.2 Amsterdami lepingu eesmärgid................3 Muudatused Amsterdami lepingus............4 Uued valdkonnad Amsterdami lepingus.....5 Kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet......6 Kasutatud kirjandus..............................7 Millal, kelle poolt ning millistel põhjustel leping sõlmiti? Amsterdami leping allkirjastati viieteistkümne liikmesriigi poolt 2.oktoobril 1997 ja leping jõustus 1.mail 1999. Lepingu sõlmimise põhjused:Lepingu põhieesmärgina nähti liidu poliitilist ja institutsionaalset ettevalmistamist võimalikeks ulatuslikeks muutusteks rahvusvahelisel tasandil.Peatähelepanu all olid majanduse globaliseerumisest tulenevad muudatused(tööhõive probleemid,terrorismi vastane võitlus,rahvusvahelise kuritegevuse ja narkomaaniaprobleemide levik ning keskkonnaprobleemid),liidu ettevalmistamine laienemiseks ning selle kodanikele lähemale toomine.Lepingu ettevalmistamisel seati eesmärgiks otsusprotsesside lihtsustamine ning institutsioonide tegevuse läbipaistvuse suurendamine
aastatel (Perens 1998). Teenindusmajandus on kasvamas kõikjal, mitte ainult lääneriikides. Sellise muutuse põhjuseid on olnud mitmeid, näiteks inimeste sissetulekute tõus, naiste hõivemäära suurenemine, demograafilised muutused ja linnastumine. Samal ajal on täheldatud, et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal võib olla küllaltki erinev. Selle üheks põhjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku ning tööjõu oskuste mittevastavust teenidussektoris vajaminevatele. (D’Agostino, Serafini, 4 Ward-Warmedinger) Teenused on nüüdseks juhtiv jõud kogu majanduses ja seetõttu tuleb nende arendamisele pöörata suurt tähelepanu. 1.1 Teenindussektor Eestis Eesti sisemajanduse kogutoodangus suurenes teenindussektori osatähtsus oluliselt Eesti taasiseseisvumise esimestel kümnenditel (1990–2000)
Tegutseti pimeduse varjus, enda nägu kapuutside ja maskide varju peites ning sageli organiseeritult mitmekesi kuna tegutseda tuli kiiresti. Tasapisi muutus kirjutatav nimi kalligraafilisemaks ehk kunstipärasemaks, et täiskirjutatud pindadel silma paista. Tänavakunst on tekkinud, kuna tänavakunstnikud käivad öösiti luba küsimata seintele pilte joonistamas, et teha linnaruum möödakäijatele huvitavamaks ja ilusamaks. Nad usuvad, et kunsti tegemiseks ja nautimiseks ei ole vaja institutsionaalset galeriide jm näitustepindade süsteemi, piisab linnatänavate koledatest seintest ja plankudest, mis vajavad värskendust. Tänavakunst ja muralism erinevad kõige rohkem oma dialoogilisuse poolest. Tänavakunsti kandev idee on, et avalik ruum kuulub kõigile, kes seda kasutavad ja igaühe kohus on selle eest hoolt kanda nii, nagu teeme seda oma kodus – riputame seinale maale, valime hoolikalt tapeeti, et ennast selles keskkonnas hästi tunda
eluviis Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kutuuri poolt Kultuur on kõik see, mida inimene teeb ja millel pole otsest bioloogilist või geneetilist alust Ühiskond ja riik Ühiskond = riik. Mõlemad tähistavad teatud inimkooslust, inimtegevuse organiseerumise vormi kõige levinum argiarusaam (Eesti riik vs eesti ühiskond) Ühiskond > riik. Ühiskond tähistab inimorganisatsiooni süsteemi, institutsionaalset raamistikku, mille üheks elemendik on riik (funktsionalistlik sotsioloogia) Ühiskond riik. Ühiskond baseerub kultuuril, riik rajaneb võimul. Nad seovad erinevaid inimesi ja omavahel erinevaid seaduspärasusi (poliitikateadused) Ühiskonna tunnused Ei ole suurema süteemi osis Abielud sõlmitakse enamasti selle koosluse esindajate vahel Täieneb ühiskonnaliikmete laste arvel Kindel territoorium, mida peetakse omaks Oma nimetus ja ajalugu Iseseisev juhtimissüsteem
