Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IRL ja Reformierakonna lubadused 2015 (0)

1 Hindamata
Punktid
Reformierakonna lubadused LOL
1. Tõstame õpetajate palka, eraldades selleks riigieelarvest täiendavat palgafondi .
2. Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt.
3. Tagame riikliku koolivõrgu arengukava koolides stabiilse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatult kooli omandivormist. Jätkame IB õppekava rahastamist.
4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal.
5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega riigigümnaasiumide rajamiseks Kärdlasse, Põlvasse ja Valka ning teistesse selleks valmisolekut avaldanud omavalitsustesse.
6. Algatame õpetajate alampalga läbirääkimiste vormiga sarnased kõnelused õpetajate kontakttundide soovitatava normkoormuse ning klassijuhatajatöö väärtustamise kokkuleppimiseks.
7. Jätkame õpetajate ametijärkude asendamist ühtse kutsesüsteemiga, seades sihiks enesetäiendamise motivatsiooni säilimise. Panustame õpetajahariduse arengusse , rõhutades koolivõrgu muudatustega kaasneva õpetajate täiend - ja ümberõppe tõhustamise vajadust.
8. Laiendame koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.
9. Jätkame gümnaasiumide üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele vastavalt kehtivale seadusele. Analüüsime reaalset olukorda eestikeelsele õppele üleminekul senistes vene õppekeelega gümnaasiumides, eesmärgiga tagada neis riiklikule õppekavale vastava kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine. Gümnaasiumilõpetaja peab olema võimeline omandama kõrg- või kutseharidust eestikeelsetel õppekavadel.
10. Mitte-eesti õppekeelega koolides antava hariduse kvaliteedi tõstmiseks panustame eesti keele õpetamise taseme parandamisse, selleks vajalikku õpetajakoolitusse ja kaasaegsete õppematerjalide ettevalmistamisse. Seame sihiks mitte-eesti keelega koolides suurendada eesti keele õpetamise tulemuslikkust.
11. Analoogselt Eesti riikliku õppekava alusel tegutsevate Prantsuse Lütseumi ja Inglise Kolledžiga, algatame Eesti riikliku õppekava alusel tegutseva Vene Lütseumi loomise Tallinnas ja Narvas.
12. Väärtustame teaduspõhist inseneriharidust, pidades selle eelduseks noori motiveerivat baasharidust matemaatikas, füüsikas ja informaatikas .
13. Väärtustame kutseharidust sihiga vähendada kutseta inimeste suhtarvu tööturul. Analüüsime kutseõppeasutustes toimuva erialase õppepraktika ja täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas ettevõtjate huvi suurendamist ja võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kutseharidusse.
14. Analüüsime tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamise sisulisi ja finantsilisi tulemusi, vajadusel tehes sellest tulenevaid muudatusi seadusandluses. Alates 1. septembrist 2014 rakendame tulemusstipendiumide süsteemi senikavandatust laiemas mahus .
15. Analüüsime kõrgkoolides tegutsevate avatud ülikoolide toimetulekut ja kutseõppeasutustes toimuva täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas mittepäevastes õppevormides võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kõrgharidusse.
16. Analüüsime koolikohustuse pikendamise otstarbekust täisealiseks saamiseni (18-aastaseni) või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni.
IRL lubadused LOL
Vastu võetud haridus - ja teadusstrateegia tuleb ellu viia
  • käivitame viivitamatult „Elukestva õppe strateegias 2020” ette nähtud tegevusprogrammid ja tagame nende tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest;
  • muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe;
  • vaatame üle teaduse rahastamismudeli, suurendades võrdselt motivatsiooni teaduse tipptaseme poole pürgimiseks ja erasektori uuringuvajaduste rahuldamiseks. Selgemalt tuleb eristada projektipõhist ja institutsionaalset rahastamist, suurendades viimase osakaalu ;
  • muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus - ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks ning vähendades investeeringute osakaalu ja optimeerides majanduskulude taset.

Kõigile peab olema kättesaadav alusharidus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium
  • lähendame lastehoiu ja koolieelsete lasteasutuste korraldust ning tagame alushariduse nõuete täitmise ka lasteasutustes mittekäivatele lastele;
  • kindlustame riigipoolse investeeringutoega kohalikele omavalitsustele lasteaiakoha kõigile soovijaile;
  • tugevdame riigi järelevalvet ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse ühtlase taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli;
  • vähendame õppekavade üldmahtu ja suurendame valikuvõimalusi gümnaasiumi õppekavades;
  • seisame tasuta üldhariduse eest ja oleme vastu hiiliva õppemaksu kehtestamisele avalikes üldhariduskoolides erinevate „vabatahtlike” annetuste sildi all;
  • laiendame eesti keele õpet lasteaedades ja tagame venekeelsetes põhikoolides kõigi lõpetajate riigikeele oskuse B2 tasemel, käivitades selleks vastava üleriikliku tugiprogrammi;
  • riigigümnaasiumide arendamisega tuleb edasi minna, pöörates paralleelselt tähelepanu õppe kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmisele kõikides gümnaasiumides, sealhulgas gümnaasiumidesse õppima asumisel;
  • muudame Eesti koolid kiusamisvabaks – tagame riikliku rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides;
  • pöörame tähelepanu algklasside õpetajatele IT-alase täiendhariduse andmisele, et edaspidi saaks algklassides võimalikuks programmeerimise õpetamine .

Tööturule suunatud kutse- ja kõrgharidus
• süvendame koostööd gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel, et suurendada mõlema võimalusi õpilastele valikute pakkumisel ;
• muudame kõik kutse- ja kõrgharidusprogrammid tööturupädevustele suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu õppekavades. Täiendavad vahendid kutse- ja kõrghariduse arendamiseks tuleb eraldada eelkõige praktikavajaduste katteks. Käivitame õpipoisikoolituse programmi, mille eesmärk on, et iga kutseõppur ja tudeng saaks õppeaja jooksul osaleda vähemalt ühel erialasel praktikal Eestis, mis viib ta kokku võimalike tulevaste tööandjatega;
• kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet;
• ühitame tööturu kvalifikatsiooninõuded ja haridussüsteemi õppekavade õpiväljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku koostöö, tuginedes moodustatavatele kutsenõukogudele.
Kvaliteetne ja Eesti huvidele vastav teadus
• tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määratlemisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele;
• toetame täiendavalt ülikoolide ja ettevõtete koostööd, sh suurendades selleks ülikoolide baasrahastamise taset;
• tugevdame kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd ja tööjaotust.
Tugev ja motiveeritud õpetajaskond ning vastutustundlik juhtimine
• tuginedes tööjõukulude osakaalu suurenemisele hariduskuludes, jätkame õpetajate palgataseme ennakkasvuga riigi keskmise suhtes, kuni see moodustab 120% riigi keskmisest tasemest.;
• tulemusrahastamise ja järelevalvega tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest;
• käivitame tasemeõppest väljalangevuse kahandamise programmi ning muudame selle alusel väljalangevusnäitajad kooli tulemuslikkuse indikaatoriteks.
IRL ja Reformierakonna lubadused 2015 #1 IRL ja Reformierakonna lubadused 2015 #2 IRL ja Reformierakonna lubadused 2015 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor puhmuh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskerakond
35
doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s

Ühiskonnaõpetus
Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............

Sotsiaalpoliitika
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

valida paremerakondi ega ka Keskerakonda, vahendas ERR Uudised Vikerraadio uudised. «Ma arvan, et lähiajal hakkab kogu üldsuse jaoks selginema veelahe, kus on erakonnad, kes võitlevad põhimõtteliselt demokraatia eest ja erakonnad, kes tegelevad tsentraliseerimisega ehk püüavad jõuda kaheparteisüsteemi juurde,» rääkis Indrek Saar. «Seal ma lahutaksin üksteisest erinevatele tiibadele Reformierakonna ja Keskerakonna, kes on nn ühes paadis ning kõik teised erakonnad. Tegelikkuses jookseb see veelahe sealt, kas me tahame laiapõhjalisel demokraatial põhinevat ühiskonda või tsentraliseeritud ühiskonda,» sõnas Saar. Postimees, 15.11.2009 Laanet: jätke päästjad rahule, kärpige vanemahüvitist! Riigikogu liige Kalle Laanet (Keskerakond) ütles, et toetab päästetöötajate ametiühingu nõudmisi

Ühiskonnaõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun