Kaasaegse avaliku teenistuse olemus ja arengud (0)

TALLINNA ÜLIKOOL 
Ühiskonnateaduste instituut 
Haldus- ja ärikorralduse  õppekava  
 
 
 
 
 
 
 
Helen Rohtla  
 
 
KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD 
 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : 
Sulev Lääne MA 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 
2016  
 
 
SISUKORD 
 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 
TAASISESEISVUMISAJA AVALIK  TEENISTUS  .................................................................. 3 
ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 
TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 11 
KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................................ 12 
 
SISSEJUHATUS 
 
Eesti   taasiseseisvus   20.  augustil  1991.  aastal.  Ees  ootas  demokraatliku  riigikorra 
ülesehitamine,  kõike  tuli  teha  kiiresti  ning  paljud  olulised  valdkonnad  ei  saanud  vajalikku 
hulka tähelepanu, keskenduti esmastele ning kiiremini tähelepanu vajavatele valdkondadele.  
 
Kõiki neid muudatusi pidid ellu viima ametnikud, avalik teenistus, kes 1991. aastal koosnes 
sotsialistliku režiimi ajal ametisse nimetatud isikutest. Ees  seisis  muu hulgas ka otsus, mida 
teha ametnikkonnaga? Võimalusi oli  laias  laastus kaks, kas jätkata olemasolevate  ametnikega  
või nimetada ametisse uued isikud. On ilmne, et äsja taasiseseisvunud riigis ei olnud kuskilt 
võtta  uut  valmis  ametnikearmeed,  kes  omaksid  asjakohast  väljaõpet  ning  töökogemust. 
Olukorrale tuli leida toonastes oludes parim lahendus.  
 
Hilisemal  on  loomulikult  kritiseeritud  langetatud  otsuste  puudusi,  kuid  meeles  tuleb  siiski 
pidada, et  kõike tehti esmakordselt ning välisriikide praktikatega põhjalik  tutvumise  välistas 
ajanappus .  Käesolev  referaat  keskendubki  alates  taasiseseisvumisest  aset  leidnud  muutustele 
ning arengutele Eesti avalikus teenistuses. 
2 
 
 
TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS 
 
Iga riigi avalik teenistus on mõneski mõttes unikaalne, olles tugevasti mõjutatud riigi ajaloost ning 
traditsioonidest. Eesti avalikku  teenistust  võib pidada üpriski nooreks, kuna suure osa ajaloost on 
Eestis  valitsenud  võõrvõimud.  Avalikku  teenistust  on  arendatud   lühikese   iseseisvusperioodi 
jooksul kahe maailmasõja vahel ja pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. 
 
Pärast taasiseseisvumist ei kuulunud avaliku teenistuse  reform  valitsuse esmaste läbiviidavate 
hulka. Sellegipoolest rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduse  professor  Kalle  Merusk  juba 1992. 
aastal:  „Seaduse  vastuvõtmine,  mis  reguleerib  riigiteenistussuhteid  ja  loob  selle  korrastatud 
süsteemi, on tõhusa riigiteenistuse alus.“ (Merusk,1992, lk 327) 
 
Samas  algasid  muudatused  avalikus  teenistuses  juba  päris  iseseisvusaja  alguses,  toimus 
süstemaatiline töötajaskonna vähendamine, toimus nn noorenduskuur. 1994. aasta seisuga oli 
31%  rahandusministeeriumi,  28%  justiitsministeeriumi  ja  kaitseministeeriumi  ning  48% 
välisministeeriumi töötajatest alla 30 aasta vanad ( Randma , 2001, lk  41-51). Siinkohal  võib 
põhjuseks  olla  soov  vabastada  avalik  teenistus  nõukogudeaja  taagast  ning  ainus  võimalus 
selleks tundus palgata inimesi, kel puudus üldse kogemus eelmise režiimi all töötamisest või, 
kes  olid  seda  teinud  märkimisväärselt  lühikest  aega.  Töötavat  tundus   loogika   noor 
taasiseseisvus,  noor   administratsioon .  Seega  arenes  riik  koos  ametnikonnaga  ning 
ametnikkond  koos riigiga, kõik oli uus, kindlasti tehti selle protsessi käigus hulgaliselt vigu, 
kuid vigadest õpiti ning areneti. 
 
