Isiksuse vaimsed võimed 12.klass (0)

Isiksuse vaimsed võimed 12.kl
1.IQ mõiste, olemus
IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada.
Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern .
Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset.
Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus.
2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited)
Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema . Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed.
Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla , mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega.
Kristalliseerunud intelligents - omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades.
3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited)
Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on
(2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti:
(a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed;
(b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja
(c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides .
1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega:
vajaliku teabe omandamine;
probleemi käsitluse plaanimine;
teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel;
2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga);
3) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast.
4. Howard Gardneri teooria, G-faktor
1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline, enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane ( interpersonaalne ).
Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule – seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid , kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud.
Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor).
5.Daniel Golemani emotsionaalne intelligentsus (+ ja-)
Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused : algatusvõime, empaatia , kohanemine ja veenvus .
Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat “Emotional Intelligence” ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa. Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas.
Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest. Kui tahad teist inimest õnnelikuks teha, pead olema õnnelik. Kui oled vihane, siis muudad ka teise inimese vihaseks – tunne nakatab!