Emotsionaalne Intelligentsus-referaat (2)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K I
EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS
Referaat
Õppejõud:
Mõdriku
2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Daniel Goleman 4
Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust? 6
Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada? 6
Vägivallatu suhtlemine 7
Tunnete "inventarinimekiri" 8
Emotsionaalne intelligentsuse skaalad 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab:
* võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
* empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus)
* enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine , visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus)
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast – vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga „sophrosyne – oma elu juhtimine hoole ja arukusega”, mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust.

Daniel Goleman

Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada.
Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat “Emotional Intelligence” ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa. Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas.
Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest. Kui tahad teist inimest õnnelikuks teha, pead olema õnnelik. Kui oled vihane , siis muudad ka teise inimese vihaseks – tunne nakatab!
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega . Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.
Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks.
Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda.
Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast
1. Eneseteadlikkus - oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine.
2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu.
3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde.
4. Empaatia - teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada.
5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel .

Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?

Emotsionaalne tervis on üldse kõiksugu õppimisvõime aluseks. Koolis on lastel hea õppeedukuse jaoks tarvis teadmist KUIDAS õppida? Selle teadmise aluseks on enesekindlus , uudishimu, tahtmine, enesekontroll , oskus seoseid leida, suhtlemisoskus , koostöövõimekus. Õpilane kes õpib esmalt ära selle, kuidas õppida, on lõppkokkuvõttes palju edukam.
Olles saavutanud emotsionaalse intelligentsuse, võid kindel olla, et oled elus teistest edukam ja saavutad igas valdkonnas rohkem. Lastele emotsionaalset intelligentust juba varakult sisendades, hoiate ära paljud probleemid, mis nende kasvueas tekkida võivad ( depressioon , narkootikumide ja alkoholi tarbimine, madal enesehinnang jne).

Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?

1) Õpi tundma oma emotsioone. Keskendu pigem oma emotsioonidele kui teistele inimestele ja olukordadele.
2) Erista mõtted tunnetest.
3) Võta enda tunnete eest suurem vastutus.
4) Kasuta oma tundeid otsuste tegemise abistamiseks.
5) Hinda ka teiste inimeste tundeid.
6) Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks . Üleüldse väldi viha ja vihastumist.
7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet , rõõmu, toetust.
8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama.
9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid.
10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad.

Vägivallatu suhtlemine

Vägivallatut suhtlemist (VVS) on kirjeldatud kui kaastundlikkuse keelt, kui positiivse sotsiaalse muutuse tööriista ja kui hingelist praktikat. VVS annab meile tööriistad ja teadlikkuse, et näha selgelt, mis meid ajendab võtma vastutust oma reaktsioonide eest ja süvendama oma ühendust iseenda ja teistega. See sisaldab radikaalset muutust selles, kuidas me mõtleme elust ja tähendusest. VVS baseerub fundamentaalsel printsiibil:
Kõigi inimtegevuste taga on vajadused, mida inimesed püüavad rahuldada ja nende vajaduste mõistmine ja teadvustamine võib luua jagatud aluse ühendusele, koostööle ja globaalsemalt - rahule.
Üksteisemõistmine oma vajaduste tasemel loob sellise ühenduse seepärast, et sellel sügavalt inimlikul tasandil kaaluvad meie sarnasused üles meie erinevused, andes põhjuse suuremaks kaastundlikkuseks. Kui me keskendame tähelepanu vajadustele, ilma kriitikat, süüdistamist või nõudmisi tunnetamata või üle kandmata, õitseb meie sügavaim loovus ja esile kerkivad lahendused, mis olid varem teadvusest blokeeritud. Sellisel sügavusel on võimalik konflikte ja mittemõistmisi lahendada palju lihtsamalt.
VVS õppimise protsess on sarnane uue keele või oskuse õppimisega: samm- sammult õppimine koos küllaldase praktikaga viib kasvava meisterlikkuseni. Sel ajal kui soravuse saavutamine võtab aega, suurendab iga uue keele oskamine tõenäosust, et kommunikatsioon saab toimuma.
VVS keel sisaldab kahte osa: iseenda aus väljendamine ja teiste empaatiline kuulamine. Mõlemaid väljendatakse nelja komponendi abil - vaatlus, tunded, vajadused ja soovid/palved. Vvs praktiseerimine sisaldab nende komponentide eristamist kohtumõistmisest, interpreteerimisest ja nõudmisest. Samuti teadlikkuse, mis on sügavalt kinnistunud nendesse komponentidesse, õppimist. Kõike seda selleks, et väljendada ja kuulata ennast ja teisi viisil, mis tõenäolisemalt aitab kaasa mõistmisele ja ühenduse saavutamisele . Ühendus ja mõistmine toetab igaühe vajaduste rahuldamist ja hoolitseb andmise ja saamise naudingu eest kõigis meis.

