Waldorfpedagoogika kokkuvõte (1)

Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma.
Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu.
Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad.
Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond.
Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lilli ja köögivilju ning isegi koduloomi. Siseruumid on pastellsetes toonides, materjalina kasutatud valdavalt naturaalset puitu. Mänguasjad on valmistatud naturaalsetest materjalidest, tihti omavalmistatud ja väheste detailidega, et lapse fantaasiale jääks ka ruumi. Lasteaia eesmärgiks on lapse tervikliku arengu edendamine. Lapsel tuleb lasta kõike kogeda ja tajuda kõigi meelte abil ja neid mitu korda lasta korrata . Võike laps ei piirdu kunagi ühe kogemusega ning kordamisega teadmised kinnistuvad.
Tähtsal kohal on Steineri pedagoogikas lapsekesksus , mille kohaselt ühest küljest püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingelist jõudu ja teisest küljest püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades, mille arvestatakse:

Lapsele peab looma rahuliku, kindla päevarütmiga ja vaikse keskkonna, kus on aega piiramatult kõigeks. See loob lapses vaimse turvatunde ja ta on avatud õppimisele.

Laps vajab ka aega ja vabadust, et iseseisvalt midagi algatada ja teha. Lapsel on aega nii vabamänguks kui ka ühismängudeks.

Laps vajab ka aega ja ruumi füüsiliseks vabaks liikumiseks, mis eeldab ruumi ja näiteks ehitisi või rajatisi õuealal.

Laps vajab võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Selleks on eriti oluline, et rühmas oleksid erivanuses lapsed. Väga arendab sotsiaalseis oskusi vaba mäng grupis.

Laste meeli peab kaitsma. Lastele tuleb pakkuda ka vaikusehetki.

On vaja luua keskkond, mis võimaldaks praktiliste ja igapäevaste tegevuste läbiviimist nii toas kui õues, ehk loomulik õpikeskkond. Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades.
Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine , eurütmia, hommikuring , muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine .
Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude . Laps teab mida üks või teine aastaaeg endaga kaasa toob ja pidu aitab aastaajale õige hoo sisse puhuda. Pidusid korraldatakse koos lastega.Väga tähtsal kohal on ka sünnipäevade tähistamine.
Tegevused on lasteaias üles ehitatud nii, et ühistegevus mis vajab pingutust ja keskendumist vaheldub mänguga kogu päeva vältel. Hommik algab 8-8.30. õpetaja võtab lapsed vastu ja suunab nad riietuma . Iga laps võtab kodust kaasa tükikese puuvilja. Neid asutakse koos teiste lastega puhastama ja koorima , näksitakse, kui isu tuleb. See on aeg, et välja tulla stressist mida põhjustab varajane ärkamine, vanemad või transport. Lpsed saavad jutustada oma eelmise päeva elamustest. Siis 8.30 pannakse puuvuljakorv kõrvale ja algab hommikuring laulude ja laulumängudega. Süüdatakse küünal. Tegevus kestab 15-20 minutit ja siis on jälle lastel vaba aeg, kas toas või õues. Igal nädalapäeval on kindel tegevus (nt. reedel saia küpsetamine) ja nii kujuneb kindel rütm.
Rõhku pannakse ka intelligentsusele. Tähtsaks peetakse, et laps oskaks luua seoseid. Näiteks kui lauda püütakse ruumis välja viia, aga see ei mahu, siis mis pidi peaks teda pöörama, et mahuks. Lapsi viikase kokku erinevate meistritega, et nad näksid kuid üks või teine asi valmib. Püütakse seda ka ise kogeda, sest nii kinnistub paremini teadmine. Mänguasjad on just selleks väga lihtsad, väheste detailidega, et laps saaks kasutada oma fantaasiat lennukalt, mitte ei panda teda raamidesse. Näiteks kuidas saab ehitada korrapärast ja tugevat maja ebakorrapärastest klotsidest. Lapsed on loomult väga taibukad ja fantaasiarohked, kui neil antakse võimalusi.
Mänguasjad on kohati väga algelised. Nad ei kasuta legosid, barbie nukke, ämblikmehi. Mänguasjad oma laste või õpetajate enda tehtud. Neile saab alati midagi lisada. Parimad mänguasjad laste arvates on ju vaieldamatult isetehtud asjad.
Ka matemaatilisi teemasid arutatakse läbi mängu või läbi igapäevaste tegevuste, loendamine, võrdlemine, hulga määramine jne.
Õues kasutatakse rohkem vabamängu, ehk lapsed organiseerivad endile ise tegevust, kuid samas kaasatakse nad ka täiskasvanute tegemistesse (seemne külvamine, rohimine jne). Õues mäng on seotud aktiivse füüsilise liikumisega.
Lasteaia korrastustööd tehakse ära koos laste ja vanematega.
Steineri kasvatus printsiibid iseloomustavad last järgnevalt:

laps kui ülitundlike meeltega olend ;

laps kui jäljendav olend;

laps kui rütmiline olend.
Steiner ütleb, et laps on väga meeleiline olend ja seda eriti esimesel eluaastal. Temasse tuleks suhtuda nii nagu oleksid tal silmad ja kõrvad üle kogu keha. Samas on ta nii meeleline , et teda peab selles osas ka kaitsma. Ülestimuleerimine viib selleni , et aju ei suuda informatsiooni vastu võtta.
Olulisel kohal on looduslähedus, mis kajastub nii lasteaia maja sees kui väljas ja ka õppetöös.
Lapsed kasvatavad lilli ja köögivilju ja nende arengut jälgitakse läbi aasta. Köögivilju kasutatakse söögiks, kuid lilli harilikult ei murta ja vaasi ei panda. Vahel on väike liivakast ka toas. Lapsed liiguvad väljas iga ilmaga. Lasteaias on tavaliselt u kolme liiki väikekoduloomi. Lapsed saavad õues vabalt liikuda ja mürada. Lastele jagatakse läbi selliste võimaluste teadmisi, mida on võimalik tunnetada. Õppetöös kasutatakse ja puudutakse kõike nelja elementi – maa, õhk, vesi, tuli.
Eurütmia – tuleb kreeka keelsest sõnast ja tähendab ilusaid harmoonilisi liigutusi. Selliseid tunde tehakse lastele kord nädalas 15-20 min. Lapsed saavad kujutada end erinevate asjade ja olenditena ja liiguvad vastavalt. Loetakse luuletusi ja räägitakse muinasjutte. Elatakse ja näideldakse erinevaid emotsioone. See omakorda toetab kõnearengut.
Steineri lasteaed ei valmista mitte ainult kooliks ette vaid eluks üldse. Kooliks ettevalmistumise alla peetakse silmas sotsiaalset, füüsilist ja vaimset arengut ja sellega tegeletakse kogu lasteaia aja vältel. Kujutlusvõime on lugemaõppimise eelduseks . Fantaasia ja kujutlusvõime arendamine paneb aluse loovusele.