Nimetu (0)

RAKVERE ERAGÜMNAASIUM
Migelyne Mahlapuu
12a
AMSTERDAMI LEPING
Referaat
RAKVERE 2011
Sisukord
Amsterdami leping

• Millal,kelle poolt ja mis põhjustel……………………….………...2
  

Amsterdami lepingu eesmärgid…………….3
Muudatused Amsterdami lepingus………...4
Uued valdkonnad Amsterdami lepingus…..5
Kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet……6
Kasutatud kirjandus…………………………7
Millal, kelle poolt ning millistel põhjustel leping sõlmiti?
Amsterdami leping allkirjastati viieteistkümne liikmesriigi poolt 2.oktoobril 1997 ja leping jõustus 1.mail 1999.
Lepingu sõlmimise põhjused:Lepingu põhieesmärgina nähti liidu poliitilist ja institutsionaalset ettevalmistamist võimalikeks ulatuslikeks muutusteks rahvusvahelisel tasandil.Peatähelepanu all olid majanduse globaliseerumisest tulenevad muudatused(tööhõive probleemid,terrorismi vastane võitlus,rahvusvahelise kuritegevuse ja narkomaaniaprobleemide levik ning keskkonnaprobleemid),liidu ettevalmistamine laienemiseks ning selle kodanikele lähemale toomine.Lepingu ettevalmistamisel seati eesmärgiks otsusprotsesside lihtsustamine ning institutsioonide tegevuse läbipaistvuse suurendamine.
2
Millised olid Amsterdami lepingu eesmärgid?
Amsterdami lepingu üheks eesmärgiks oli liidu institutsionaalne ettevalmistamine uute liikmete vastuvõtmiseks,sätestas leping mitmed muudatused organisatsiooni institutsionaalses struktuuris ja otsu protsessides.
Lisaks tõhustab Amsterdami leping riikide koostööd keskkonnapoliitika alal ning pöörab rohkem tähelepanu rahvatervise edendamisele ja tarbijakaitsele.
3
Millised olulised muudatused tehti Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingus?

Kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane koostöö tsiviilasjades, k.a. viisa , varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumist puudutav poliitika, mille tulemusena jäetakse kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades.
2) Luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.
3) Schengeni acquis viiakse Euroopa Liidu õiguse alla.
4) Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust laiendatakse tunduvalt.
5) Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalseks arvuks fikseeritakse 700.
6) Antakse õiguslik alus osadel liikmesriikidel soovi korral luua tihedam koostöö, millega institutsionaliseeritakse eri kiirusega edasiliikuva ELi võimaldamine (st mõned liikmesriigid saavad koostööga kaugemale minna, kui ülejäänud, juhul, kui nad on selleks valmis ja ülejäänud veel ei ole).
7) Luuakse ühine välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et esindada ühtselt ELi seisukohti.
8) Tehakse terve hulk redaktsioonilisi parandusi, mh antakse aluslepingutele uus numeratsioon , EL leping saab tähtede asemel numbrid .
4
Millised uued valdkonnad lisati Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu koostöösse?

Inimõigused

Isikute vaba liikumine

Euroopa kodakondsus

Välispoliitika

Institutsionaalsed muudatused
5
Selgita kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet
Lihthäälteenamuseks on vajalik 50% antud häältest.
Liikmete absoluutseks häälteenamuseks on vaja enam kui 50 % kõikidest liikmetest. Hääletajate arv ei ole oluline.
Kvalifitseeritud häälteenamuse hääletuseks on Ministrite nõukogus vaja 62 häält (kokku 87 häält).
Liikmesriikide hääli kaalutakse.
Märkused:
Tavaliselt on valimisprotseduuris igal liikmel üks hääl.
Kvalifitseeritud häälteenamus on kõige tavalisem hääletusmeetod EL-i Ministrite nõukogus.
Tulevik:
Laienenud EL-is (aastal 2004), kuhu kuulub 25 riiki, võib kvalifitseeritud häälteenamus olla 232 häält (kokku 321 häält).
Aastast 2007, kui El-is on 27 riiki, võib häälteenamus olla 258 häält (kokku 345 häält).
6
Kasutatud kirjandus

http://et.euabc.com/word/599

http://www.tlu.ee/~sirvir/Eurolaw/Eurolaw/Iosa/1/lecture-1-5-ee.ht m

eur-lex.europa.eu/et/treaties/dat/11997D/word/11997D.doc

http://elik.nlib.ee/?id=32&kv_id=1047&lightStr=amsterda mi leping
7