Kreeka Majandus geograafia (3)

Sisukord

Poliitiline süsteem 5
President 5
Parlament 5
Poliitilised parteid 6
Valitsus 6
Kreeka suhted Eestiga 7
Kahepoolsed suhted 7
Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 8
Firmad päirt Kreekast 8
Administratiivjaotus 9
Rahvastik 10
Rahvastikutüüp 11
Majandus 13
Majandussuhted 13
Majanduslepingud 13
Makromajandus 14
Peamised majandusnäitajad (muutus eelmise perioodiga võrreldes, %) 14
Väliskaubandus 15
Kreeka peamised kaubanduspartnerid 2007. aastal 15
Kaubavahetus 16
Eesti-Kreeka kaubavahetus aastatel 1997- 2007 (miljonit Eesti krooni) 16
Olulisemad ekspordiartiklid 2007. a: 16
Olulisemad impordiartiklid 2007. a: 16
Välisinvesteeringud 17
Majandusharud 18
Teenustesektor 18
Turism 18
Transport 21
Pangandus 22
Energiamajandus 23
Põllumajandus 24
Peamised põllukultuurid 24
Metsandus 26
Probleemid 26
Kasutatud kirjandus 27

Sissejuhatus

Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia , Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale.
Kreeka lipp Kreeka vapp
Kreekas on ligikaudu 1400 saart , millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus , mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe.
Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti , niklit ja boksiidi . Tuntuim kaevandatav maavara on marmor , mida ka eksporditakse.
Kreeka võttis alates 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Siiski on kohalike jaoks ikka veel levinud arvutamine drahmides (1 euro = 340,750 drahmi).
Enamus riigi rahvast räägib modernset kreeka keelt, mis on klassikalisest perioodist alates vähe muutunud. Väga väikesed vähemused räägivad ka rumeenia, türgi, jt keeli.
Suurim religiooniline vähemus on kontsentreerunud Kirde- Kreekasse - Thrace piirkonda. (1)
Arengutasme näitajad
SKT elaniku kohta ($)
Loomulik iive (%)
Inimarengu indeks
Keskmine eluiga
Kirjaoskus täiskasvanute seas
( 15 a. ja vanemad)(%)
Kombineeritud alg-, kesk-ja kõrghariduse bruto liitumisvõimaluse suhe (%)
CO2 heitekoguste osakaal maailmas (%)
CO2 heitekogus inimese kohta
Mõnedel saartel asub märkimisväärne arv katoliiklasi. Kreeka kunagine juudikogukond peaaegu hävitati II Maailmasõjas.
Peaaegu 3/4 Kreekast on mägine. Riigi kirdeosa viljakas põllumajandusmaa toetab tubakakasvatamist, lõunapool asuvad viljapuuaiad ja kasvatatakse ka rohkem köögivilju.
Kliima talveti pehme ja vihmane, suveti kuiv. Kõrgeimad mäed Kreekas on järgmised: Olympos Makedonia 2904 m, Smolikas Ipiros 2631 m, Grammos Ipiros 2521 m, Voras Makedonia 2519 m ja Giona Sterea Ellada 2507m. (2)
(3)
Üldandmed
Pindala
Veekogusid
Niisutatud maa-ala (1998.a)
Elanikke (2003. a)
Keskmine temperatuur
Loodusohud
kreeklase toiduvalik
Tervisenäitajad

Poliitiline süsteem

Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821 . aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile.
Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku.
Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud . (4)

President

Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Järgmised presidendivalimised toimuvad veebruaris 2010. Praegune president Karolos Papoulias valiti ametisse 300-liikmelise parlamendi 279 poolthäälega. (4)

Parlament

Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Järgmised parlamendivalimised toimuvad märtsis 2012. (4)

Poliitilised parteid

Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. 8. märtsi 2004. aasta valimiste tulemuste põhjal on parlamendis esindatud :

• valitsev konservatiividepartei New Democracy (loodud 1974. aastal; 45,4% häältest, 165 kohta);
  
• PASOK, sotsiaaldemokraadid (PanHellenic Socialist Movement , loodud 1974. aastal; 40,6 % häältest, 117 kohta);
  
• kommunistlik partei KKE (Communists Party of Greece , loodud 1918. aastal; 5,9% häältest, 12 kohta);
  
• vasakpartei Synaspismos (Coalition of the Left , loodud 1992. aastal; 3,3% häältest, 6 kohta).
  

