Riigi majanduse jätkusuutlik areng. Intergratsioon. (3)

IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG
1. Majandusareng , majanduskasv , struktuurimuutused majanduses.
Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte – rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks.
Struktuurimuutused majanduses – mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust.
Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsemalt on majanduskasv pikaajaline protsess, mille käigus suureneb majanduse võime toota erinevaid kaupu ja teenuseid (ehk potentsiaalne tootmismaht ). Tegemist on tootmisvõimaluste piiri laienemisega.
2.Majanduskasvu mõõtmine, ostuvõime pariteet
Majanduskasvu mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini sisemajanduse koguprodukti (SKP) näitajat, mis iseloomustab riigi territooriumil loodud lõpptoodangu väärtust.
Alternatiinve näitaja on RKP ( rahvamajanduse koguprodukt), mis näitab riigi residentide poolt loodud toodangu väärtust nii antud riigis kui välismaal.
Ostuvõime pariteedi näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate vauutade ostujõu. See tähendab, kui konverteeritud erinevatesse valuutadesse ostujõu pariteedi alusel, siis on kõigis maades võimalik omandada õhesugune ,, ostukorv “ kaupu ja teenuseid.
3.Majandustsüklid ja nende tekkepõhjused
Majandsustsükliks nimetatakse tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber. Neid iseloomustab aktiivsuse kasv üheaegselt mitmes majanduskasvuvaldkonnas millele järgneb kokkutõmbumine. Põhjalikult hakati neid uurima Suure Depressiooni ajel , mil paljud riigid ei suutnud leida väljapääsu pikaajalisest ja sügavast majanduslangusest.
Tekkepõhjused:
1) pakkumisšokid – põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul
2) poliitilised šokid – tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises.
3) nõudlusšokid – tulevad erasektori investeerimis - ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes.
4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused
Konvergents üldiselt – riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel.
Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate maade hinnatasemete võrdsustamist ning institutsionaalset konvergentsi ehk erinevate riikide seadusandluse harmoniseerimist.
Toimumise eeltingimused:
Selle lihtsam käsitlus väidab, et aja jooksul kõigi riikide tulutasemed võrdsustuvad. Sellise oletuse aluseks on loogika , et kuna vaestes riikides on vähem kapitali, siis on kapitali piirtootlikkus seal kõrgem ja majanduskasv seega kiirem. Maailma riikide praktika paraku ei kinnita üleüldise absoluutse konvergentsi toimumist. On hakatud rääkima tingimuslikust konvergentsist, mille kohaselt toimub maailmas nii-öelda konvergentsiklubide moodustamine, ehk omavahel võrdsustuvad ainult sarnaste algtingimustega riikide tulutasemed. Seejuures on määravaks mitte niivõrd esialgne tulutase, vaid laiemat ühiskonna majanduslik, sotsiaalne ja institutsionaalne korraldus.
5.Majanduskasvu allikad
Eristatakse nelja liiki ressursse – loodusressursid , füüsiline kapital , inimressursid ja tehnoloogia. Kasvu aluseks saab olla ka nende ressursside hulga suurenemine või kvaliteedi paranemine ja nende efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub.
Loodusressursid – neid on peetud pikka aega esmaseks kasvuteguriks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Olulistemaks ressurssideks on põllumajanduslik maa ning energiakandijad ( nafta , kivisüsi, maagaass), taastuvad energiaallikad (hüdro-, päikese-, tuule- ja biomassienergia ).
Füüsiline kapital – pikka aega on seda peetud kõige olulisemaks majanduskasvu teguriks . Kapitali akumulatsiooni aluseks on investeeringud , mida saab jagada kahte gruppi. Siseallikad – erasektori vabatahtlikud säästud ning maksupoliitika ja inflatsiooni abil mobiliseeritavad riiklikud säästud. Välisallikad – välisabi ja -laenud ning välisinvesteeringud, samuti rahvusvahelise kaubanduse vahendusel saadavad ressursid .
Inimressursid – selle all käsitletakse nii inimeste hulka kui kvaliteeti. Oluline on ka rahvastiku vanuseline struktuur, eriti töövõimelise elanikkonna osakaal võrreldes ülalpeetavatega. Inimressursi kvaliteedi ehk inimkapitali määravad inimeste tervislik seisund, haridustase, oskused ja kogemused, ettevõttlikkus, töötahe. Inimkapitali mõistega on tihedalt seotud sotsiaalkapital, mis hõlmab vastastikku toetavaid sotsiaalseid suhteid inimeste vahel, koostöövõimet ja sidusust nii organisatsiooni kui ühiskonna tasandil.
Tehnoloogia näitab hüviste valmistamise viisi ja selle mõju majanduskasvule, mis realiseerub tavaliselt uute, tootlikumate masinate, seadmete ja tootmisviiside kaudu.
