Tänavakunsti, grafiti ja muralismi erinevused ja sarnasused (0)
Esitatud küsimused
- Kuidas need erinevad vormid linnaruumis mõjuvad?
Tänavakunsti, grafiti ja muralismi erinevused ja sarnasused
Koostaja: Hannes Jaakson
Tänapäeval näeme paljudes suurlinnades, et hoonete seinu katavad erinevad “sõnad” või
“pildid”. Osad inimesed ütlevad nende “piltide” või “sõnade” kohta, et seal seinal näeme me
niinimetatud Mural’eid või siis teisel juhul on seina peal näha Grafitit ning kolmandal juhul on
see lihtsalt tänavakunst. Millised aga on tänavakunsti, graffiti ja muralismi suurimad erinevused
ja sarnasused ning kuidas need erinevad vormid linnaruumis mõjuvad?
Suurim erinevus minu jaoks tänavakunsti ja graffiti vahel on see, et tänavakunstnikud loovad
erinevaid kujutisi ja pilte, aga graffiti tegijad kirjutavad seintele erinevaid nimesid ning mural’id
on ülisuured pildid, mis katavad tavaliselt kogu seina.
Lisaks sellele on tänavakunst ja graffiti erinevad ka selle poolest, miks on neid tegema hakatud.
Graffiti sündis USA-s 60-ndatel aastatel kui mustanahalistel getodes elavatel noortel puudusid
võrdsed võimalused valgetega ja nii oli breiktants, hip-hop ja sõnumite seintele kirjutamine
ainuke võimalus sotsiaalse ebavõrdsuse suhtes meelsust avaldada.
Erinevad gängid märgistasid territooriume oma nime seintele kirjutamisega. Tegutseti pimeduse
varjus, enda nägu kapuutside ja maskide varju peites ning sageli organiseeritult mitmekesi kuna
tegutseda tuli kiiresti. Tasapisi muutus kirjutatav nimi kalligraafilisemaks ehk kunstipärasemaks,
et täiskirjutatud pindadel silma paista.
Tänavakunst on tekkinud, kuna
tänavakunstnikud käivad öösiti luba küsimata seintele pilte
joonistamas, et teha linnaruum möödakäijatele huvitavamaks ja ilusamaks. Nad usuvad, et kunsti
tegemiseks ja nautimiseks ei ole vaja institutsionaalset galeriide jm näitustepindade süsteemi,
piisab linnatänavate koledatest seintest ja plankudest, mis vajavad värskendust.
Tänavakunst ja muralism erinevad kõige rohkem oma dialoogilisuse poolest.
Tänavakunsti
kandev idee on, et avalik ruum kuulub kõigile, kes seda kasutavad ja igaühe kohus on selle eest
hoolt kanda nii, nagu teeme seda oma kodus – riputame seinale maale, valime hoolikalt tapeeti,
et ennast selles keskkonnas hästi tunda. Tänaval on igaühel võrdne õigus ja võimalus kujundada
avalik ruum selliseks, nagu talle meelepärane on – kas teiste töö üle värvida, midagi juurde
joonistada või üle sodida. On väga tavaline, isegi oodatud, et kunstnik teeb eelmise kunstniku
tööle lisandusi ja täiendab seda oma tõlgenduse kaudu. Sellepärast on tänavakunst alati pidevas
muutuses ja möödakäijal on huvitav jälgida tekkinud dialooge ning neisse sekkuda, kas ainult
mõtteliselt või miks mitte ka füüsiliselt. Kuna
mural
’id on suuremad kui keskmised
tänavakunstiteosed, on ka nende täiendamiseks vaja lisatöövahendeid, nt tõstukit või tellinguid.
Need aga ei ole tavapärased abivahendid ühe tänavakunstniku või möödakäija seljakotis.
Seepärast jääbki
mural
suhtlema publikuga ühepoolselt ning on staatiline ja ajas muutumatu.
Kuna
mural
’itesse investeeritakse rohkem, siis plaanitakse neid kauemaks linnapilti kaunistama.
Lisaks on veel tänavakunsti, muralismi ja graffiti vahe see, et
kuna suurte seinte maalimine on
väga aeganõudev ja kulukas, tehakse seda harva omavoliliselt ja see on tihedalt seotud
sponsorite, linnaametnike ja omanikega. Kui grafiti- ja tänavakunstnikel on illegaalselt
tegutsedes lõputu vabadus – piirab vaid omaenda südametunnistus –, siis muralismi puhul
moodustab enamiku protsessist kooskõlastamine, kus kunstnik on vaid üks mitmest osalisest.
Võrreldes isetekkelise tänavakunstiga on mural’i tegijal palju vähem iseseisvust nii pildi
asukoha, motiivi valimise kui ka edastatava sõnumi suhtes ja koos sellega kaob tänavakunstile
omane tegutsemisvabadus oma parima äranägemise järgi.
Mulle endale tänavakunst meeldib, see on väga huvitav ning see muudab muidu igavad seinad
huvitavateks ning annab sellele kohale niinimetatud hinge juurde. Graffitid aga kahjuks mulle
väga ei meeldi. Mina isiklikult ei näe grafitites midagi erilist ning mulle väga ei meeldi, kui nad
hoonete seintel on. Muralism meeldib mulle aga nendest kolmest vormist kõige rohkem. Nad
annavad minu arust nii palju linna üldpildile juurde ning on väga ilusad. Nad muudavad muidu
tavalised seinad täiesti ümber, millekski väga huvitavaks.
● Pealkiri - “Dream”
● Autor - Millo
● Valmimisaasta - 2017
● Asukoht - Pescara linn
Mulle meeldib see mural, sest selle värvilahendus on väga huvitav ning mulle meeldib mõte,
mida see mural proovib edastada.
● Pealkiri - “Electric fury”
● Autor - Sonny
● Valmimisaasta - 2017
● Asukoht - Iirimaa
Mulle meeldib see mural, sest mulle meeldivad need värvid, millega tiigrit on kujutatud ning
mulle meeldib ka tiigirit ümbritsev must taust ja neoonsed kolmnurgad, mida pildil näha on.
● Pealkiri - “Red squirrel”
● Autor -
Bordalo II
● Valmimisaasta - 2017
● Asukoht - Iirimaa
Mulle meeldib see mural, sest ta on oma värvilahenduse poolest suhteliselt lihtne, aga ikkagi
väga huvitav mural ning ta sobib ka taga oleva seinaga väga hästi kokku.
● Pealkiri - “Our North is the South”
● Autor - INTI
● Valmimisaasta - 2017
● Asukoht - Austraalia
Mulle meeldib see mural, sest minu arust on see väga salapärane, mulle meeldib selle
värvilahendus ning mulle meeldib, kuidas kollane värv muutub sujuvalt lillaks.
Sarnased õppematerjalid
0
docx
V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
1
VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS
ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper
KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971
T (Prantsuse) H82
Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a.
Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm
Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal
uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna .
' ANAT KH
Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma
vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna
kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik
mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit
maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale
jätmata.
Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
477
pdf
Maailmataju
UNIVISIOON
Maailmataju
Autor: Marek-Lars Kruusen
Tallinn
Detsember 2012
Esimese väljaande eelväljaanne.
Kõik õigused kaitstud.
2
,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda."
Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
3
Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid
,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia,
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida
ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole
midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju
Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk
universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
343
pdf
Maailmataju uusversioon
UNIVISIOON
Maailmataju
Autor: Marek-Lars Kruusen
Tallinn
Detsember 2013
Leonardo da Vinci joonistus
Esimese väljaande teine eelväljaanne.
NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka
ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust.
Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või
elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info
salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate )
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti
võtta järgmisel aadressil: [email protected].
,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda."
Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
UNIVISIOON
Maailmataju
A
Auuttoorr:: M
Maarreekk--L
Laarrss K
Krruuuusseenn
Tallinn
Märts 2015
Leonardo da Vinci joonistus
Esimese väljaande kolmas eelväljaanne.
Autor: Marek-Lars Kruusen
Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste
seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste
vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine,
(õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma
autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine,
või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse
maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid