Intelligentsus (5)

5 VÄGA HEA

Rakvere Reaalgümnaasium
Risto Toming
10.R klass
INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE
psühhloogia referaat
Juhendaja: Eda Peinar
Rakvere 2008

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID 4
2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 5
2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus 5
2.2 Mitmese intelligentsuse teooria 5
2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria 6
3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE 7
3.1 Testide usaldusväärsus 7
3.2 Testide eetiline pool 7
3.3 Binet'- Simoni test 8
3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid 8
3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad 9
3.6 Intelligentsuskvoot 10
3.7 Enamlevinud testid 10
4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS 11
5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Mina valisin selle teema, kuna ma ei tea sellest valdkonnast eriti midagi ning oleks huvitav teada saada, kes siis on intelligentne inimene. Olen kuulnud nii IQ- testidest kui ka teistest intelligentsuse mõõtmise vahenditest, kuid ma tahaks neist rohkem saada. Huvitav oleks ka teada saada erinevatest teooriatest ning kes sellise mõiste nagu intelligentsus, välja mõtles!?

INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID

Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2]
David Wechsler on defineerinud intelligentsust kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.[1;116]
Intelligentsus kujutab endast kohanemisvõimet.[2]
Edward Thorndike jaoks tähendab intelligentsus vaimset kvaliteeti.[4]
Esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet on kirja pannud : intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.[4]

INTELLIGENTSUSE TEOORIAD

Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid .[4]

Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus

USA psühholoog Raymond Cattell (1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents .[1;116]
Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi.
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad asjatundmist ja kogemusi.[1;116]
Osa teadlaste meelest saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada.[1;116]

Mitmese intelligentsuse teooria

Ameerika psühholoog Howard Gardner (1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika . Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides.[1;117]

Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud).[1;117]

Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika - ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117]

Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid , kunstnikud).[1;117]

Kehalis -kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased).[1;117]

Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117]

Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne (isikutevaheline) intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne ( isikusisene ) intelligentsus seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite , tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117]

Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria

Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa :

Seesmine komponent – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine , oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel).[3]

Kogemuslik komponent – kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse).[3]

Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.[3]
Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.[3]

INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE

Intelligentsuse(üldise vaimse võimekuse) mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste:
Neist tuntumad on:

Binet'-Simoni test
Raveni progresseeruvad maatriksid
Wechsleri intelligentsusskaalad[6]

Testide usaldusväärsus

Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6]
Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, vastasel korral võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanford-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1]
Olulisemad faktorid , mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi:

ärevus testi täitmise ajal
väsimus
tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra
motivatsioon
meeleolu
testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm
möödunud aeg viimasest söögist
igapäevaste stressfaktorite olemasolu[6]

Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutuse oma võimetest ja võimaldab tal sellega arvestades oma tulevikku plaanida.[6]

Testide eetiline pool

Kuivõrd intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega:

Testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava huve;
Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada;
Testitaval on õigus tutvuda ainult oma tulemusega (punktisummaga) aga mitte vastusega. Vastasel juhul võivad vastused avalikuks saada ja testitavatel on võimalik õiged vastused pähe tuupida .[6]

Binet'-Simoni test

Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt 1904 . aastal loodud maailma esimene intelligentsustest, mis leidis kasutust veel 1960. aastatel. Testi väljatöötamise tingis vajadus tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa.[7]
Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist võis vajadusel korrata .[7]
Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega.[7]

Raveni progresseeruvad maatriksid

Raveni progresseeruvad maatriksid ehk RPM on John Carlyle Raveni poolt väljatöötatud mitteverbaalne (pildiline) intelligentsustest. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.[8]
Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn. g-faktori) mõõtmisel.[8]

Wechsleri intelligentsusskaalad

Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri poolt välja töötatud intelligentsustestid, mida peetakse tänapäeval maailma parimateks intelligentsustestideks. Tegemist on individuaaltestidega.[9]
David Wechsler töötas välja mitu intelligentsustesti, millest tuntuimad on kolm:

Wechsleri intelligentsustest täiskasvanutele.

Wechsleri intelligentsustest lastele.