Loodusressursid (põllumajanduslik maa, maavarad , taimestik ja loomastik , ilmastikutingimused)
Füüsiline kapital ( masinad , seadmed , tootmishooned)
Inimressursid (rahvaarv, hõive, töötajate haridustase)
Tehnoloogia (uued tootmisviisid )
Tootlikkus (toodang ühe ressursiühiku kohta)
Ressursside mobiilsus ( infrastruktuur , sh telekommunikatsiooni areng)
6.
Vaesed on leibkonnad , kelle käsutuses olevad ressursid ei võimalda saavutada riigis aktsepteeritavat minimaalset elujärge
Absoluutne vaesus , mis seostu inimeste põhivajaduste rahuldamatusega.
Suhteline vaesus, mis viitab tulude ebaühtlusele jaotamisele riigi elanike vahel ja rahvusvaheliste elustandardi erinevust.
Arvestuslik elatusmiinimum on defineeritud kui inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist.
Tulujaotuse ebavõrdsus ja selle põhjused
Loomulik (vabatahtlik) ebavõrdsus - Inimestel on erinevad eelistused ja vajadused, seega ka nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on erinev
Näiteks mõned eelistavad rohkem tarbimist, teised jälle rohkem vaba aega ( viimased töötavad vähem ja lepivad madalama palgaga)
Ebasoovitav ebavõrdsus - Inimeste võimed on erinevad, võimalused oma võimete arendamiseks ja rakendamiseks võivad erineda.
Sissetulekute jaotuse uuringutes kõige enam kasutatav üksikmõõt on Gini koefitsient, mille väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus).
Inimeste põhivajadused on defineeritud kui perekonna minimaalsed nõudmised eratarbimiseks (toit, peavari ja riietus) ning esmatähtsad avalikud teenused(puhas joogivesi, sanitaartingimused, ühiskondlik transport, tervisehoiu- ja haridusastutused) .
Kuznetsi hüpoteesiks nimetatakse seost kui madala tulutaseme korral toob majanduskasv kaasa ebavõrdsuse süvenemise, keskmise ja kõrge tulutaseme korral aga vähendab majanduskasv ebavõrdsust.
Inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea , haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel. Inimarend on seejuures defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõistes. Indeksi väärtused jäävad vahemikku nullist üheni. Väärtust alla 0,5 loetakse madalaks, 0,5-0,8 on keskmine ja üle 0,8 viitab inimarengu kõrgele tasemele .

7. Majandusarengu jätkusuutlikkus, arengusuunad ja konfliktid.
Kontseptsioon , mis seob omavahel majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põvedele.
Omadikonflikt seostub majandusarengu mõiste erivate aspektidega ning kirjeldab üldistatult seda, kuivõrd toimub majanduskasvu kaudu saavutatava heaolu ümberjaotamine erinevate ühiskonnagruppide vahel.
Ressursikonflikt – majanduse edendamine toimub enamasti loodusressursside arvelt, kuid neidsamu ressursse on vaja säilitada tulevaste põlvede jaoks.
Aregukonflikti olemus seisneb küsimuses, kuidas suurendada sotsiaalset võrdsust ning kaitsta ja säilitada samaaegselt keskkonda, mis annab vahendeid sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks.
8.Mis ohustab Eesti majandusarengu jätkusuutlikkust?
Suurimaks ohustajaks on inimkapitali defitsiit, seda nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Madal sündivus ja enneaegsete suremus . Õnnetused, kuritööd ja ebaterved eluviisid. Potentsiaali ei suudeta piisavalt hästi realiseerida. Vaesuses laste kõrge osakaal, väljalangevus koolist, haridussüsteemi ebaefektiivsus ning mittevastavus tööturu nõudmistele. Tööturult väljalangemine väljarände, ea, tervise, või heitumuse pärast.
VI REGIONAALNE INTERGRATSIOON JA INTERGRATSOONIPROTSESSID MAAILMAS
1.Majanduslikud ja poliitilised põhjused integratsiooniks
Poliitilised põhjused:
Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel. Majanduslikult integreerunud regioonides on tulemusena vähem sisemisi konflikte.
Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele.
Majanduslikud põhjused:
Regionaalse ühenduse moodustamiseks on vaba kauplemisega kaasnev kasu. Kauplemispiirangute kaotamine suurendab ettevõtevahelist konkurentsi. Samuti loob suurem siseturg võimalusi masstootmisega kaasneva tsüklikulude kokkuhoiu kasutamist. Suurem turg meelitab ligi investeeringuid. Kasvab liikmesriikidevaheline kaubavahetus, ühendusväeliste tootjate turult eemaletõrjumine.
2. Rahvusvahelise kaubanduse koostöövormid
Vabakaubanduspiirkond on koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. ( EFTA , NAFTA )
Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. (CACM, CARICOM)
Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine.
Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar -, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid.
Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid , mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks.
3. Tolliliidu mõju
Majanduslik:
Kaubanduse loomise all mõistetakse kaubanduse mahu kasvu, mis suurendab heaolu.
Kaubanduse ümbersuunamise all mõistetakse seda osa kaubandusest, mis suunatakse ümber efektiivsemalt tootjalt vähemefektiivsele partnerriigile, tuues kaasa heaolu vähenemise.
