Intelligentsus (2)

Tartu Raatuse Gümnaasium
Annegret Nõgene
Intelligentsus
Referaat
Juhendaja Külli Muug
Tartu 2009
Sisukord
Intelligentsus.................................................................................................................3
Emotsionaalne intelligentsus........................................................................................4
Viited.............................................................................................................................5
Intelligentsus
Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.
Intelligentsuse struktuuri mudelid

Üldandekuse ehk ühe faktori mudelid. mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, s.o taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt . Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s-faktorid), mis kõik on suuremal või vähemal määral seotud üldise võimekusega.

Esmaste ehk primaarsetevõimete mudelid. Nende mudelite järgi eksisteerib piiratud hulk suhteliselt sõltumatuid vaimseid võimeid ehk faktoreid. Samasse klassi kuulub ka Howard Gardner’i (1937) modulaarse intelligentsuse teooria, mis püstitab oletuse, et eksisteerib mitte üks vaid mitu mitmikintelligentsust ehk vaimsete võimete moodulit ja igaüks neist on teistest suhteliselt sõltumatu.

Võimete hierarhiline mudel. Selle rühma tuntuimaks on vaieldamatult Raimond Cattell’i poolt 1965. aastal välja pakutud intelligentsuse mudel, mille alusel jaguneb üldvõimekus kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) (tõlgitud eesti keelde ka kui voolav, paindlik, liikuv intelligentsus) ja kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence).
Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema . Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed.
Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla , mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega.
Emotsionaalne intelligentsus
Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab:

• võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
  
• empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus)
  
• enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel).
  

Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Colemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
Viited
http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus
http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus
5