Nõukogude   võimust   jäi  maha  tüüpiline  patronaažisüsteemi  tunnustega   riigiaparaat . 
Patronaažisüsteemi  iseloomustab  politiseeritus,   korruptsioon ,  ametikohtade  müümine, 
piiratud 
juurdepääs 
avalikule 
teenusele, 
madal 
kompetents , 
personaalsed 
ametsissemääramised.   Sellelt   lähtekohalt  tuli  alustada  liikumist  nüüdisaegse  avaliku 
teenistuse poole. Nüüdisaegset avalikku teenistust iseloomustab läbipaistvus,  usaldusväärsus , 
ligipääsetavus,  ametnike  võrdne  ja  õiglane  kohtlemine  ja  personalivalik,  edutamine  ja 
tasustamine  professionaalsusest  lähtuvalt.  (Kalev  jt,  2012,  lk  363)  Tegemist  on  jätkuva 
protsessiga,  kus  mõnegi  eesmärgi  saavutamine  võib  ka  tänasel  päeval  alles  ees  seista  (nt 
usaldusväärsuse saavutamine). 
 
Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ka ATS)  menetlemine  algas 1994. aasta juunis. Seaduse 
3 
 
vastuvõtmiseni jõuti 25. jaanuaril 1995. aastal. Seaduseelnõu väljatöötamine jäi Tartu Ülikooli 
õigusteaduskonna riigiõiguse ekspertide ülesandeks. Puudusid poliitilised suunised soovitava 
süsteemi osas, peamiseks eeskujuks sai ka muudes valdkondades Eestile aluseks olnud Saksa 
õigussüsteem , tutvuti ka Prantsuse avaliku teenistuse kogemusega. (Kalev jt, 2012, lk 365) 
 
Seaduse  jõustumistähtajaks  nähti   esmalt   ette  1.  juuni  1995.  Kuid,  kuna  mitmed  probleemid 
olid siiski veel  lahendamata  ja seaduse rakendamiseks vajalikud määrused andmata siis lükati 
napilt  enne  jõustumist  jõustumistähtaeg  edasi  1.  jaanuariks  1996  ning  veel  20.  detsembril 
1995  tegi  Riigikogu  mitmeid  olulisi  muudatusi  seaduseelnõus  (neljakümne  neljas 
paragrahvis).  ( Mikiver ,  2002,  lk  15)  Kuni  avaliku  teenistuse  seaduse  rakendumiseni  avaliku 
teenistuse  instituut  Eesti  õiguskorras  sisuliselt  puudus.   Senini   reguleeris  ametnike  ja 
administratsiooni  vahelised  suhted   tööõigus ,  ATS-i  jõustumisega  viidi  need  avaliku  õiguse 
reguleerimisalasse. 
 
Demokraatlikele riikidele  omaste  tavade järgi on avalik teenistus allutatud rangele poliitilise 
neutraalsuse põhimõttele. Kui riigivalitsemise  institutsioonid  –  parlament , Vabariigi Valitsus, 
Vabariigi   President   –  on  oma   olemuselt   ja  tegevuselt  poliitilise   iseloomuga ,  siis  avalikus 
teenistuses  on  poliitika  välistatud,  seda  seepärast,  et  avalik  teenistus,  moodustades  riigi 
täitevvõimu  instrumendi,  peab  ellu  viima  avalike  võimude  poolt  otsustatud  poliitikat, 
võimaluseta  ise  sekkuda  otsuste  langetamisse  või  lähtuda  otsuste  rakendamisel  oma 
poliitilistest  eelistustest.  Administratsiooni  sõltumatust  poliitilisest  võimust  aitab  kindlasti 
tugevdada avalike teenistujate õigusliku seisundi reguleerimine seadusega, mis peaks tagama 
nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse teenistuse stabiilsuse. (Pikamäe 1996, lk 166) 
 
Nüüdisaegse avaliku teenistuse loomisel on igas riigis küsimuse all valiku tegemine erinevate 
avaliku  teenistuse  süsteemide  vahel,   ühelt   poolt  karjäärisüsteem  ning   teiselt   poolt  avatud 
positsioonisüsteem . (Kalev jt, 2012, lk 365) Tavaliselt kasutavad riigid oma avaliku teenistuse 
reguleerimiseks ühte kahest peamisest avaliku teenistuse korraldamise viisist  – kas karjääri- 
või  positsioonisüsteemi.  Nii  näiteks  rakendavad  Ameerika   Ühendriigid ,   Kanada ,   Šveits   ja 
Mehhiko   (ka  endine  NSV  Liit)  positsioonisüsteemi,  samas  kui  Prantsuse  ja  Inglise  ja  ka 
enamike  teiste  Lääne-Euroopa  riikide  avaliku  teenistuse  korraldamises  on  lähtutud 
karjäärisüsteemist.  1996.  aastal  vastuvõetud  ATS-i  järgi  oli  ka  Eesti  oma  avaliku  teenistuse 
aluseks võtnud karjäärisüsteemi.(Pikamäe, 1996, lk 166) 
 
Karjääri  all  mõistetakse  tavaliselt  ametniku  ametialase  seisundi  muutumist  ajas  alates  tema 
4 
 
ametisse nimetamisest kuni ametialase tegevuse lõpuni. Karjäärisüsteemiks on seega süsteem, 
milles  ametnik  täidab talle pandud teenistusalaseid kohustusi kogu tema ametialase tegevuse 
vältel  muutuvates  tingimustes.  Sellest   süsteemist   tulenevad  mitmed  olulised  juriidilised 
tagajärjed: 
1)  ametnik  nimetatakse  küll  vabale,  kuid  mitte  kindlale  ametkohale,  s.t  et  oma  ametialase 
tegevuse jooksul peab ametnik mitmeid erinevaid ametikohti; 
2)  reeglina  on  ametniku  teenistusse  võtmise  aluseks  ametisse  nimetamine  (käskkirja  või 
korraldusega) mitte leping (s.o teenistussuhe); 
3)  ametnike  ja  administratsiooni  vastastikused  õigused  ja  kohustused  ei  erine  seega 
(töö)lepingute  osas,  vaid  kõik  ametnikud  on  allutatud  ühtsele  ja  üldisele  seadusega 
määratletud seisundile; 
4)  selline  seisund  ei  või  tuleneda  eraõigusest,  mis  reeglina   tunnistab   üksnes  lepingulist 
vahekorda . (Pikamäe, 1996, lk 167) 
 
Samas on teoorias leidnud kajastamist ka seisukohad, et 1995. aastal välja töötatud ATS pani 
aluse  avatud  avaliku  teenistuse  käsitlusele,  millesse  olid   põimitud   üksikud  karjäärisüsteemi 
elemendid (nt pikaajalise teenistusega seotud hüved) ehk siis kasutusele võeti kombinatsioon 
kahest süsteemist. (Kalev jt, 2012, lk 366) 
 
Avaliku  teenistus  täidab  mitut  olulist  funktsiooni:  inimeste  juhtimise  süsteem, 
kontrollimehhanism  ning  sümbolite  ja  väärtuste  süsteem.  Inimeste  juhtimise  süsteemi 
eesmärgiks  on  tuua  avalikku  teenistusse  parimaid  inimesi  ning  kindlustada  professionaalne, 
samas  aluse  loomine  koordineerimise  ja  koostöö   arendamiseks   ametiasutuste  vahel,  lisaks 
ühtsete  juhtimispõhimõtete  tagamine  valitsussektoris.  Kontrollimehhanism  tagab  võimu  ja 
ressursside  väärkasutuse  ärahoidmise,  lisaks  sätestatakse  selle  kaudu  ametnike  piirangud. 
Avalikku teenistus  seostatakse  ka demokraatlike väärtuste deklareerimisega (lepitakse kokku 
peamistes väärtustes). (Kalev jt, 2012, lk 357-358) 
 