ja tagame nende tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest; muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe; vaatame üle teaduse rahastamismudeli, suurendades võrdselt motivatsiooni teaduse tipptaseme poole pürgimiseks ja erasektori uuringuvajaduste rahuldamiseks. Selgemalt tuleb eristada projektipõhist ja institutsionaalset rahastamist, suurendades viimase osakaalu; muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks ning vähendades investeeringute osakaalu ja optimeerides majanduskulude taset. Kõigile peab olema kättesaadav alusharidus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium
tulu saada. Majandus on see tüüpiline sfäär, kus toimib ühiskond. Juba kauplemise näitele lisaks näiteks kogu tootmine on sisuliselt võõraste inimeste koostegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Esimest juhust nimetab ta kogukonnaks, teist ühiskonnaks. Kogukond ja ühiskond on erineval määral institutsionaliseerunud. Kui kogukonnas on põhilised institutsioonid perekond ja tema ümbruskond, siis ühiskonnas asuvad nende asemele uued institutsioonid. Me võime ühiskonna institutsionaalset liigendatust illustreerida järgmiselt: Sotsiaalsed funktsioonid Kogukonnas Ühiskonnas Suhtlemine perekond massimeedia Kaupade ja teenuste Perekond ja sugulased Turg, transpordi tootmine Kohalik turg institutsioonid Inimeste kaitse, turvalisus Perekond, hõimlased Politsei, relvajõud,
Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst
jne.Cotsini seisukoht oli ,et need abinõud peaksid mõjutama positiivselt arenemise suunas kool-kogukond-õpilane.1977.a kinnitas P.A.Mearese uurimus,et koolisotsiaaltöö on eemaldumas juhtumitööst ja liikumas kodu-koolikogukonna ning haridusalase nõustamise suunas.Tähtis mudel on Costin'i kooli-kogukonna-õpilase suhete mudel.Selle mudeli eesmärk on kutsuda esile muutusi selles triaadis ja seeläbi teatud määral modifitseerida teataval määral kooli karmi institutsionaalset praktikat ja poliitikaid. Tähelepanu pööratakse õpilaste gruppide karakteristikutele ja nende koolidele. Fookus on õpilaste gruppide situatsioonidel, mitte individuaalsete grupiliikmete personaalsel arengul.(Hiljem jõudsalt kasutusel). 5 Koolisotsiaaltöötaja Eestis Koolisotsiaaltööd tehakse 1994.a alates Tartus ja 1999.aastast Pärnus.Koolisotsiaaltöötaja ametisse nimetab haridusosakonna juhataja ning
Eestkoste- ja hooldusorganite põhimäärusega, mis oli kinnitatud ENSV MN poolt 1974. aastal. Vastavate määrustega olid loodud ka alaealiste asjade komisjonid ja alaealiste asjade inspektsioonid. Alaealiste asjade inspektsioonid tegelesid otseselt laste õiguserikkumiste ennetamisega, selgitasid välja vanemaid, kes ei täitnud oma vanemakohuseid, suunasid äraeksinud ja mahajäetud lapsi turvalisemasse keskkonda. Nõukogude Eestis eelistati praegu propageeritavale avahooldusele institutsionaalset hoolekannet. Laste hoolekande peamised lülid olid väikelastekodud, koolieelsete laste-, kooliealiste laste- ja sega lastekodud. Kuni 1980nda aastani oli riigi perepoliitika hoolekandelise, selektiivse iseloomuga. Toetused olid määratud üksikutele perede kategooriatele - toetused rasedatele, lasterikastele ja vallasemadele, toitjakaotuspension; toetused sõjaväelastele ja sõjas langenute peredele. Igakuist lapsetoetust maksti 1974. aastani vaid paljulapselistele, 1974ndast aastast maksti
mis on kindlasti eespool mainitud umbusaldamise üheks allikaks. Isikud, kes igapäevaselt süsteemis viibivad, peavad algatama ja on ka ainukesed, kes efektiivselt on võimelised eesmärke hindama ning läbi selle ka sihti silmas pidades eesmärke objektiivselt lahti mõtestama. (Sorensen 2002, 264) Institutsionaalse legitiimsuse1 kriteeriumit silmad pidades võib järeldada, et “Organisatsioonid on efektiivsed juhul, kui organisatsioonivälised hindajad peavad nende institutsionaalset raamistikku ja otsusetegemiste protseduuri sobivaks.“ (Sorensen 2002, 265) Väga tihti on riigiasutuste juhtpositsioonidele paigutatud isikud, kes on süsteemi poolt ametikohale “sobivad”, kuid professionalsust nende töövõtetes või eesmärkide seadmises ei väljendu. See koormab asutuses töötavaid ametnikke ning seda raskem on süsteemi enese eesmärkke projitseerida väljaspoole ja viia neid kooskõlla ühiskonna omadega, rääkimata sisemisest harmooniast.
kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Maurice Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõ- ni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud (1965: 222-223). KUNST KUI INSTITUTSIOON Mandelbaumi mõtet arendas edasi George Dickie, kes leidis, et kõiki kunstiteoseid iseloomustavaks tunnuseks on see asend, mis neil on institutsionaalses raamistikus ehk kontekstis. Rõhutades kunsti institutsionaalset loomust, pani Dickie aluse institutsionaalsele esteetikale. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid "perekonnasarnasuse" meetodi alusel. Tema vastuväide oli, et vähemalt ühel juhul ei saanud see meetod töötada: nimelt siis, kui identifitseeriti esimene kunstiteos, sest siis pidi olema teada, mis on kunst. Erinevalt "perekonnasarnasuste" meetodi pooldajatest on Dickie veendunud, et kunsti saab defineerida
alternatiivi veel ristimata Euroopa osas. Sellesse ajajärku jääb Innocentius III paavstiksolemise periood, mis oli katoliikliku kiriku organisatsiooni - ja paavsti mõjuvõimu haripunkt. Tema pühendas tulevased vallutatavad alad Neitsi Maarjale (Maarjamaa) ja lubas kõigile sõduritele hingeõnnistust. Üks motiiv ida ristisõdade alustamiseks oli kindlasti nii ilmalike kui vaimulike valitsejate tahe suurendada isiklikku/institutsionaalset võimuvälja keskaegses Euroopas. Teisalt leidus Euroopas kontingent noori mehi, kel polnud isiklikku maaomandit ja selget sihtotstarvet. Tegemist oli nooremate poegadega, kes ei pärinud perekonna vanimale pojale pärandatud maaomandit. Paljudel neist oli militaarne minevik seljataga ja pärast tegevusetuks jäämist soovis keskaegne ilmalik/vaimulik võim neist enda territooriumil vabaneda, kuna nad olid ilmseks julgeolekuohuks territooriumil. Seega oli nii mitmeski mõttes tegu kasuliku
omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate maade hinnatasemete võrdsustamist ning institutsionaalset konvergentsi ehk erinevate riikide seadusandluse harmoniseerimist. Toimumise eeltingimused: Selle lihtsam käsitlus väidab, et aja jooksul kõigi riikide tulutasemed võrdsustuvad. Sellise oletuse aluseks on loogika, et kuna vaestes riikides on vähem kapitali, siis on kapitali piirtootlikkus seal kõrgem ja majanduskasv seega kiirem. Maailma riikide praktika paraku ei kinnita üleüldise absoluutse konvergentsi toimumist. On hakatud rääkima tingimuslikust konvergentsist, mille
3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil Eesti NSV aegse põhiseaduse alusel: • Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele nii vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise korral. • Naisele antakse Eesti NSV-s mehega võrdsed õigused kõigil elualadel. Kogu elukorralduses domineeris kollektiivne lähenemine. Oluliseks olid erinevad nõuded kollektiividele, sovhoosid, kolhoosid. Hoolekandes eelistati institutsionaalset hoolekannet. Kasutatavad meetodid ja lahendid olid piiratud. Kehtis mitteriikliku hoolekande keeld , mitteformaalset abi osutati väikeses mahus, eelkõige maal. Puuetega inimesed oli tabu teema ja need peideti ära. Aksepteeriti kurte ja pimedaid. Suur rõhk oli personaalpensionäride teenindamisel, veteranide teenindamisel. Neile oli ette nähtud soodustused. Abivajajate probleemid jäid teadmatuks või kaudseks. Abi anti juhuslikult.
*suurem on kvaasikasumi osa kogutulus; *Kvaasikasum on PSI tulususe erinevus parimas ja sellele järgnevas ärisuhtes Kvaasikasum ja selle kaitse - Mida suurem on kvaasikasumi osa kogutulus, seda tugevam on PSI tegija/omaniku sõltuvus lepingupartnerist (lock in) suurem on oht, et lepingupartner üritab kas enne või pärast lepingu sõlmimist kvaasikasumit endale saada (hold up) enam vajab kvaasikasum kaitseks sobivat institutsionaalset raami:*tagatisi partnerilt (hands tying) või *suhtelepingut! Vastasel korral võivad vajalikud PSI jääda tegemata = ratsionaalsuslõks = heaolukadu Näide: abielu- Traditsioonilises ühiskonnas jäi naine sageli koduseks ning loobus oma tööalasest karjäärist, tehes sellega olulise PSI. *Et see investeering end õigustaks, peab olema garanteeritud abielu püsivus. Seetõttu põimiti abielu tihti keerukasse institutsionaalsesse vormi (näiteks üksikasjalik
visuaalse vaatlusega pole aga eristus võimalik. On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema 8 "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 4. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 5. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 2. loeng Loengu struktuur I. Esteetiline kunstiteooria II. Esteetilise kunstiteooria kriitikat III. Historistlik kunstiteooria IV. Historistliku kunstiteooria kriitikat I. Esteetiline kunstiteooria · Monroe C. Beardsley · William Tolhurst · Nick Zangwill · Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega."