Väiksematest parlamendis mitte-esindatud parteidest on tuntuim Popular Othodox Rally (LAOS), kelle populaarsus kasvab. Kõik parteid, väljaarvatud KKE, pooldavad EL liikmelisust. (4)

Valitsus

Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister . Viimaste valimistulemuste põhjal sai peaministriks Costas Karamanlis.
Valitsuse nimetab parlamendivalimiste järgselt ametisse president. Põhiseadusest tulenevalt saab enim hääli võitnud partei üle poole kohtadest parlamendis ning seega ei pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama , koalitsioonis on üks partei. Seetõttu pole Kreekale omane sage valitsuste vahetumine .
Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane. (4)

Kreeka suhted Eestiga

Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis.
Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis.
Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas.
Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral -aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18).
Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti-Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati Kreeka Parlamendi juures Kreeka-Eesti sõprusgrupp, mille esimeheks on Theocharis Tsiokas. Kreeka Parlamendi Kreeka-Eesti sõprusgrupi delegatsioon külastas Eesti Riigikogu 2002. mais. (4)

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Kreeka suhted on head ja arenevad stabiilselt . Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, majandusliku ja kultuurialase koostöö arendamine.
Kreeka, olles ise nii ELi kui NATO liige, toetas Eesti püüdlusi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. (4)

Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse

Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides või ühendustes nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO, NATO, OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon), IMF (Rahvusvaheline Valuutafond), WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) ning Musta Mere riikide majanduskoostöö ühendus. Kreeka liitus Euroopa Ühendusega (praegune Euroopa Liit)  kümnenda riigina 1981. aastal,  NATO-ga liituti 1952. Aastal. (4)

Firmad päirt Kreekast

• Bank of Greece – Kreeka keskpank . Asutatud aastal 1927.
  
• Goody 's – Kiirtoidu kett. Asutatud 1975.
  
• Hellenic Aerospace Industry — Kosmosetööstus. Asutatud 1975
  
• Olympic Airlines — Kreeka rahvusvaheline lennufirma . Asutatud 1957.
  
• Track7 – Arvutimängude firma. Asutatud 2002 (5)
  

Administratiivjaotus

#
Haldusüksus
Pealinn
Ala
Rahvaarv
1
Attica
Ateena
3,908 km ²
3,791,810
2
Kesk-Kreeka
Lamia
15,549 km ²
605,329
3
Kesk-Makedoonia
Thessaloniki
18,811 km ²
1,871,952
4
Kreeta
Irakleio
8,259 km ²
601,131
5
Ida-Makedoonia ja Traakia
Komotini
14,157 km ²
611,067
6
Epirus
Ioannina
9,203 km ²
353,820
7
Joonia saared
Corfu
2,307 km ²
212,984
8
Põhja- Egeus
Mytilene
3,836 km ²
206,121
9
Peloponnesos
Kalamata
15,490 km ²
638,942
10
Lõuna-Egeus
Ermoupoli
5,286 km ²
302,686
11
Tessaalia
Larisa
14,037 km ²
753,888
12
Lääne-Kreeka
Patras
11,350 km ²
740,506
13
Lääne-Makedoonia
Kozani
9,451 km ²
301,522
Riik on administratiivselt jagatud 13 regiooniks, nendest 9 sisemaal ja 4 saartel. Regioonid omakorda on jagatud 51 prefektuuriks (nomoi).
(6)

Rahvastik

Kreekas elab 11.2 miljonit inimest, 2008 aasta seisuga. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused – makedoonlased, türklased, albaanlased. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku). (4)
Populatsioon
Aastane sündimus
Aastane suremus
Rahvaarv vanuses Rahvaarv vanuses Rahvaarv vanuses 65+ (%)
Rahvaarv vanuses 65+
Linnaelanikkond (%)
Linnaelanikkond
Rahvastiku tihedus/ km ² kohta
Naiste näitajad
Naised vanuses