On  jõutud  arusaamani,  et  avaliku  teenistuse  võimekus  on  otseses  suhtes  riigi 
majandusarenguga. Majandusareng põhineb innovatsioonil, kus avaliku teenistuse kvaliteedil 
on väga oluline roll. (Kalev jt, 2012, lk 359) 
5 
 
 
ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV 
 
Vahetult  pärast  avaliku  teenistuse  seaduse  vastuvõtmist  algasid  ettevalmistused  Euroopa 
Liiduga  liitumiseks.  Kuigi  avalik  teenistus  ei  olnud  osa  31   peatükist ,  mille  üle  EL-ga 
liitumisel  arutleti,  ei  tähenda  see  Euroopa  põhimõtete  puudumist  avaliku  teenistuse  osas. 
Põhimõtted kajastuvad Euroopa Kohtu otsuste, Euroopa Liidu lepingu, Euroopa haldusruumi 
põhimõtete,  liikmesriikide  haldusõiguse  ja  kandidaatperioodi  eduraportite  põhjal   esitanud  
SIGMA  (1999). (SIGMA (1999)) 
 
Enne Euroopa Liiduga  liitumist  oli Eesti üks väheseid kandidaatriike, kelle avaliku teenistuse 
põhialused  vastasid  enamikele  Euroopa  Liidu  avaliku  teenistuse  poliitika  põhimõtetele. 
Liitumisprotsess  ei  mõjutanud  eriti  avaliku  teenistuse  institutsionaalset  kujunemist,  sest 
tänapäevastele  põhimõttele  tuginev  avaliku  teenistuse  süsteem  oli  ATS-i  kaudu  Eestis  juba 
loodud.  Samas  kuna  liitumisel  ei  pööratud  avalikule  teenistusele  eriti  suur  tähelepanu  on 
hilisemate  uuringutes selgunud, et Eesti avalik teenistus siiski ei vasta täielikult euroopalikele 
põhimõtetele. (Kalev jt, 2012, lk 369-370) 
 
OECD /SIGMA  programmi  analüütik   Francisco   Cardona  sõnul  järeldus  2006.  aastal  läbi   viidud  
OECD/SIGMA analüüsist, et Eesti avalik teenistus ei ole vastavuses Euroopa Liidu standarditega. 
Muuhulgas  tõi ta välja, et kompetentsusel põhinev  konkurents  ei ole värbamisel ja eriti edutamisel 
kohustuslikuks   eelduseks   ning   palgasüsteem   on  liigselt  killustunud  ja  läbipaistmatu, 
detsentraliseerimisest tulenevad palgavahed riigi ametiasutuste vahel ei ole õigustatud. (Cardona, 
2007, 
lk 
9-13.  ) 
SIGMA  uuring  2009  näitas,  et  Eestis  puuduvad  kirjalikud 
„sisseastumiseksamid“  avalikku  teenistusse  ning  märkimisväärsed   garantiid   teenistusest 
vabastamise  vastu.  Samas  selgus  sellest  uuringust  ka,  et  Eesti  avalik  teenistus  on  üks  vähem 
politiseerituid uute liikmesriikide seas. (SIGMA (2009)) 
 
Euroopa  Liiduga  ühinemine  nõudis   senisest   suuremat  professionaalsust  igas  harupoliitika 
valdkonnas.  See  oli  vajalik  nii  Euroopa  Liidu  otsuste  mõjutamiseks  kui  ka  sisepoliitilise 
otsustusprotsessi  läbipaistvamaks  ja  usaldusväärsemaks  muutmiseks.  Euroopa  Liidus 
tegeldakse  väga  paljude  poliitikatega,  paraku  suudavad  väikeriigid  rahvusvahelistes 
organisatsioonides osaleda aktiivselt  ja jõuliselt  üksnes vähestes valdkondades. Väikeriikide 
esindajate  kohta  on  isegi  väidetud,  et  nende  tööd  Euroopa  Liidu  institutsioonides 
iseloomustab  see,  et   kohtumised   ei  ole  sageli  korralikult  ette  valmistatud,  puuduvad 
ettekirjutised  ja  analüüs  kodumaalt,  esineb  palju  kohapealset  improviseerimist  ning 
6 
 
argumentide  puudulikku  põhjendamist  (Randma-  Liiv,  2004,  lk  109-116  ).  Seega  tuli  Eestil 
langetada  valikuid , millised  poliitikad  kujunevad nendeks, milles kavatsetakse kindlasti kaasa 
rääkida ning millistes jäädakse pigem neutraalseks. Kuna teenistujate arv on limiteeritud tuli 
leida viis, kuidas olemasolev ressurss kõige optimaalsemal viisil ära kasutada, see omakorda 
eeldas oskust koordineerida. 
 
Koordineerimine  on  valdkond , millest avaliku halduse euroopalikuks muutmisel on vist kõige 
rohkem  räägitud.  Kuigi  lõimumisprotsess  on  Eesti  viimase  kümmekonna  aasta 
halduspraktikas  kõige  parem  näide  õnnestunud  koordineerimisest,  tuleb  eristada  nn  ühele 
eesmärgile   suunatud  kooskõlastamist  igapäevasest  rutiinsest  koordineerimisprotsessist 
Euroopa Liidu liikmesriigina. (Randma- Liiv, 2004, lk 109-116 ) 
 
Lõimumisprotsess  tekitas   positiivset   praktikat  asutusteülese  ja  -sisese  koordineerimise  osas 
ning  tugevdas  koordineerimiskultuuri  Eesti  avalikus  teenistuses.  Avaliku  teenistuse 
euroopastumine  tõi  kaasa  olukorra,  kus  senisele  ametnik  vs  kodanik  lisandus 
lõimumisprotsessis  ametnik  Eesti  huvide   kaitsjana   vs  teised  riigid.  See  omakorda  tingis 
ametnike  kompetentsi  tõusu, teadmiste ning praktikate omandamine teistest liikmesriikidest. 
Kompetentsi  tõus   ametnikkonna   seas  on  taganud  selle,  et  järjest  rohkem  tähelepanu 
pööratakse poliitika analüüsimisele ja strateegilisele juhtimisele, loodud on poliitika analüüsi 
osakondi ja korraldatud  analüütilise võimakuse koolitusi. (Kalev jt, 2012, lk 370-371) 
 
Oluline  muudatus , mille Euroopa Liiduga ühinemine kaasa tõi on isikute vaba liikumine, mis 
küll ei laiene otseselt avalikule teenistusele, vaid muudab selle  erandiks . Kuid Euroopa Kohtu 
praktikast  lähtuvalt  on  riigid  pidanud   määratlema ,  millised  avaliku  teenistuse  ametikohad 
langevad  isikute  vaba  liikumise  põhimõtte  alla  ning  millised  mitte  (nt  julgeolekuorganite, 
kohtu,  diplomaatilise  teenistuse  ning  maksuametnikud).    Selle  põhimõtte  rakendamisel  oli 
suurimaks  hirmuks  nn  ajude   äravool ,  samas  avades  tööjõuturu  avaneb  võimalus  ka 
potentsiaalseks ajude sissevooluks. (Kalev jt, 2012, lk 372) 
 
Kõik  need  muudatused  ning  avaliku  teenistuse  areng  läbi  ametiasutuste   igapäevase   töö  tõid 
kaasa vajaduse oluliselt muuta 1995. aastal vastu võetud ATS-i. Alates ATS jõustumisest 1996. 
aastal on esitatud Riigikogu menetlusse neli avaliku teenistuse seaduse tervikteksti  – 2002. a 
eelnõu 964 SE24, 2009. aastal eelnõud 484 SE ja 538 SE ja 2012. aastal eelnõu 193 SE. Nii 
2002. a kui ka 2009. a eelnõud jõudsid Riigikogus läbida vaid esimese lugemise. (Lang, 2013, 
lk 14) 
7 
 
 
 
Kuna  selgelt  oli  vaja  muudatusi  Eesti  avalikus  teenistuses,  üritati  koostada  ja  vastu  võtta  uut 
avalikku teenistust reguleerivat seadust. Pikka aega töötati uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu 
kallal.  Selle  eesmärkideks  seati  tagada  avaliku  teenistuse   avatus   konkursside  kaudu  seejuures 
soosides  liikumist  era-  ja  avaliku  sektori  vahel  ja  loobudes  staažist  sõltuvatest  hüvedest, 
kitsendada 
ametnike  ringi, 
muuta   palgakorraldus   läbipaistvamaks 
pannes 
paika 
palgakomponentide  suhte  (põhipalk  peab  moodustama  vähemalt  70%  ametipalgast  ja 
individuaalne   lisatasu   maksimaalselt  30%)  ja  määrata  kindel   organisatsioon   valdkonna  eest 
vastutavaks (Rahandusministeerium) ( Reinsalu  ja Tõniste, 2009.) 
 
2012.  aasta  juunis  vastu  võetud  uus  ATS  muutis  vanaga  võrreldes  mõndagi,  nüüd 
kohaldatakse  ATS-i  eelkõige  ametnikele,  töölepingulistele  kohalduvad  vaid  üksikud  sätted. 
Muutus ametniku mõiste, vana ATS-i kohaselt oli ametnik ametiasutuse  koosseisus  ettenähtud 
ametikohale nimetatud või valitud isik. Uue ATS-i kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või 
kohaliku  omavalitsuse  üksusega  avalik-õiguslikus  teenistus-  ja  usaldussuhtes.  Samuti  tuleb 
reeglina  korraldada  avalik   konkurss   ametikoha  täitmiseks.  Kehtestati   läbipaistvam  
arusaadavam  ning  õiglasem  palgasüsteem:  ametniku  palk  on    põhipalk,  lisaks  võib  maksta 
muutuvpalka  (aasta  jooksul  maksimaalselt  20%  ametniku  aastasest  põhipalgast).  Lisaks 
ühtlustati  ametnike  hüved  erasektoriga,  nt  kadusid   automaatsed   lisatasud  kraadi  või  keele 
omandamise eest, puuduvad teenistuse pikkusest sõltuvad lisapuhkusepäevad. Sisse viidi veel 
mitmeid  muudatusi võrreldes eelneva seadusega. 
 
Viimasel  ajal  on  hakatud  ka  üha  rohkem  tähelepanu   pöörama   ametnike  koolitamisele, 
usutakse  ja  toetatakse  elukestvat  õpet,  saadakse  aru,  et  avalik  teenistus  on  pidevas 
muutumises/arengus ning selleks, et areng oleks iseäranis aktiivne tuleb panustada ka kõikide 
selle  süsteemi   osiste   arendamisse,  sh  ka  ametnike,  keda  võib  pidada  avaliku  teenistuse 
süsteemi kõige olulisemaks osaks. 
8 
 
TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES 
 
Vabariigi  Valitsus  on  ühe  oma  eesmärgina  sõnastanud   riigireformi   läbiviimise.  (Vabariigi 
Valitsus)  Riigireformi  eesmärkideks  on  seatud:  kvaliteetsemate  teenuste  pakkumine 
inimestele,  maapiirkondade  konkurentsivõime  kasv,  valitsemise  mahu  vähenemine   avalikus 
sektoris  (dubleerivate  tegevuste  vähendamine,  valitsussektori  töökohtade  arvu  vähenemine 
kooskõlas  tööealise  elanikkonna   kahanemisega   ning  põhiseaduslike  institutsioonide  ja 
valitsusasutuste  omavaheline  koostöö  tihenemine)  ja  avaliku  sektori  tegevuste  strateegilise 
planeerimise,  juhtimise  ning   seire   tugevdamise  ja   eelarvete   läbipaistvuse   suurendamine . 
Allpool toob autor välja Vabariigi Valitsuse püstitatud eesmärkide lühiülevaate, mis annavad 
ühtlasi nägemuse sellest, millised muutused seisavad avalikus teenistuses lähiaastatel ees. 
•  Lähtuda  põhimõttest,  et  valitsussektori  töökohtade  arv  väheneb  kooskõlas  tööealise 
elanikkonna  kahanemisega.  Vähendada  dubleerimist  ministeeriumite  ja  riigiametite 
vahel,  ülereguleerimist  ja  bürokraatiat  avalikus  sektoris,  eesmärgiga  vähendada 
ametikohtade  ja  ametiasutuste  arvu.  Vähendada  riigi  ja  Euroopa  Liidu  toetusi 
administreerivate  ning  vastavat  poliitikat  rakendavate  asutuste  dubleerimist  ja 
suurendame  nende  omavahelist  sünergiat.  Soodustada  ametnikkonna  roteerumist 
ametkondade vahel. Siinjuures on autor seisukohal, et  ametnike arvu vähendamine ei 
saa  olla  eesmärk   omaette ,  olulisemaks  peaks  siinkohal  olema  valitsemiskulude 
osakaalu   vähendamine  riigieelarvest,  mis  on  objektiivsem  kriteerium  näitamaks,  kas 
avaliku teenistuse kulutused tõesti vähenevad. 
•  Jätkata riigihaldusministri alustatud tegevustega: teha põhjalik riigiaudit ja korrastada 
riigihaldust,  et  tagada  avalike  teenuste  kvaliteet  ja  kättesaadavus  ning  kulude 
kokkuhoid. 
•  Edendada horisontaalset koostööd ministeeriumite vahel, suurendades peaministri rolli 
koostööprobleemide  lahendamisel.  Vaadata  üle  valitsuse  ja  valitsusasutuste 
moodustamise  ning  toimimise  (halduskorralduse)  reeglid,  et  need  oleksid 
efektiivsemad  ja  paindlikumad  ning  võimaldaksid  järgida  konkreetse  valimisperioodi 
poliitilisi prioriteete. 
•  Luua võimalused 3000 keskvalitsuse   töötaja kaugtööks. 
•  Riigi majandamise efektiivsuse suurendamise eesmärgil jätkata struktuurseid reforme 
konsolideerides tugiteenused (raamatupidamine, personaliarvestus, hanked, kinnisvara) 
ja võimalusel avalike teenuste pakkumist. 
• 
Tõsta avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas. Jätkata 
kultuuri,  - haridus -  ja  sotsiaaltöötajate  ning  sisejulgeoleku  valdkondade  –  politsei,- 
9 
 
pääste-, vangla -, maksu- ja tolliametnike - töötasude kiiremas tempos  tõstmist. 
 
Avaliku  teenistuse  2014.  aasta  aruande  (Hunt,  2015,  lk  17)  kohaselt  on  Eesti  riigi  eesmärk 
tagada  efektiivne,  paindlik,  avatud,  läbipaistev  ja  jätkusuutlik  avalik  teenistus  ning 
kompetentsed,  neutraalsed,  usaldusväärsed,  tulemustele  orienteeritud  ja  motiveeritud 
ametnikud. 
10 
 
KOKKUVÕTE 
 
Avaliku  teenistuse  süsteemi  rajamine  pole  lihtne  protsess,  samuti  puudub  üks  universaalne 
valem, mis töötaks kõigi riikide puhul. Palju sõltub kultuurist, õigusruumist, traditsioonidest, 
pühendumusest,  järjepidevusest.  Süsteemi  ülesehitamine  ei  ole  protsess,  mida  tasub  teha 
kiirustades,  uurida  tuleks  teiste  riikide  praktikat,  leida  taustsüsteemilt  võimalikud  lähedased 
riigid,  analüüsida  nende  avalikku  teenistust,  õppida  nende  vigadest.  Seada  tuleks  paika  ka 
eesmärgid,  miks  ja  milleks  avaliku  teenistuse  süsteemi  üles  ehitatakse,  otstarbekas  oleks 
kasutada  ka  alt  üles   sisendit ,  sest  ametnikud  o  need,  kes  süsteemis  igapäevaselt   toimima  
peavad. 
 
Vaadates  Eesti  avaliku  teenistuse  süsteemi  ülesehitamist  alates  taasiseseisvumisest,  tuleb 
tõdeda, et hoolimata kiirustamisele ning mitmetele seaduseelnõudele oleme suutnud tänaseks 
üles  ehitada  avaliku  teenistuse  süsteemi,  mis  suletud  avalikust  teenistusest,  kus  ametnikke 
nimetati  ametikohtadele  on  teinud  läbi  uuenduskuuri  ning  saanud  avatud  süsteemiks,  kus 
ametikohtadele  korraldatakse  konkursse  ning  eksisteerib  reaalne   konkurets   avaliku-  ja 
erasektori vahel parima  tööjõu pärast.  
 
Samas  ei  tasu  luua  pettekujutelma,  et  siit  edasi  pole  enam  midagi  paremaks  muuta. 
Arendamist   vajab  veel  paljugi,  iseäranis  tuleb  tõsta   efektiivsust ,  vähendada  dubleerimist, 
suurendada koostööd (iseäranis horisontaalset). Kindlasti on järgmiseks suureks katsumuseks 
Eesti  avalikule  teenistusele  Euroopa  Liidu  eesistumine,  milleks  ettevalmistumine  suurendab 
esmalt juba oluliselt koostööd eri ministeeriumite vahel, ent samas suureneva töömahu tõttu 
peab paranema ka efektiivsus avalikus teenistuses.  
 
11 
 
KASUTATUD ALLIKAD 
 
1.  Avaliku 
teenistuse 
seadus. 
RT 
I, 
06.07.2012, 
1. 
Arvutivõrgus: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012001  (01.01.2016). 
 
2.  Cardona,  F.  (2007).  Väljakutsed  Eesti  avaliku  teenistuse   jätkusuutlikus   arengus. 
Avaliku teenistuse aastaraamat. Tallinn: Riigikantselei , lk 9-13. 
 
3.  Hunt,  M.  jt  (2015).  Avaliku  teenistuse  2014.  aasta  aruanne.  Tallinn: 
Rahandusministeerium, lk 17. 
 
4.  Kalev, L. jt (2012). Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 
356-388. 
 
5.  Lang,  K.  jt  (2013).  Avaliku  teenistuse  seaduse  käsiraamat,  lk  14.  Arvutivõrgus: 
http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.p
df (01.01.2016). 
 
6.  Merusk, K (1992). Avaliku teenistuse seaduse põhimõtted. Eesti  jurist  (5), lk 327. 
 
7.  Mikiver, M (2002). Avaliku teenistuse õigus. Teine trükk . Tallinn:  Sisekaitseakadeemia , 
lk 15. 
 
8.  Pikamäe, P (1994). Avaliku teenistuse taassünd Eestis. Juridica (4), lk 166-167. 
 
9.  Randma-  Liiv,  T.  (2004).  Euroopa  Liiduga  ühinemise  väljakutsed  Eesti  avalikule 
haldusele. Riigikogu Toimetised (9), lk 109-116. 
 
10. Randma, T. (2001). A Small Civil  Service  in Transition: The  Case  of Estonia. Public 
Administration and Development  (21), lk 41-51. 
 
11. Reinsalu,  S.;  Tõniste,  M.  (2009).  Uue  avaliku  teenistuse  seaduse  eelnõu  lähtekohad. 
Avaliku teenistuse aastaraamat. Tallinn: Riigikantselei. 
 
12. SIGMA  (1999),  European  Principles  for  Public  Administration.  SIGMAPaper  27. 
Paris : OECD/SIGMA. 
 
13. SIGMA  (2009). Sustainability of Civil  Service Reforms: Central  and  Eastern  Europe 
Five  Years after EU Accession. SIGMA Paper 44. Paris: OECD/SIGMA). 
 
14. Vabariigi  Valitsus.  Riigireform.  Arvutivõrgus: 
https://valitsus.ee/et/riigireform 
(01.01.2016). 
12