalne intelligentsus“ selgitab, et emotsioon viitab kindlale tundmusele ja sellega seotud mõtetele, psüühilistele ja bioloogilistele seisunditele, teatud reageerimistüüpidele. Tundeid ja nende varjundeid, variatsioone ja mutatsioone on sadu.

Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:“Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline.“

Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma.

A) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused on täidetud
ARMASTUS
Kaastundlik
Sõbralik
Armastav
Avatud südamega
Sümpaatne
Õrn
Soe
ENESEKINDLUS
Jõuline
Avatud
Uhke
Kaitstud
Turvaline
HAARATUS
Kütkestatud
Erk
Uudishimulik
Süvenenud
Võlutud
Kaasakiskuv
Paeluv
Huvitatud
Lummatud
ELEVUS
Imestav
Innukas
Tulihingeline
Virgutav
Entusiastlik
Agar
Energiline
Jõudu andev
Elav
Kirglik
Üllatunud
Vilgas
REIPUS
Õnnistav
Ekstaatiline
Ülev
Köitev
Ülevoolav
Sädelev
Vaimustatud
Põnevil
TÄNULIKKUS
Tunnustatud
Liigutatud
Tänulik
Puudutatud
LOOTUSRIKKUS
Ootusrikkus
Julgustav
Optimistlik
RÕÕMSAMEELSUS
Lõbus
Rahul
Rõõmus
Õnnelik
Juubeldav
Meeldiv
Naljatav
INSPIRATSIOON
Imestunud
Imetlev
RAHULIKKUS
Tüüne
Vaikne
Mõnus
Keskendunud
Rahuldatud
Kannatlik
Rahulolev
Muhe
Lõdvestunud
Kergendunud
Muretu
Usaldav
VÄRSKUS
Elustav
Nooruslik
Puhanud
Kosutav
Virgutatud

B) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused ei ole täidetud
HIRM
Kartlikkus
Õuduses
Halba aimav
Usaldamatu
Paanikas
Kohkunud
Hirmunud
Kahtlustav
Ettevaatlik
Ärahirmutatud
Murelik
PAHANE
Ärritunud
Pahur
Rahulolematu
Frustreeritud
Kannatamatu
VIHANE
Raevunud
Pöörane
Maruvihane
Haavunud
Solvunud
Nördinud
VASTUMEELSUS
Kohkunud
Põlglik
Tülgastav
Sallimatu
Vihkav
Hirmunud
Vaenulik
Tõrjuv
SEGADUS
Ebakindlus
Segaduses
Hämmingus
Peast segi
Häiritud
Eksinud
Hämmastatud
Kahestunud
Lõhki rebitud
LAHUTATUD
Võõrandunud
Endassesulgunud
Apaatne
Igavlev
Külm
Eraldunud
Kauge
Ükskõikne
Tuim
Eemaldunud
Tagasitõmbunud
RAHUTUS
Erutatud
Ärevil
Segadusse aetud
Häiritud
Sokeeritud
Ehmatanud
Üllatunud
Mures
Turbulentne
Ärritunud
Ebamugav
Heitlik
Löödud

Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?

Emotsionaalne tervis on üldse kõiksugu õppimisvõime aluseks. Koolis on lastel hea õppeedukuse jaoks tarvis teadmist KUIDAS õppida? Selle teadmise aluseks on enesekindlus, uudishimu, tahtmine, enesekontroll, oskus seoseid leida, suhtlemisoskus , koostöövõimekus. Õpilane kes õpib esmalt ära selle, kuidas õppida, on lõppkokkuvõttes palju edukam.
Olles saavutanud emotsionaalse intelligentsuse, võib kindel olla, et oled elus teistest edukam ja saavutad igas valdkonnas rohkem. Lastele emotsionaalset intelligentust juba varakult sisendades, hoiatakse ära paljud probleemid, mis nende kasvueas tekkida võivad ( depressioon , narkootikumide ja alkoholi tarbimine, madal enesehinnang jne).

Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:“Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline.“

Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?

Õpi tundma oma emotsioone. Keskendu pigem oma emotsioonidele kui teistele inimestele ja olukordadele.
2) Erista mõtted tunnetest.
3) Võta enda tunnete eest suurem vastutus.
4) Kasuta oma tundeid otsuste tegemise abistamiseks.
5) Hinda ka teiste inimeste tundeid.
6) Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks . Üleüldse väldi viha ja vihastumist.
7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet , rõõmu, toetust.
8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama.
9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid.
10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad.
Olulised on ka käitumisoskused, mis võib jaotada üldiselt kaheks: mitteverbaalne ja verbaalne. Mitteverbaalse suhtlemise juures on oluline silmside, näo väljenduse rikkus, hääletoon, žestid, miimika jne. Sõnalise suhtlemise puhul on oluline soovide selge väljendus, kriitikale efektiivne reageerimine, negatiivsete mõjude eiramine , teiste ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös.
Emotsionaalse intelligentsuse skaalad
Emotsionaalse intelligentsuse skaalade komponendid
Intrapersonaalne skaala
            Eneseaustus
            Emotsionaalne eneseteadlikkus
            Enesekehtestamine
            Sõltumatus
            Eneseteostus
Interpersonaalne skaala
            Empaatia
            Sotsiaalne vastutus
            Isikutevahelised suhted
Kohanemisvõime skaala
            Reaalsuse testimine
            Paindlikkus
            Probleemide lahendamine
Stressi juhtimise skaala
            Stressitaluvus
            Impulsi kontroll
Üldine tuju skaala
            Optimism
            Õnn
Kokkuvõte
Emotsionaalne intelligentsus on inimese võime aru saada oma tunnetest, neid juhtida elu erinevates situatsioonides ja läbi sellise mõistmise reguleerida oma käitumist. Mõistes iseenda tundeid, suudab emotsionaalselt intelligentne inimene läbi iseenda aru saada ka oma kaaslasest, mõista tema tundeid, tegevusi ja käitumismotiive ning juhtida ja kohandada vastavalt olukorrale oma käitumist.
Kasutatud kirjandus:
Daniel Goleman „Emotsionaalne intelligentsus“ 2003, kirjastus Väike Vanker
Kirdon, A, 1986, “Suhtlemispsühholoogia” Tallinn: Valgus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus
http://buduaar.ee/Article/article/1014
http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/elina_tolmats2.ht m
http://www.intelligentne.ee/index.php?PHPSESSID=85d2955c0bfa1a0f9bf78f89fd2e8e62&frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=60
http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus
http://www.japantimes.co.jp/images/photos2005/fl20050710x1c.jpg
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.ht m
http://www.terviseleht.ee/200040/40_emotsioonid.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman
http://www.danielgoleman.info/
http://www.danielgoleman.info/biography/
http://en.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman
http://www.businessballs.com/eq.ht m
12