Sellisel tegevusel on alati sotsiaalne iseloom. Vestluse eripära institutsioonis võib avastada: 1) Vooruliigenduse kaudu -tavalises vestluses on väga vähe sellest, mida öeldakse, eelnevalt kindlaks määratud. Vestluse kulg äraarvamatu. Mõne interaktsiooni vormi puhul on aga käsitletavad teemad, esinejate järjekord jms eelnevalt rangelt kindlaks määratud. See hõlmab erilisi vooruliigenduse protseduure ning nende eiramisele võivad järgneda sanktsioonid. Kõige rohkem on uuritud institutsionaalset vooruliigendust kohtutes, ajakirjanduslikes intervjuudes ja klassiruumides, nõustamistegevuses. 2) Vestluse üldine struktuur -kui uurija on kindlaks teinud, kas teda huvitavas vestluses kasutatakse mingit erilist vooruliigendust, on tema järgmine ülesanne koostada interaktsiooni üldine kaart ja leida selle tüüpilised faasid ja osad. I on vestluse avamine, kus teatatakse, kes vestluses osalevad, sellele järgneb probleemi püstitamine. Järgneb lahenduse osa, kus kooli
Põhimõtted kajastuvad Euroopa Kohtu otsuste, Euroopa Liidu lepingu, Euroopa haldusruumi põhimõtete, liikmesriikide haldusõiguse ja kandidaatperioodi eduraportite põhjal esitanud SIGMA (1999). (SIGMA (1999)) Enne Euroopa Liiduga liitumist oli Eesti üks väheseid kandidaatriike, kelle avaliku teenistuse põhialused vastasid enamikele Euroopa Liidu avaliku teenistuse poliitika põhimõtetele. Liitumisprotsess ei mõjutanud eriti avaliku teenistuse institutsionaalset kujunemist, sest tänapäevastele põhimõttele tuginev avaliku teenistuse süsteem oli ATS-i kaudu Eestis juba loodud. Samas kuna liitumisel ei pööratud avalikule teenistusele eriti suur tähelepanu on hilisemate uuringutes selgunud, et Eesti avalik teenistus siiski ei vasta täielikult euroopalikele põhimõtetele. (Kalev jt, 2012, lk 369-370) OECD/SIGMA programmi analüütik Francisco Cardona sõnul järeldus 2006. aastal läbi viidud
kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt. Hindamisele kandideerimine on artefakti teatud omaduste (ühe tahu) esitlemine. Kunstimaailmana näeb Dickie kunstnikke, kuraatoreid, kriitikuid ja filmitegijaid. 6. Institutsionaalset kunstiteooriat on kritiseeritud formaalsuses. Institutsionalistid eeldaksid justkui, et kunsti tegemiseks on vaja sotsiaalseid eeldusi. Tegelikkuses see nii ei ole, kunstnikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Samuti on institutsionaalsuse ideed kritiseerinud Monroe Beardsley, kes väidab, et tegelikult ei ole kunstimaailma olemasolu kunsti tegemiseks vajalik, sest kunstnik võib maalida ka koopas sõltumata igasugustest sotsiaalsetest institutsioonidest. 1
Dementsusega patsient haigusena tähendab see toimetulekuvõime järk- järgulist alanemist, loobumist rollidest ja vastutusest kui ka minapildi muutusi ja sotsiaalsete suhete muutumist (Feil 1993: 16; Heimonen jt 2006: 15 Erkinjuntti jt 2007: 37). Dementsusega patsiendi õendushooldus dementsusega isikutele õendushooldusteenuse osutamine eriväljaõppega personali poolt spetsialiseeritud asutuses või osakonnas on õendusabi eriliik. Osutatakse kodust, päevast, institutsionaalset õendushooldust (Hooldusravi tervishoiuteenuse...2007: 7). Dementsusega patsiendi elukvaliteet - individuaalsed jooned ja eluolukorrad, mis on kujundanud indiviidi subjektiivset elukvaliteedi kogemust, sisaldavad mitmesuguseid dementsuse ilminguid, kaasnevaid haigusi, sotsiaalset ja füüsilist keskkonda ja haigusega mitte seotud individuaalseid tunnuseid nagu majanduslik olukord, väärtushinnangud ja religioossedveendumused (Woodsjt2006:219).
