Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Intelligentsus (0)

1 Hindamata
Punktid

INTELLIGENTSUS
Kaisa Pilnik
11. klass
INTELLIGENTSUSE MÕISTE
• Palju definitsioone
•  Arukus
• Loomulik intelligents
• Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis 
hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, 
planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, 
abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest 
arusaamise  võime ja õppimisvõime
• David Wechsleri definitsiooni kohaselt 
on intelligentsus indiviidi 
üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio
naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime
• Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid 
arusaamu
• Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond  ja 
sünnijärjekord
INTELLIGENTSUSTÜÜBID
Keeleline  ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, 
moodustada  lauseidvallata  rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada aru 
kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.
Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub tegemiste edukas sooritamises, seaduspärasuste 
leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatika ülesandeid, 
samuti huvis seda  laadi  vaimse tegevuse vastu.
Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või 
ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises  kuulmises ja mälus. 
Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse  liigiks
Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises 
kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.
Kehalis- kinesteetiline  intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka 
eriti hea võime tööriistu/aparaate käsitseda ning üldse  osavus  käelises tegevuses.
Enesetunnetamisintelligentsus väljendub võimes mõista  iseennast  ja tundeid. Analüüsida, mõista ja 
juhtida oma käitumist. Oskus oma tegevust suunata ja  plaanida .
Suhtlemisintelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada 
nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis  teistega  koostööd teha. Seotud 
inimese empaatiavõimega.
Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte, tundlikkust ning huvi 
ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.
EMOTSIONAALNE 
INTELLIGENTSUS
Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne 
andekus /tundetarkus
/ tundetaip /EI (inglise keeles EQ
hõlmab:
• võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
• empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne 
kompetentsus)
• enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni 
• Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija  Daniel  
Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ 
( intelligentsuskvoot , termini võttis kasutusele William 
Stern ). 
Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi 
inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid 
võimeid realiseerida. 
• Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende 
poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist 
saavutada.
IQ
Stern defineeris IQ suuruse valemiga
 
•  Kronoloogiline  vanus tähendab inimese  tegelikku   vanust
• Vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud 
punktidele.
Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks teist metoodikat ja valemit.
• x - testis saadud toorpunktide summa;
• μ - keskmine punktide arv, mille normgrupp on saavutanud;
• σ - normgrupi tulemuste standardhälve.
MÕJUTAB
• Eneseteadlikkust, enesekindlust
• Emotsionaalset paindlikkust
• Motivatsiooni
• Interpersonaalset tundlikkust
• Mõjukust
• Nägemuslikkus
•  Kohusetundlikkus
• Usaldust
• Stabiilsust iseloomus,  argi  asjades jne
KASUTATUD MATERJAL
• http://
erinevadoppijad.weebly. com /intelligentsustuumluumlpide-arendamine.htm
l
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman#mediaviewer/File:Daniel_Go
leman_-_
World_Economic_Forum_Annual_Meeting_2011.jpg
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsuskvoot
•  http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/elina_tolmats2.ht m
•  https://neurocapability.wordpress.com/tag/attentional-intelligence/

Document Outline

  • Slide 1
  • Intelligentsuse mõiste
  • Intelligentsustüübid
  • Emotsionaalne intelligentsus
  • iq
  • mõjutab
  • Kasutatud materjal
Vasakule Paremale
Intelligentsus #1 Intelligentsus #2 Intelligentsus #3 Intelligentsus #4 Intelligentsus #5 Intelligentsus #6 Intelligentsus #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisapilnik Õppematerjali autor
Intellginentsuse tüübid, psühholoogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Inimese võimed-Gardneri multiintelligentsuse teooriast lähtuvalt
12
pptx

Inimese võimed. Gardneri multiintelligentsuse teooriast lähtuvalt.

teooria. · Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe teooria (1983). · Vaatles intelligentsust võimena. · Gardneri arvates on igal inimesel olemas kõik intelligentsiliigid (ei ole ühte üldvõimekust nagu taiplikkust, võimet arutleda, võimet mõelda abstraktselt), kuid igas inimeses moodustavad nad unikaalse kombinatsiooni. · Gardner eristas vähemalt seitse üksteisest sõltumatut vaimset võimekust, hiljem lisas kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. · Head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus

Psühholoogia
Intelligentsus ja isiksus
7
docx

Intelligentsus ja isiksus

arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste

Isiksusepsühholoogia
Õppimisteooriad
5
odt

Õppimisteooriad

Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele

Arenguõpetus
Inteligentsus
16
doc

Inteligentsus

.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik

Psühholoogia
Intelligentsus
15
doc

Intelligentsus

SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus...................................................................................

Psühholoogia
Intelligentsus
4
docx

Intelligentsus

Tartu Raatuse Gümnaasium Annegret Nõgene Intelligentsus Referaat Juhendaja Külli Muug Tartu 2009 Sisukord Intelligentsus.................................................................................................................3 Emotsionaalne intelligentsus........................................................

Psühholoogia
Psühholoogia seisundid
2
docx

Psühholoogia seisundid

1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste

Psühholoogia
Emotsionaalne intelligentsus
12
doc

Emotsionaalne intelligentsus

Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord.....................................................................

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun