Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis (2)

Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Referaat
Sotsiaaltöö teooria ja meetodid
Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis
ST-11
Koostaja :Annett Randpere
Juhendaja : Tiia Tamm
Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS.....................................................................................3
KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5
KOOLISOTSIAALTÖÖ EESTIS..........................................................6-7
KOOLISOTSIAALTÖÖTSJS JA SOTSIAALPEDAGOOGI ERINEVUSED........................................................................................7

KOKKUVÕTE………………………………………………………………………8

LISA…………………………………………………………………………………9

Sissejuhtaus
Selle teema valisin sellepärast,et see teema on mind alati huvitanud ja tahtsin sellega lähemalt tutvuda.Oma referaadis kirjutasin ma koolisotsiaaltöö ajaloost,koolisotsiaaltööst Eestis ja võrdlesin kahte suhteliselt sarnast kui tegelikult erinevat ametit,nimelt sotsiaalpedagoogikat ja koolisotsiaaltöötajat.Tõin välja nende erinevused ja proovisin seletada,mis nendeks on.
Koolisotsiaaltöö ajalugu
Koolisotsiaaltöö sai alguse koolisüsteemist väljaspool ja oli seotud settelmentide liikumisega ,kodanikualgatuslike ühenduste ja elaalgatusliku filantroopiaga.1906.a ühendasid kaks settlement-maja oma jõud ,et maksta kahele nn kodukülastajale kolme oma piirkonnakooli õpilaste kodude külastamise eest.Esimesed külastajad olid õpetajaharidusega inimesed ja nad polnud rahul ,et nad ei kuulnud kooli personali hulka,ning nõudsid endale ametlikku staatust.1913.a saadigi see New Yorgis ja Rochesteris.Alates sellest kuni 1920.aastateni levis kodukülastamine ehk algeline koolisotsiaaltöö ka ida- ja kesklääneosariikidesse.Kodukülastajad said abi eelkõige usuorganisatsioonidelt.Esimene külastusõpetajate riiklik konverents korraldati koos haridusassotsiatsiooniga,teine koos sotsiaaltöötajate konverentsiga . 1921.a pidasid külastusõpetajad oma konverentsi,neid toetas tervishoiufond ning tänu sellele 3 aastat hiljem toetati 30-ne kogukonna külastusõpetajaid,kus koostati ja hakati neile korraldama spetsiaalseid treeningkursusi. Suuremates linnades jätkusid settlement-majade ja koolisotsiaalkeskuste tihedad sidemed.Enamasti õpetajad ja koolisotsiaalkeskuse töötajad elasid koos ning õppisid nii iseenda kui ka üksteise praktilistest kogemustest.Algas kohustusliku koolis osalemise kontroll,levis ka koolivormi kandmise nõue. Ehkki seaduslikult oli kehtestatud koolis käimine ,ei suudetud seaduse täitmist siiski tagada.Seoses koolikohustuse seadustamisega kerkisid üles ka probleemid lastega ,kes pärinesid erinevatest kultuuridest,ilmutasid delinkvantset käitumist,olid vaimse puudega jne.Aastatel 1890-1930 olid kasvamis -ja arenemisperioodiks nii haridus - kui ka koolisotsiaaltöötajatele,mõlemaid mõjutasid progressiivsed sotsiaalsed reformid ,mille põhimõtteks oli,et inimlikud kannatused pole ei inimese enda süü ega saatuse poolt määratud.Seekaudu said selgemaks ja muutusid ühe aktuaalsemaks sotsiaalsed vajadused,oli koolisotsiaaltöötajate suureks panuseks uus inimkannatuste,sealhulgas vaesuse ja lapse arenguvajaduste käsitlus.Koolist sai eri kultuuridest pärit laste kokkusaamise paik,seejärel hakkaski koolisotsiaaltöötajast kujunema professioon,mis keskendus kooli ja kodu teineteise lähendamisele.Töömeetoditeks kasutati kodudekülastust,koosolekuid koolides ,põhitähelepanud koduste tingimuste parandamiseks mõeldud materiaalsele abistamisele ja õpilaste koolis osalemiseks loodud võimaluste pakkumisele.1930.aastate majanduskriis mõjutas USAs oluliselt koolisotsiaaltöö levikut,seda peeti liiga kalliks ,isegi luksuslikuks teenuseks.Tähtsamale kohale tõusis vabatahtlik töö,mis pakkus individuaalset nõustamist ja kliendi juhtumi uurimist ning klientides oli kesklassi esindajad.Koolikohustuste ja delinkvetsuse probleemidega tegelemisel oli rõhuastetus lapse emotsionaalsel arengul.Et koolisotiaaltöö ülesanne oli muutunud ,näitas 1953.a uurimus,mis tõi välja,et enamasti tegelse koolisotsiaaltöö isiksuse-ja käitumisprobleemidega ning valdavalt kasutati juhtumitöö meetodit.Erinevus tekkis veel ,kui kõrvutati neid tulemusi Oppenheimeri 1924.a uurimusega,mis näitas ,et tol ajal abistati vaid vaesest perest lapsi.Eesmärgi muutus kajastus ka sotsiaaltöö ja hariduse lõhestunud suhetes.Kuna praktikutest kodukülastajatel puudus ikka veel sotsiaaltööhariduse baasita õpetajateks koolitatud inimesed,sooviti muuta koolisotsiaaltöötajad professionaaliks ning võeti omaks sotsiaalsete probleemide teaduslikuma käsitluse ja hakkasid lähemalt uurima indiviidide käitumist.Pearõhk oli juhtumitööl,see ka eeldas see teistsugust koolitust kui haridustöötajal.Suurenes haridus-ja sotsiaaltöötajate erinevus töö erisuguste eesmärkide tõttu-hariduse eesmärgiks lapse vaimsete võimete arendamine,koolisotsiaaltööl hoolitsus laspe vaimse tervise eest.See oligi see koht,kus hakati teadvustama,et vaimsete võimete arendamine ja hoolitsus lapse vaimse tervise eest on kaks eri asja ning selle jaoks on vaja kahte erineva professionaaliga (väljaõppega) töötajat.Tähtsaks muutus ka veel uute meetodite kasutuselevõtt.Oluliseks hakati pidama haridus -ja koolisotsiaaltöötajate koostööd.NASW ehk Rahvuslik Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon asutas grupitöö komiteed,sest mitmed uurimused kinnitasid grupitöö efektiivsust koolides.Koolisotsiaaltöö areng kiirenes,kõikides osariikides olid palgalised töötajad ning määrati kindlaks professionaalsete koolisotsiaaltöötajate vastutuse ja aruandekohustuse ulatus.1979.a ilmusid kaks sotsiaaltööajakirja,1969.a lõi L.Costini ulatuslik uurimus koolisotsiaaltööst aluse edasistele uurimustele.L.Costin tahtis tõhustada koolisotsiaaltööd ,näiteks:1)Juhtumitöö laiema kasutamisega õpilaste ja nende vanematega töötamisel.2)Koolisotsiaaltöötaja konsultatsioonid õpetajatele,kui neil tekib probleeme klassis.3)Töö vanematega õpilaste õiguste valdkonnas jne.Cotsini seisukoht oli ,et need abinõud peaksid mõjutama positiivselt arenemise suunas kool- kogukond -õpilane.1977.a kinnitas P.A.Mearese uurimus,et koolisotsiaaltöö on eemaldumas juhtumitööst ja liikumas kodu-koolikogukonna ning haridusalase nõustamise suunas.Tähtis mudel on Costin’i kooli-kogukonna-õpilase suhete mudel.Selle mudeli eesmärk on kutsuda esile muutusi selles triaadis ja seeläbi teatud määral modifitseerida teataval määral kooli karmi institutsionaalset praktikat ja poliitikaid. Tähelepanu pööratakse õpilaste gruppide karakteristikutele ja nende koolidele. Fookus on õpilaste gruppide situatsioonidel, mitte individuaalsete grupiliikmete personaalsel arengul.(Hiljem jõudsalt kasutusel).
Koolisotsiaaltöötaja Eestis
Koolisotsiaaltööd tehakse 1994.a alates Tartus ja 1999.aastast Pärnus.Koolisotsiaaltöötaja ametisse nimetab haridusosakonna juhataja ning koolisotsiaaltöötaja peab alluma vahetult haridusosakonna juhataja asetäitjale-kooliteenistuse juhatajale .Enne tööle asumist peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus ja eelnev pedagoogiline töö kogemus.Kui koolisotsiaaltöötaja haigestub või puudub muudel põhjustel koolist ,asedab teda vajadusel sotsiaaltöö metoodik ja vastupidi,samuti kollisotsiaaltöötaja juhendab omatöös kehtivatest õigusaktidest.Põhiülessanneteks on :
1)Koolikohustust eiravate õpilaste rehabiliteerimine
2)Ennetav töö koolikohustuste eiramise probleemidega
3)Koostöö tegemine koolide, lapsevanemate ja haridusosakonnaga õpilasele soosda sotsiaalse lähikeskkonna kujundamiseks
4)Lapse lähikeskkonna uurimine olemasolevate ressursside ja riskide leidmiseks
5)Töö õpilasega juhtumitöö meetodil
6)Saadud andmete põhjal üksijuhtumite koostamine ja nende uurimine lahenduste leidmiseks.
7)Linnavalitsuse noorsookomisjoni töös osalemine.
8)Ennetava sotsiaaltöö teostamin koolides
9)Õpilaste,lapsevanemate ja õpetajate informeerimine abi saamise võimalustest erinevate institutsioonde kaudu.
10)Sostiaaltöötajate vastastikuses supervisioonis osalemine.
Samuti on koolisotsiaaltöötajatel kohustused,millest nad peavad kinni pidama ,milleks on eriala pidev täiendamine,haridusosakonna juhataja ja haridusosakonna juhataja asetäitja-kooliteenistuse juhataja seaduslikke korralduste täitmine,samuti ka veel täitma ilma erikorralduste ülesandeid,mis tulenevad teenistuse iseloomust,pidama kinni tööajast ja täitma töö sisekorraeeskirja,hoiduma tegudest,mis võivad tuua kahju haridusosakonnale,kaasteenistujatele jatöötajatele või teistele asutustele,pidama ametisaladust,andma mittekonfidentsiaalset informatsiooni oma töö kohta ja kinni pidama antud ametivandest.Äärmiselt tähtis on täita neid punkte,sest sellest tuleneb ka professionaalsus.Kui näiteks koolisotsiaaltöötaja annab kellegile oma informatsiooni teatud isiku probleemidest,kaotab ta koheselt usalduse ja on rikkunud oma ametivannet ning sellega võib teha ta pöördumatut kahju teisele inimesele ja oma mainele.Sellepärast peab koolisotsiaaltöötaja olema väga ettevaatlik kõikide nende ülestoodud punktide suhtes ja täpselt neid järgima.Samuti on ka koolisotsiaaltöötaja ülesandeks veel vastutus tööülesannete nõuetekohase ja korrektse täitmise eest kui ka tema poolt koostatud dokumentide eest.Kindlasti käivad ka tööülesannete juurde koolisotsiaaltöötajate õigused,mis on hädavajalikud probleemide lahendamisel.Koolisotsiaaltöötajate põhiõigused on saada teenistuseks vajalikku informatsiooni teistelt haridusosakonna teenistujatelt ja haridusasutuste töötajatelt,anda soovitusi ja teha ettepanekuid sotsiaaltöö paremaks korraldamiseks,saada õigeaegselt informatsiooni kõigist kooli ja sotsiaaltööd puudutavatest õigusaktidest,saada täiendkoolitust,osaleda koolisotsiaaltööd puudutavatel aruteludel,osaleda koolisotsiaaltööd puudutavate otsuste väljatöötamisel,teha ettepanekuid õpilastele,lapsevanematele ja õpetajate huve puudutavates küsimustes ja oluline on ka külastada õpilaste kodusid.Praktilises töös on lisandunud praeguseks töö tugiisikutega;kooli vastava soovi korral õppenõukogus, lastevanemate koosolekul ja klassijuhatajatundides osalemine ;koostööpartneritega võrgustikutöö algatamine,individuaalne psühhoteraapia gestaltteraapia meetodil;õpetajate,lapsevanemate ning pedagoogikaja sotsiaalõpilaste koolitamine ,grupitöö õpilaste,õpetajate ja lapsevanematega,üliõpilaste välipraktika juhendamine ja kõige olulisem -Eestis tehtava koolisotsiaaltöö uurimine,et luua teoreetiline ning praktiline baas,mis vastab Eesti ühiskonna tingimustele ning vajadustele.
Koolisotsiaaltöötaja ja sotsiaalpedagoogi töö erinevused
Sotsiaalpedagoogika nimi on rohkem tuntud Lääne-Euroopas ja endistes nõukogude ploki riikides ja koolisotsiaaltöötaja Ameerika Ühendriikides.Malcolm Payne ’i arvates sotsiaalpedagoogikas on tähtsamal kohal just õpetamine,mitte terapeutiline lähenemine.Eesti teadlased on sõnastanud sotsiaalpedagoogika tegevuseks, kus sotsiaalseid probleeme lahendatakse pedagoogiliste põhimõtete järgi (Leino 1998; Kraav ja Kõiv 2001). Niisiis sotsiaalpedagoog tegeleb kitsamalt,nimelt eelkõige lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema kliendiks peale lapse on ka veel koolikeskkond,õpetajad,lapsevanemad jne.-kõik osapooled,kes interaktsioonis üksteisega loovad nii öelda koolielu,mis mõnedel juhtudel on turvaline ja lapse arengut soodustav ,teistel aga toimib vastupidiselt.Ühesõnaga sotsialpedagoog toetab last pedagoogiliselt ehk siis kooli,õpetamise koha pealt ,aga koolisotsiaaltöötaja aitab nii last kui ka teda ümbritsevaid süsteemi moodutavaid inimesi.