Tunnete "inventarinimekiri"

Järgnevad loetelud on sõnad, mida me kasutame, kui me soovime väljendada vaimsete seisundite kombinatsiooni ja seda, mida tunnetame füüsiliste meeltega. See leht ei ole ammendav ega kohustav ja mõnd neist tunnetest võivad olla kategoriseeritud teistmoodi, kui nad siin on, või ilmneda rohkem kui ühes kategoorias. See leht on mõeldud alguspunktina, et toetada igaüht, kes soovib end siduda eneseavastamise süvendamise protsessiga ja toetada suuremat mõistmist ja ühendust inimeste vahel.
A) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused on täidetud
ARMASTUS
Kaastundlik
Sõbralik
Armastav
Avatud südamega
Sümpaatne
Õrn
Soe
ENESEKINDLUS
Jõuline
Avatud
Uhke
Kaitstud
Turvaline
HAARATUS
Kütkestatud
Erk
Uudishimulik
Süvenenud
Võlutud
Kaasakiskuv
Paeluv
Huvitatud
Lummatud
ELEVUS
Imestav
Innukas
Tulihingeline
Virgutav
Entusiastlik
Agar
Energiline
Jõudu andev
Elav
Kirglik
Üllatunud
Vilgas
REIPUS
Õnnistav
Ekstaatiline
Ülev
Köitev
Ülevoolav
Sädelev
Vaimustatud
Põnevil
TÄNULIKKUS
Tunnustatud
Liigutatud
Tänulik
Puudutatud
LOOTUSRIKKUS
Ootusrikkus
Julgustav
Optimistlik
RÕÕMSAMEELSUS
Lõbus
Rahul
Rõõmus
Õnnelik
Juubeldav
Meeldiv
Naljatav
INSPIRATSIOON
Imestunud
Imetlev
RAHULIKKUS
Tüüne
Vaikne
Mõnus
Keskendunud
Rahuldatud
Kannatlik
Rahulolev
Muhe
Lõdvestunud
Kergendunud
Muretu
Usaldav
VÄRSKUS
Elustav
Nooruslik
Puhanud
Kosutav
Virgutatud
B) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused ei ole täidetud
HIRM
Kartlikkus
Õuduses
Halba aimav
Usaldamatu
Paanikas
Kohkunud
Hirmunud
Kahtlustav
Ettevaatlik
Ärahirmutatud
Murelik
PAHANE
Ärritunud
Pahur
Rahulolematu
Frustreeritud
Kannatamatu
VIHANE
Raevunud
Pöörane
Maruvihane
Haavunud
Solvunud
Nördinud
VASTUMEELSUS
Kohkunud
Põlglik
Tülgastav
Sallimatu
Vihkav
Hirmunud
Vaenulik
Tõrjuv
SEGADUS
Ebakindlus
Segaduses
Hämmingus
Peast segi
Häiritud
Eksinud
Hämmastatud
Kahestunud
Lõhki rebitud
LAHUTATUD
Võõrandunud
Endassesulgunud
Apaatne
Igavlev
Külm
Eraldunud
Kauge
Ükskõikne
Tuim
Eemaldunud
Tagasitõmbunud
RAHUTUS
Erutatud
Ärevil
Segadusse aetud
Häiritud
Sokeeritud
Ehmatanud
Üllatunud
Mures
Turbulentne
Ärritunud
Ebamugav
Heitlik
Löödud

Emotsionaalne intelligentsuse skaalad

 
Emotsionaalse intelligentsuse skaalad
Emotsionaalse intelligentsuse skaalade komponendid
Intrapersonaalne skaala
            Eneseaustus
            Emotsionaalne eneseteadlikkus
            Enesekehtestamine
            Sõltumatus
            Eneseteostus
Interpersonaalne skaala
            Empaatia
            Sotsiaalne vastutus
            Isikutevahelised suhted
Kohanemisvõime skaala
            Reaalsuse testimine
            Paindlikkus
            Probleemide lahendamine
Stressi juhtimise skaala
            Stressitaluvus
            Impulsi kontroll
Üldine tuju skaala
            Optimism
            Õnn
 

Kokkuvõte

Emotsionaalne intelligentsus on inimese võime aru saada oma tunnetest, neid juhtida elu erinevates situatsioonides ja läbi sellise mõistmise reguleerida oma käitumist. Mõistes iseenda tundeid, suudab emotsionaalselt intelligentne inimene läbi iseenda aru saada ka oma kaaslasest, mõista tema tundeid, tegevusi ja käitumismotiive ning juhtida ja kohandada vastavalt olukorrale oma käitumist.

Kasutatud kirjandus

Raamatud:
Daniel Goleman ,,Emotsionaalne intelligentsus” 2003, kirjatus Väike Vanker
Internet :
http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus
http://buduaar.ee/Article/article/1014
http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/elina_tolmats2.ht m
http://www.intelligentne.ee/index.php?PHPSESSID=85d2955c0bfa1a0f9bf78f89fd2e8e62&frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=60
13