Tootmisefekt iseloomustab suhteliselt ebaefektiivsema kodumaise tootmise asendamist efektiivsemalt toodetud partnerriigi kaupadega .
Tarbimisefekt väljendab heaolu suurenemist tänu tarbimismahu suurenemisele ning hinnalangusele.
Dünaamiline:
Suuremast konkurentsist tingitud tootmise efektiivsuse kasv. Turu laienemisega kaasnev mastaabiefekt . Välisinvestorite huvi suurenemine regiooni investeerimiseks. Standardite ja tehniliste normide ühtlustumine. Tolliformaalsustega seotud kulutuste vähenemine.
4. Konkurents ja mastaabiefekt
Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivda, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Konkurentsi tulemusel langevad hinnad ja suurenevad kaubeldavad kogused . Suurem konkurents toob endaga kaasa vähemefektiivsete tootjate kadumise turult.
Mastaabiefektiga on tegemist, kui tootmisesse rakentaud n ühikut ressursse suurendavad toodangut nX võrra.
Väline mastaabiefekt ilmneb, kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest , mitte aga niivõrd üksiku ettevõtte suurusest.
Sisemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühikukulud olenevad üksiku ettevõtte suurusest, aga mitte tööstusharu suurusest.
5.Välisinvesteeringud (pos ja neg mõjud)
Positiivsed mõjud:
Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi. Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti, aidates lahendada tööhõiveprobleeme. Välisinvesteeringud toetavad majanduse kasvu ja arenemist. Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad , juhtimis- ja tootmisoskused.
Negatiivsed mõjud:
Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid. Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise. Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega.
6.Tolliliit ja vabakaubanduspiirkonna negatiivne mõju
Kui vabakaubanduspiirkonna moodustanud riikides toodetakse mingisugust kaupa, mille tootmiseks kasutatakse näiteks kolmanda riigist imporditavaid juppe, siis võib tootmine kanduda üle vabakaubanduspiirkonna sellesse riiki, mis rakendab imporditavatele juppidele madalamaid tollimakse . Tootmine võib kanduda ühest riigist teise sõltumata sellest, missugune oli suhteline eelis tootmises enne vabakaubanduspiirkonna loomist. Tootmise ebaefektiivne paigutamine ühest riigist teise avaldab mõju ka investeeringutele kaupade tootmises. Investorid hakkavad eelistama riiki, kus juppide tootmisele rakendatakse madalamaid tollimakse või riikidesse, kus kaubale rakendatakse kõrgemaid tollimakse.
7.Inegratsiooniprotsessid maailmas (näited)
Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (NAFTA) – liikmesriigid USA, Kanada ja Mehhiko – kaubanduspiirangute kaotamine, piirangute kaotamine kapitali riikidele.
Ladina-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon ( LAFTA ) – 7 liiget – alus pandi Ladina-Ameerika Koostöö Assotsiatsioonile ( ALADI ) – 11 liiget
Lõuna Ühisturg (Mercosur) – 5 liiget – kaubandusepiirangute vähendamine ning vabakaubanduspiirkondade loomine
Vaikse Ookeani Basseini Majanduskooperatsioon ( APEC ) – 21 liiget – vabakaubanduspiirkonna rajamine aastaks 2020.
Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon ( ASEAN ) – 10 liiget – kaupade, teenuste, kapitali ja tõõjõu vaba liikimine liikmesriikide vahel aastaks 2015.
Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsioon (SAARC) – 8 liiget – selle raames loodi Lõuna-Aasia Vabakaubanduspiirkond (SAFTA) – 7 liiget – tollimaksude kaotamine liikmesriikide omavahelises kaubanduses aastaks 2016 .
Araabia Liiga – 22 liiget
Araabaia Riikide Koostöönõukogu (GCC) – 6 liiget
Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) – 15 liiget – saavutada majanduslik sõltumatus liikmesriikidele ühise turu ja rahaliidu abil
Aafrika Liit – 53 liiget – eesmätk sarnane Eliga
8.Miks riigid integreeruvad?
Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid. Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise. Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega.
Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide poliitilist mõjuvõimu. Majanduspoliitikate ühine koordineerimine suurendab nende efektiivsust ja mõju kolmandatele riikidele. Ühine positsioon läbirääkimistel suurendab võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelistel läbirääkimistel. Partnerriikide turgudele vaba juurdepääs suureneb ettevõtetevaheline konkurents
luuakse suur tarbijaturg. Liikmesriikide ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid vähendavad investeerimisega kaasnevaid riske. Ühine turg võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. Kaubanduspiirangute vähendamine vähendab kauplemise kulusid ja seeläbi üldist hinnataset. Suurenevast konkurentsist siseturul tekkib surve hindade alanemiseks. Konkurents suunab ettevõtteid otsima uusi lahendusi, soodustades seeläbi innovatsioone. Suur siseturg loob eeldused mastaabiefekti kasutamiseks tootmises.