Kokkuvõte

Lõppkokkuvõttes arvan ma ,et ma sain väga hea ülevaate koolisotsiaaltöötajate ülesannetest ja selle ameti muredest .Sain aru ,kui tähtis on ikkagi koostöö ja kui palju peab selle nimel vaeva nägema,et kõik osapooled teeksid seda ja alles siis saab probleeme lahendada.Sama koolisotsiaaltöötaja peab olema pidev lüli kooli,kodu ja lapse vahel.Tabelitest oli ka näha ,et õpetajad arvasid kõige enam on vaja koolisotsiaaltöötjaid ja ma arvan ,et see tähendab üht,et neid ongi vaja ,sest see on osa koolist,sest õpetajad ei jaksa üksi kõikide probleemidega tegeleda ja pärast tagajärgede eest vastutada ja ma arvan ,et Eestis nõutakse õpetajatelt palju ning olen täiesti kindel ,et koolisotsiaaltöötaja puudumine koolis on sama hea kui direktori puudumine.
Lisa

Tabel.1 Koolisotsiaaltöötaja kliendid

Koolisotsiaaltöötaja kõige tihedamini külastavad õpilased,õpetajad,vanemad ,kellel on probleeme.Kõige vähem kool kui süsteem.Ühel tasemel külastavad koolisotsiaaltöötajat kõik õpilased,vanemad ja õpetajad.
Tabel.2 Kas koolisotsiaaltöötajat on vaja?
Kõige enam arvavad koolisotsiaaltöötajat vajavat õpetajad.Järgmisena õppealajuhataja ,siis direktorid .Muu ameti pidajad ei pea eriti koolisostiaaltöötaja ametit vajalikuks
9