Teenindussektori areng (0)

Sisukord

Sisukord 1
SISSEJUHATUS 2
1. TEENINDUSSEKTORI ARENG 4
1.1 Teenindussektor Eestis 5
KASUTATUD ALLIKAD 6

SISSEJUHATUS

Teenindusel on olnud oluline tähendus peaaegu kõikides kultuurides. Ülemklass, rikkad või ükskõik kuidas neid ka nimetada on end alati ümbritsenud mitut sorti teenritega, kel tuli osutada erinevaid teeneid. Madalamasse klassi kuuluv teenuseosutaja teenindas kõrgklassi esindavat teenuse saajat. Selline suhtumine on saatnud teenindust kuni hiljutise ajani. Üleüldine suhtumine teenindustöösse on olnud aegade jooksul ülalt alla vaatav, seega teenindataval oli õigus teenindajasse suhtuda nii nagu ta seda õigeks pidas ning seda suhtumist ka avalikult välja näidata. Majandussektoris ei nähtud teenindusel erilist rolli olevat.

1. TEENINDUSSEKTORI ARENG

1980. aastail hakkasid ärinduse analüütikud märkama teenindusvaldkonnas tähtsaid muutusi: need vähesed ettevõtted, kus nähti vaeva, et pakkuda klientidele paremat teenust, saavutasid teistest paremaid finantstulemusi, nad kasvasid kiiremini ja nende kasum oli suurem kui ettevõtetel, kus töötati, et pakkuda oma klientidele nii vähe kui võimalik ( Anderson , Zemke 2003).
Teenindusmajandus on nüüdseks kasvamas kõikjal, sest teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses. Teenindusühiskonnas üheks kõige mõistetavamaks näitajaks tuleb pidada teeninduses töötavate inimeste osakaalu tööhõives, sest teenindussektor on muutunud suurimaks ja kõige enam uusi töökohti loovaks tööandjaks. Teenindussektor hõlmab väga palju inimtegevuse valdkondi, mille ühisjooneks on teenuse osutamine.
Üks teenindamisse muutunud suhtumise põhjusi on kindlasti asjaolu, et sellel alal töötab järjest rohkem inimesi- juba see iseenesest aitab teeninduse tähendust paremini mõista. Tooted ja teenused muutuvad järjest võrdväärseimaks ning just teeninduse tase on see, mis aitab konkureerivate firmade vahel valida. Parem teenindaja võidab endale kliente juurde ja sel teel suurendab kasumit.
Enamikus Euroopa riikides on teenindav majandus muutunud juhtivaks majandussektoriks. Arenenud riikides töötab seal 70–80% hõivatutest ja selles sektoris luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Majanduse arenedes on teenindusettevõtete tähtsus aina suurenenud. Teenindussektori osakaal hakkas tõusma 1960. aastatel ja teenindusmajandusele üleminek on ka üks postindustriaalse ühiskonna tunnustest ( Tooman 2003). Riigiti varieeruvad statistilised andmed selle kohta, mida üldse loetakse teenindussektorisse kuuluvaks ja mida mitte. Alles hiljuti oli tavapäraseks lähenemiseks, et kõik see, mida ametliku statistika järgi ei saanud paigutada tööstus- ja põllumajandussektori alla, pandi kokku teenindussektori alla (Tooman 2003). Enamikus lääneriikides muutus teenindussektor majanduses domineerivaks 1980. aastatel (Perens 1998). Teenindusmajandus on kasvamas kõikjal, mitte ainult lääneriikides. Sellise muutuse põhjuseid on olnud mitmeid, näiteks inimeste sissetulekute tõus, naiste hõivemäära suurenemine, demograafilised muutused ja linnastumine. Samal ajal on täheldatud, et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal võib olla küllaltki erinev. Selle üheks põhjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku ning tööjõu oskuste mittevastavust teenidussektoris vajaminevatele. (D’Agostino, Serafini, Ward -Warmedinger) Teenused on nüüdseks juhtiv jõud kogu majanduses ja seetõttu tuleb nende arendamisele pöörata suurt tähelepanu.

1.1 Teenindussektor Eestis

Eesti sisemajanduse kogutoodangus suurenes teenindussektori osatähtsus oluliselt Eesti taasiseseisvumise esimestel kümnenditel (1990–2000). Statistikaameti andmetel oli teenindussektor 2013. aasta seisuga kõigis Eesti maakondades suurima osatähtsusega majandussektor ja selles sektoris hõivatute osakaal moodustas 65,5% tööga hõivatutest. Eestis on teenindussektor pärast taasiseseisvumist kasvanud kiiresti. Üheks põhjuseks on üleminek plaanimajanduselt turumajandusele – plaanimajanduse tingimustes arendati ülemäära forsseeritult tööstust ja põllumajandust. Teise põhjusena saab välja tuua Eesti riigi avatumaks muutumise, Schengeni viisaruumi kuulumine . Tänu sellele on suurenenud Eestit külastavate turistide arv ja kaubavahetus lääneriikidega. ( Statistikaamet )

KASUTATUD ALLIKAD

1. A. D’Agostino, R., Serafini, M., Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe . The role of services .
2. Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus Külim, 1998.
3. Anderson, K., Zemke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Tallinn. Kirjastus Koolibri, 2003.
4. Naessen, L-O. Parem teenindamine. Tallinn. Kirjastus Avita , 1997.
5. Statistikaamet. Hõivatud majandussektori järgi
6. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond , teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn. TPÜ Kirjastus.
7. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn. Kirjastus Avita, 1999.