Wechsleri intelligentsustest eelkooliealistele ja algkoolilastele.[9]
Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama . Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid:
1. Verbaalse võimekuse testid:

Sõnavara;
Mõistete võrdlemine;
Suulised arvutusülesanded;
Arvumälu;
Üldinformatsioon, faktiteadmised;
Üldinformatsioon, arusaamine;[9]

2. Sooritustestid

Piltide lõpetamine;
"Šifreerimine"
Kuupidest kujundite tegemine
Piltidest "koomiksi" koostamine
Mustri lõpetamine[9]

Intelligentsuskvoot

Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu – intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90-100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused.[3]

Enamlevinud testid

Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda – inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei valda. On üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi.[3]
John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi (1938). Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud samal põhimõttel, ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus (st ta on elus kirjutanud ja näinud paberit).
Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud.[3]

EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS

Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab:

Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada.
Empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine).
Enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel).[10]

Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.[10]
Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.[10]

PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA

Küsimust, mis on ennekõike määravaks meie intelligentsuse kujunemisel, on viimastel aastakümnetel intelligentsuse uurijatele esitatud üha uuesti ja uuesti. On see pärilikkus või keskkond? Teadlased on püüdnud sellele küsimusele ka vastust leida, kuid sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro-ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes Aasia päritoluga inimestega. Enamasti on põhjusteks pakutud kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Oluline oleks aga silmas pidada, et küsimust, kas geenid või keskkond ei saagi nii absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga, vähemasti biokeemilise keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Samuti ei saa pärilikkuse uuringutega midagi öelda selle kohta, kuidas ühel konkreetsel inimesel mingi joon avaldub. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks, kui palju on mingi omaduse muutlikkus mingis populatsioonis tingitud geneetilistest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud e. samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest , olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5 - 10% kogu intelligentsuse muutlikkusest. Järelejäänud protsendid tuleb kanda mõõtmisvea arvele. Need protsendid ei tähenda kindlasti, et suur osa ühe konkreetse inimese intelligentsusest oleks determineeritud pärilike tegurite poolt ning, et keskkonnale jääks kujundada vaid tühine osa. Pärilikkuse osakaal näitab, milline osa intelligentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks mingit mõju antud joone kujundamisel või et see joon ei oleks seotud õppimisega. Nii näiteks on leksikaalne võimekus väga suuresti pärilik, samas on iga sõna sõnavaras õpitud. Pärilikkus tähendab sel juhul õppimisvõimet, mis aga ilma õppimiseks soodsa keskkonnata ei pruugi üldse avalduda. Keskkonna ja pärilikkuse omavaheline mõju ilmneb ka selles, et indiviidid loovad ja otsivad endale ise sobivaid keskkondi.[4]

KOKKUVÕTE

Loodan, et minu referaat aitas mõista nii intelligentsuse mõistet ennast kui ka selle mõõtmist. Referaati koostamise käigus sain aimu intelligentsuse mõistest ja erinevatest intelligentsuse mõõtmis vahenditest., kuna minu teadmised sellel alal polnud just kiita. Sain teada, et intelligentsuse mõõdu IQ võttis kasutusele saksa psühholoog William Stern.

KASUTATUD ALLIKAD

Uljas , J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri.

http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus

http://www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Intelligentsus%20ja%20selle%20mõõtmine2.rtf

http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Raymond_Bernard_Cattell

http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsustest

http://et.wikipedia.org/wiki/Binet%27-Simoni_test

http://et.wikipedia.org/wiki/Raveni_progresseeruvad_maatriksid

http://et.wikipedia.org/wiki/Wechsleri_intelligentsusskaalad

http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus
15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 149 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

149 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

risto112 Õppematerjali autor

Referaat

intelligentsus emotsionaalne intelligentsus raven wechsler

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Intelligentsus

Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3

Psühholoogia

doc

Inteligentsus

.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik

Psühholoogia

docx

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

ppt

Vaimsed võimed

Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi

Psühholoogia

docx

Intelligentsus ja selle mõõtmine

Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud

Psühholoogia

odt

MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID

- ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M

Psühholoogia

doc

Intelligentsus & motivatsioon

Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus.

Psühholoogia

doc

Intelligentsus

............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad.

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

Rohkem sarnaseid