Isiksus ja ühiskond (0)

Isiksus ja ühiskond.
Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub.
Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega :
-ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud,
-ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud,
-neil on kultuuriline pealisehitus,
-neile on omane sisemine dünaamika.
Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum.

Sotsiaalsed grupid

Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki.
Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada.

Seetõttu võime ka öelda, et ühiskond on üksteisega läbipõimunud sotsiaalsete gruppide kooslus. Esmased ja teisesed grupid. Referentgrupid. Formaalsed ja informaalsed grupid. Kogukond ja ühiskond

Sotsioloogid on praktiliselt selle teaduse tekkimisest peale püüdnud sotsiaalseid gruppe üksteisest eristada. Esimese katse selles valdkonnas tegi juba Ferdinand Tönnies (1858 – 1918), kes sündis 1855.a. väikeses Põhja-Saksa külas, kus traditsioonid olid suures aus. Ta kasvas üles väikelinnas Husumis , kus väikesed grupid olid selgelt eristatavad ja nähtavad. Hoopis teistsugused olid sotsiaalsed suhted suurlinnades Kielis, Berliinis ja Londonis, mida ta tudengina külastas. Ta hakkas vastandama suhteid, mis olid tekkinud loomulikul pinnal ja suhteid, mis tekkisid plaanitult, kavandatult. Viimaseid pidas ta ainult tegelikkuse varjuks. Selle alusel jagas ta inimestevahelised suhted sellisteks, mille puhul üksteisele palju tähendatakse, üksteist abistada püütakse, ise ennast teistega seotud olevana tuntakse ja suheteks, mille puhul inimesed on üksteisele võõrad, kuid suhtlevad omavahel, kuna järgivad teatud eesmärki, näit. kauplevad võõra kaubaga, et ise sellest tulu saada. Majandus on see tüüpiline sfäär, kus toimib ühiskond. Juba kauplemise näitele lisaks näiteks kogu tootmine on sisuliselt võõraste inimeste koostegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Esimest juhust nimetab ta kogukonnaks, teist ühiskonnaks. Kogukond ja ühiskond on erineval määral institutsionaliseerunud. Kui kogukonnas on põhilised institutsioonid perekond ja tema ümbruskond, siis ühiskonnas asuvad nende asemele uued institutsioonid.
Me võime ühiskonna institutsionaalset liigendatust illustreerida järgmiselt:
Sotsiaalsed funktsioonid
Kogukonnas
Ühiskonnas
Suhtlemine
perekond
massimeedia
Kaupade ja teenuste
tootmine
Perekond ja sugulased
Kohalik turg
Turg, transpordi institutsioonid
Inimeste kaitse, turvalisus
Perekond, hõimlased
Politsei, relvajõud, kindlustus
Põlvkondade vahetus
perekond
Perekond, kirik , kool
Sotsiaalne kontroll
perekond
Perekond, kirik, avaliku võimu institutsioonid
Teisiti on ühiskonna sotsiaalseid gruppe diferentseerinud ameeriklane Charles Horton Cooley (1864-1929). Tema järgi jaguneb ühiskond primaar - ja sekundaargruppideks. Primaargrupid on sotsiaalsed grupid, milles valitseb tihe kooselu ja koostöö. Siin on väga tugev “meie” tunnetus. Grupi eesmärgid on iga tema liikme eesmärgid.
Esmagrupi e primaargrupi näide on perekond, laste mängugrupp, naabrite sõpruskond (too näide Kalju tänavast)
Siin juurduvad tavad, kombed, väärtused, normid. Just siin omandatakse arusaam sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on soovitud, sallitud. Siin nähakse üksteist päevast päeva näost näkku ja ollakse väga tihedates suhetes.
Cooley jaoks olid teised grupid esmasgruppidega võrreldes hoopiski tagasihoidlikumalt omavahel seotud, nad ei olnud nii selgelt grupina eristatavad, mistõttu ta hakkas neid nimetama teisesteks e sekundaargruppideks.
Sekundaargrupid tähistavad tal gruppe, mis on ühel teatud ajahetkel teatud eesmärgi saavutamiseks ellu kutsutud. Sellistena nimetab ta koole, tootmisettevõtteid, seltse. Neid gruppe hoitakse koos seaduste abil, kohtu abil, formaalsete käitumisnormide abil. Siin omavad vahendatud e kaudsed sidemed tunduvalt suuremat tähtsust.
Ühiskonnas, kus inimene on esmasgrupis omandanud teatud käitumisnormid, ei ole kerge neid hiljem muuta teiseste gruppide käitumise järgi.
Georg Simmel püüdis gruppe eristada nende suuruse järgi ja eristas suuri ja väikeseid gruppe. Ta sattus küll ise raskustesse seletamaks kui palju peab olema grupis liikmeid, et ta muutuks suureks grupiks, aga põhimõtteliselt tal õige tähelepanek, sest teatud kriitilisest suurusest alates muutuvad grupi liikmete rollid, muutub grupi struktuur , muutuvad suhted grupis. Näit. Kui te kutsute külla väikese sõprade ringi, siis ei mõtle te eriti nendele programmi korraldamise peale, sest olete veendunud, et nad sisustavad selle ise teile teadaoleval viisil. Kui aga külalisi saab olema palju ( pulmad ), siis on vaja mõelda nende koosviibimise programmile. Hoopiski raskem kui veel tegemist näit. vastuvõtuga, kus võõrad inimesed tulevad kokku. Paljud sotsioloogid soovitavadki loobuda suure grupi mõistest ja rääkida selle asemel siis juba organisatsioonist (näit katoliku kiriku kogudus ). Suure grupi mõistet siiski kasutatakse ja seda defineeritakse kui gruppi, mida iseloomustab ühine tegevusprogramm ja ühised mängureeglid, mida liikmed järgivad.
Ega väikesedki grupid ole kergesti eristatavad ja defineeritavad. C.G.Homansi poolt on välja pakutud väikeste grupi definitsiooniks - see on inimeste kooslus, kes on teatud aja hetkel üksteisega tihedalt seotud ja kellede arv on nii piiratud, et igaüks võib suhelda igaühega ilma vahendajata, näost näkku.
Väikeste gruppide puhul eristatakse erinevaid grupi tüüpe: Michael Argyle eristab neid 5:

• perekond.
  
• laste ja noorukite grupid ( Peer -groups), kes moodustavad nagu silla perekonna ja teiste institutsioonide vahel. Nad võimaldavad noortel sotsialiseeruda väljaspool perekonda.
  
• töö ja majanduselu väikesed grupid. Siin eristatakse veel formaalseid ja informaalseid gruppe.
  
• kreatiivsed probleemgrupid. Eriala seltsid, komisjonid .
  
• teraapiagrupid. Vaimsete puuetega ja tervisehäiretega patsientide grupid.
  

Hawtorni eksperimendi kaudu Chicago Western -Electric-Company ‘s on tuntuks saanud formaalsed ja informaalsed grupid. Elton Mayo juhtimisel tehtud uuringutes pandi alus tervele tööstussotsioloogiale.
Formaalsed grupid on grupid, mis on loodud teatud ülesannete täitmiseks.
Informaalsed grupid on formaalsete gruppide sees inimestevaheliste suhete ja kontaktide alusel tekkivad grupid.
Sotsialiseerumine . Sotsialiseerumise agendid ja mehhanismid .
Sotsialiseerumine – protsess, mille käigus õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslik ja aktiivne liige
( Lindgren Suter, 1994, S65)
Sotsialiseerumine – läbi kogu elu, seejuures teatud omavahel seotud ning üksteisest tingitud astmetena kulgev protsess, millel on individuaalsed jooned, kuid mida samas määravad antud ühiskonna põhiiseärasused
(Kenkmann, Loenguid sotsioloogia üldkursusest, 1997,lk.46)
Sotsialiseerumine on indiviidi ja teda ümbritsevate kaasinimeste vastastikuse mõjutamise protsess, mille käigus võetakse sotsiaalse käitumise eeskujusid ja kohandatakse endale. See protsess kulgeb läbi terve elu.
( J. H. Fichter. Grundbegriffe der Soziologie , 1970, S. 23)
Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb.
Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele.
Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent.
Perekonna roll sotsialiseerumisel

• kasvatuslik
  
• miljöö kaudu mõjutamine
  
• ühiskonna vahendamine
  
• vajaduste rahuldaja
  

Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad )
Kool

• akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja
  
• oluliste teistega lävimise koht
  
• iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,“stardiplats”
  
• sotsiaalse kontrolli koht (klassiväline tegevus)
  

Massiteabevahendid (on vahendatud teiste agentide poolt)

• avardavad silmaringi
  
• kujundavad eeskujusid (referentgruppe)
  

Kaks seisukohta massimeedia kohta:

• maandab pingeid
  
• levitab agressiivsust
  

Sotsialiseerumise mehhanismid:

• Õppimine -sotsiaalse kogemuse ülevõtmine verbaalsel teel ja selleks ettevalmistatud kujul
  
• Praktika – eesmärgistatud tegevus tegelikkuse muutmisel
  

Isiksus kui sotsialiseerumise resultaat
Sotsiaalsed rollid
Sotsiaalne roll – ootused, mida ühiskond kirjutab ette teatud staatusega inimesele.
Sotsiaalne roll on määratletav sotsiaalsete vajadustega ja piiritletud sotsiaalse grupiga, milles teda täidetakse. (Mida inimene teeb)
Isiksus on sotsioloogia mõistes kõigi rollide summa, mida ta täidab.
Sotsiaalne staatus – indiviidi koht (positsioon) ühiskonnas. (Kus inimene sotsiaalses ruumis asetseb teiste inimeste suhtes )
Omistatud staatus – kaasasündinud, päritav positsioon ühiskonnas, asend, mille indiviid saab oma vanematelt
Omandatud staatus e saavutatud staatus – elu jooksul kujunenud seisund ühiskonnas, mis võib oluliselt muutuda
Staatuse sümbol – esemed ja tegutsemisviisid, mis on staatuse välisteks tunnusteks