põllumajandustöötajatele ja linnatöölistele; Suhteliselt madal pensioniiga naistel 55 aastat, meestel 60 aastat; 1944. aastast hakati maksma peretoetusi 4- ja enamalapselistele peredele, rahalisi hüvitisi täiendasid sanatooriumi- ja puhkekodude tuusikud; Puudusid ravikindlustus ja töötuskindlustus; Sotsiaalhoolekanne Nõukogude liit tunnistas vaesuse ametlikult olematuks; Sotsiaalhoolekanne oli teisejärguline; Eelistati institutsionaalset hoolekannet ja võimalikult suuri ning eraldatud institutsioone abivajajate peitmine institutsioonidesse; Tööpoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus tööle, s.o. õigus saada garanteeritud tööd koos töötasuga vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile ning mitte vähem riigi poolt kehtestatud alammäärast, kaasa arvatud õigus valida elukutset, tegevus- ja tööala vastavalt kutsumusele, võimetele, kutsealasele ettevalmistusele ja haridusele ning arvestades ühiskondlikke vajadusi.
5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse
Kunst kui avatud mõiste. Kunstile on omased loomingulisus ja omased muutused. Weitz- kunst on defineerimatu. Aja jooksul kukutab kunst , mis tahes definitsiooni. Weitz ja teised ohutavad loobuma ettekujutusest , et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. Wittgenstein–„ perekondlikud mängud“ vaatleme mänge-lauamäng, kaardumäng, pallimändge. Peale vaadates nagu pole midagi ühist, aga näha on sarnasusi, sugulusi iseloomustas neid perekondlike sarnasustega. 53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi. Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey . Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele.
Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi. 2) "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus ÕIGLUS Anti-essentsialism: eitab ''kunsti'' ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 1.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. 6.Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib **1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid
Kui 2006.a. oli otseinvesteeringuid summas 5,4 miljardit dollarit, siis 2007. aastal üksnes 1,9 miljardit. Konkurentsivõimelt ning välisriikide otseinvesteeringutelt on Kreeka OECD riikide hulgas viimaste seas. Iga aastaga on Kreeka positsioon halvenenud. Kui 2002. aastal oldi konkurentsivõimelt 40. kohal, siis 2006. aastal 48 ning 2007 juba 53. kohal. Põhjuseks peetakse Kreeka laiaulatuslikku bürokraatiat, korruptsiooni, maksusüsteemi pidevat muutmist, paindumatut tööjõuturgu ning institutsionaalset ebastabiilsust. Suurem osa välisinvesteeringutest tuleb Kreekasse teistest eurotsooni riikidest. Kreeka ise eelistab investeerida Türki, Hispaaniasse ja Balkani riikidesse. Kreeka enda investeeringud välisriikidesse ulatusid 2006. aastal 2,3 miljardi euroni, 2007.aastal 2,1 miljardit eurot. Tänu Kreeka valitsuse jõulistele erastamiskavadele paranes välisinvesteeringute positsioon 2008. aastal. Riikliku telekommunikatsioonifirma OTE 19,99% aktsiad müüdi Deutsche
5. Majanduspoliitika horisontaalne ja vertikaalne lähenemine Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuurimuutuste kindlas suunas mõjutamist. Seega domineerivad ka poliitiliste instrumentide hulgas sellised, mis tagavad ja parandavad majanduse institutsionaalset ja materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad. Vertikaalne lähemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad struktuurimuutusi suunata (nt mitmesugused haruspetsiifilised regulatsioonid, finantssoodustused või –koormised ning muud riiklikud erimeetmed). 6
s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp, on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Põhimõisted 1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele. 2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk
strateegiline plaan jne. · Rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide tegevuse regulaarsus aastakonverents aastakoosolek, peaassamblee, erialaperioodika. · Rahvusvahelise raamatukogu- ja infoalase organisatsiooni loomine näidisjuhtum. · Rahvusvaheline erialaorganisatsioon võimalus rahvuslikule raamatukogundusele, konkreetsele raamatukogule, raamatukoguhoidjale. Rahvusvahelist institutsionaalset raamatukogundust võib liigitada: · Ülemaailmseteks (ülemaailmsed universaalsed raamatukogud, ülemaailmsed erinevaid raamatukogutüüpe vs raamatukogutöö protsesse aluseks võttes) · Regionaalseteks (Euroopa raamatukogud, Läänemeremaade raamatukogud jne) Raamatukogunduse areng ja raamatukogude heatasemeline koostöö sõltuvad suuresti sellest, mil määral on raamatukogud kaasatud ühisprojektidesse ja kui teadlikud on nad raamatukogunduse
Ja eelkõige ei puuduta see isegi finants ja materiaalset vara, vaid pigem ikka inim ja sotsiaalkapitali. Nii mõnigi kord on juhtunud, et ettevõtjate kabinetiotsused on lõhkunud soodsa tööõhkkonna ettevõttes või on poliitik kiirustatult tehtud otsustega maha mänginud oma poliitilise kapitali ehk usaldusväärsuse. · Üksikjuhtumistest lähtuva mõtlemisega ei tohi maha mängida institutsionaalset kapitali rikkudes reegleid selleks, et üksikjuhtumil midagi head teha, näiteks päästa riigiabiga mõni konkurentsivõimetu ettevõte. On üsna kindel, et tulemuseks on usalduse õõnestamine turumajanduse toimemehhanismi ning lõdva eelarvepiirangu mentaliteet. · · Normatiivne viga:
see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent
Ameerikas.) Ressursside üle olev kontroll (Kuveidis). Kontroll üle transpordi põhipunktide (Pransusmaa) Rahvusvaheline laenamine (IMF) USA Suurstrateegia: Ajalooliselt- laienemine. Täna- sügav sidumine. Osad peavad seda esmajärguliseks- reguleerib väliskeskkonda, et vähendada praeguseid ja pikaajalisi ohte USA julgeolekule. Arendab liberaalset majandust. Loob ja säilitab üldist institutsionaalset korda, et kindlustada riikide vahelist koostööd USAle sobivatel tingimustel, selle jaoks USA säilitab julgeoleku lubadused (nt. Nato, Jaapan). Kriitika: strateegia on väga kulukas majanduslikult, kui ka inimkuludelt. Taktikaliselt USA võidab, aga strateegiliselt kaotab. “USA lõi Iraagi sõjaga ISISe” Mark Danner USA VÄLISPOLIITIKA- ASENDAMATU RAHVUS: USA põhiseadus: 5 põhialust! 1. Võimude lahusus 2.Õiguste deklaratsioon 3. Võimude jaotus (föderaalsus) 4
a.. 4.Põhiseaduse muutmise kord. Kooskõlas Põhiseaduse XV peatükiga saab põhiseadust muuta kas rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomuliselt või Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse I peatüki ja XV peatüki sätteid saab muuta vaid rahvahääletusel. Algatada saab põhiseaduse muutmist kas Vabariigi President või viiendik Riigikogu koosseisust. 5.Põhiseaduslikud institutsioonid ja põhiseadusest tulenevad seadused. Põhiseadus sätestab neli institutsionaalset lahusvõimu: Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi ja kohtud. Kaks erivolitustega põhiseaduslikku institutsiooni: Riigikontrolli ja Õiguskantsleri ja muud põhiseadusest tulenevad institutsioonid nagu Eesti Pank, Riigikantselei, kaitsevägede juhataja /ülemjuhataja/. Põhiseadusest tulenevad seadused jagunevad PS §104 loetletud kvalifitseeritud enamust nõudvaiks /konstitutsioonilisteks/ ja muudeks põhiseaduses nimetatud ja selle täpsustamiseks antud seadusteks. 6
luhtunud. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et kunstil pole leitud ühtki rahuldavat definitsiooni. 4. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe, nt kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 5. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt, hindamisele kandideerimise staatuse omistamine. Põhimõisted on: .. artefakt inimese poolt tehtud objekt: tegemise või omistamise kaudu .. hindamisele kandideerimine omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. .. kunstimaailm isikute kogum, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. .
möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. ,,Klassifikatoorne tähendus": ,,kunsti" liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi. ,,Kunstimaailm": kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9
Kunstisus ei pea olema silmaga nähtuv omadus(vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone. Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on ühiskond omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne? Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks(kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte- formaalne institutsioon. Wollheimi dilemma kunsti staatus mingitest põhjendustest? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse
6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Anti-essentsialismi järgi ei ole kunsti võimalik (ega ka mõttekas) defineerida. Institutsionaalne kunstiteooria ütleb aga, et saab ikka küll ja et „kunstisus“ ei pea olema silmaga nähtav omadus, vaid objekti seos millegagi. Institutsionaalne kunstiteooria iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1) Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! 2) Nn „Wollheimi dilemma“ Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
mitteosaliste lipu all sõitvate laevade tegevust, mis kahjustab nende organisatsioonide või ühenduste kehtestatud kalaressursside kaitset ja korraldamist. 12. Mõiste ,,kalapüügi korraldamine" seletus FAO Kohuseteadliku Kalanduse Koodeksi printsiipidest lähtuvalt ,näited (L1-4) 7.1 Üldalused 7.1.1 Riigid ja kõik, kes on hõivatud kalanduse korraldamisega, peaksid asjakohast poliitikat, õigusloomet ja institutsionaalset raamistikku arvestades kasutama kalaressursse säästlikult. Pikaajaliseks kaitseks kohalikul, rahvuslikul, subregionaalsel ja regionaalsel tasandil vastu võetud kaitse- ja korraldamisabinõud peavad tuginema parimale kättesaadavale teadusmaterjalile ja tagama kalaressursside pikaajalise jätkuvõimelisuse, kalaressursside optimaalsele kasutamise ja kättesaadavuse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. Neid eesmärke ei tohi kahjustada lühiajalised käsitlusviisid. 7.1
vigu. Kuigi meil toimuv arutelu võibki esmapilgul tunduda üksnes Eesti põhjustest tingitud, siis probleemi rahvusvahelisest aspektist vaadates see nii ei ole. Täna toimub paljudes Euroopa riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides nii teaduslik kui ka aktiivne poliitiline diskussioon prokuratuurisüsteemi ülesehituse üle ja see ei näi vaibuvat. Selle tõestuseks võiks mainida vaid kahte viimase aja silmatorkavamat prokura- tuuriga seotud institutsionaalset konflikti Euroopas. Poolas oli justiitsministri ja peaprokuröri amet ühendatud ühes inimeses. Praktika tõestas aga seda, et selline süsteem ei ole parim lahendus prokuratuuri ülesannete objektiivseks ja erapooletuks täitmiseks.*4 See tõi kaasa erinevaid konflikte, mis kulmineerusid 2007. aastal, kui Poola toonane justiitsminister ja pea- prokurör alustas kriminaalmenetlust Poola Prokuröride Assotsiatsiooni juhi vastu, sest ühing üritas seista
otsuseid ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust 46. Uued teooriad (EL kui riik): võrdlev poliitika, mitmetasandiline valitsemine, poliitikavõrgustikud Mitmetasandiline valitsemine- sui generis lähenemine, vastandub riigikesksele rahvusriigi roll teiseneb, riikide suveräänsus väheneb EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel
järgmised näitajad. Instrumentaariumi kooskõla turumajandusliku iseregulatsiooniga. Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuurimuutuste kindlas suunas mõjutamist. Seega domineerivad ka poliitiliste instrumentide hulgas sellised, mis tagavad ja parandavad majanduse institutsionaalset ja materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad. Vertikaalne lähenemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad struktuurimuutusi suunata (näiteks mitmesugused haruspetsiifilised regulatsioonid, finantssoodustused või -koormised ning muud riiklikud erimeetmed). 6
Et näha midagi kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost, kunstimaailma. Ehk väliste tunnuste poolet harilikud objektid pole üldse kunstiteosed:koerakammid pissuaarid, pudeliharjad. Sajandeid oli arvatud ,et kunstiteosed peavad oluliselt erineama lihtsalt reaalsetest asjadest. Tegelikult järeldas Danto, et testisooritaja Kennicki laos saab edukalt kunstiteoseid tuvastada üksnes juhuslikult. 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Kunsti saab defineerida klassikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust.1. Artefakt-inimese poolt tehtud.2.Millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma)nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse..Kunstimaailm need on kunstnikud kunstikriitikud, kuraatorid. 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“
makroanalüüs – käsitlusviis, kus RV org-i vaadeldakse kui terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need muutused org-is avaldavad teatud mõju (nt ÜRO) mikroanalüüs – vaadeldakse org-i kui teatud institutsionaalset süsteemi; see tähendab, et toimub teatud samastumine (Eastoni musta kasti süsteem, kus on sisend>must kast>väljund, väljundist tuleb tagasiside sisendisse); riikidel on mingisugused huvid, mustas kastis toimub läbirääkimiste protsess, väljundiks on teatud otsused (kollektiivne tegutsemine, kollektiivseks
ei tarvitse olla lõigatud kokku sirgjooneliselt, vaid võivad olla erinevad, nagu murtud. Nii, et tegemist pole kindla piiriga, vaid ajavahemikuga. Allikad ja historiograafia. (EA VI, 230–237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine. Eesti NSV-s: uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Režiim vajas ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Sõjajärgsel perioodil (algas tegelikult 1944 aasta sügisel) püüti nõukogude võimu poolt ära kasutada olemasolevat teadust ning kaasata ajaloolasi, kes olid Eestis (need, kes olid uue võimuga kaasa läinud ning evakueerunud nõukogude tagalasse). Hans Kruus kujunes ajalooteaduse nõukogustamise juures võtmefiguuriks. Ta oli silmapaistev ajaloolane, kelle uurimused on tänaseni kasutatavad (alates 1840ndate usuvahetus- ja überasumisliikumiste kuni rahvusliikumise vallas)
nimetada mõnda joonistust või helitööd kunstiteoseks või mitte. Me teame, mis on kunst, kui keegi ei küsi, mis see on. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne
tunnistamist, mida võib nimetada väikeseks põhiseaduslikuks kaebuseks. Paragrahvi 15 lg 2 algus sisaldab kohtuvõimu objektiivset kohustust järgida PS ja kordab sellega § 146 teise lause teist poolt, lõike teine pool sätestab kohtuvõimu ülesande ja kohustuse tunnistada seadus põhiseadusvastaseks. 91. Kohtu sõltumatus i. Institutsiooniline ii. Personaalne Nüüdisaegne arusaam eristab õigusemõistmise personaalset ja institutsionaalset sõltumatust (vt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 7). Sõltumatuse kahe tahu eristamiseni viib ka § 146 teise lause ja § 147 lg 4 võrdlemine, milles ühes räägitakse kohtu tegevuse sõltumatusest ja teises kohtuniku sõltumatuse tagatistest (kohtuniku sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 5–7). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust.
Dickie iseloomustab kunsti (nt" kellegi nimel ...staatuse omistamine") just nagu see oleks formaalne institutsioon! Et olla piiskop (ja omistada preestri staatust) peab inimene rahuldama formaalseid kriteeriumeid (olema katoliiklane, jms ). Presidendi kandidaat peab samuti rahuldama teatud kriteeriume (olema vähemalt 35 a, jms) AGA kunstnikuks / kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid (Beardsley1982). Kunstonmitte-formaalneinstitutsioon! 10. Kuidas kritiseerida institutsionaalset kunstiteooriat (vähemasti kahel viisil)? Institutsionaalse kunstiteooria kriitika: formaalne ja mitte-formaalne (Dickie iseloomustab mitte-formaalset institutsioonoi kunsti formaalsete institutsioonide keeles nt kellegi nimel...staatuse omistamine; AGA kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid Beardsley), nn ,,Wollheimi dilemma" (Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes
tunnistamist, mida võib nimetada väikeseks põhiseaduslikuks kaebuseks. Paragrahvi 15 lg 2 algus sisaldab kohtuvõimu objektiivset kohustust järgida PS ja kordab sellega § 146 teise lause teist poolt, lõike teine pool sätestab kohtuvõimu ülesande ja kohustuse tunnistada seadus põhiseadusvastaseks. 91. Kohtu sõltumatus i. Institutsiooniline ii. Personaalne Nüüdisaegne arusaam eristab õigusemõistmise personaalset ja institutsionaalset sõltumatust (vt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 7). Sõltumatuse kahe tahu eristamiseni viib ka § 146 teise lause ja § 147 lg 4 võrdlemine, milles ühes räägitakse kohtu tegevuse sõltumatusest ja teises kohtuniku sõltumatuse tagatistest (kohtuniku sõltumatuse tagatiste kohta vt § 147 komm-d 57). Personaalse sõltumatuse puhul võib omakorda eristada kohtuniku sõltumatust otsuse tegemisel ja tema vaimset sõltumatust.
asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7
valikuid ja poliitilisi otsuseid ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 40. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine; EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1. Rahu (sh ka kui kättemaksust loobumine) Rahu kui õnneliku elu tagaja ja rahu kui valmisolek tegutseda teiste kasuks, omakasupüüdmatus
3) 1954-1973 inglise periood (inglise keeles, suur kriitika tabelite kohta, kohandati 64% ulatuses) 4) alates 1974 rahvusvaheline periood (UDK rahvusvaheliselt kasutusel, erinevates keeltes, uuenemine jätkub) LEVIK On levitunud rahvusvaheliselt (1996): Suurbritannia, Saksamaa ja Austria, Taani, Rootsi, Soome, Portugal ja Hispaania, Ida-Euroopa, Baltimaad, Venemaa, Jaapan, Hiina India. 1996. aastaks oli: · 100 000 institutsionaalset ja individuaalset kasutajat · umbes 60 riigis · tabelid täielikus, keskmises või lühendatud mahus olemas vähemalt 25 keeles. 2010. aasta: 32 · elektroonilises keskkonnas mitmekeelse ristotsingu puhul oluline keelte arv, milles liigitussüsteem kättesaadav · oluline ka publitseerimise elektrooniline vorm · UDK-d kasutatakse vähemalt 130 riigis
annaabi.ee 
