Inimkapitali unikaalsus Madal Mad Kõrg al e Inimkapitali väärtus organisatsioonile Rühmatöö 2 Hinnata konkreetse organisatsiooni kontekstis ametikohti lähtuvalt töö keerulisusest ja organisatsioonispetsiifilisusest ning välise tööjõuturu survest , määratleda ametikohad, milledele tuleb kindlasti pakkuda koolitust (make), ametikohad, milledele tuleb pakkuda nii koolitust kui olla atraktiivne tööjõuturul (make and buy) ja ametikohad, millede puhul oleks mõistlik orienteeruda välisele tööjõuturule (buy) Koolitada või otsida tööjõuturult? tugev Tööjõuturu surve nõrk Lihtne töö, Keeruline töö
tööjõuturul osalemise kaudu. Aktiivse ühiskonna peamine eesmärk on tööjõu edendamine. Selleks on kaks võimalust: stimuleerida tööjõu juurdevoolu, nt kaasata uusi sihtgruppe tööturule, kasutades selleks mitmesuguseid sotsiaalprogramme. Teine võimalus on takistada tööjõuturult äravoolu aktiivsete või kompenseerivate poliitikate abil, mis hoiavad töötajaid tööl. Aktiivsete poliitikate hulka kuulub lai valik aktiivse tööjõuturu poliitikatest (ALMP), mille eesmärk on parandada tööjõu kvaliteeti ja arvukust. Kümneid aastaid on Taani ja Norra keskne eesmärk olnud enamiku elanikkonnakihtide palgatööga hõivatus, st aktiivset ühiskonda on Põhjamaades soodustatud üle poole sajandi. Aktiivse ühiskonna mõiste kerkis esile 1950ndate lõpus ja 60ndate alguses vastusena uutele täieliku tööhõive ideedele. Näiteks Taanis hakati ALMP-d majandusteooria osana käsitlema alates 1960ndate algusest (Kirstein, 1974)
saab selle eest tasu palja näol. Tööandja-üksik-või juriidiline isik, kes ostab tööjõudu ja maksab selle eest palka. Ebavõrdsuse tegurid töötuludes (palga erinevuse põhjused) inimeste oskused, teadmised, võimed ja eeldused on erinevad, juhus, õnn, vanus, sugu, inimeste enda valikud, tahe. Tööturu (firmad) tegurid: firmade majanduslik aktiivsus, riiklik ettevõtluspoliitika, regionaalsus, riiklik sotsiaalabipoliitika, riiklik hariduspoliitika. Tööjõuturu (töötaja) tegurid: haridustase, kutsealane ettevalmistus,
vähendamine, aktiivne kodanikuühiskond, inimõiguste kaitse, tasuta haridus. Konservatiivne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Nõrk liberaalne traditsioon 2) Tugev katoliku kirik 3) Selge staatuse teadlikkus Eelised: 1) Säilitab eelneva sissetuleku taseme 2) Võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel 3) Keskmine maksude tase Puudused: 1) Suured tööjõu kulutused 2) Võib produtseerida uut vaesust kuna on vähe toetust 3) Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Tööliste ja talurahva koostöö 2) Vasakparteide domineerimine 3) Keskklassi hiline kujunemine Eelised: 1) Kõrge tööhõive 2) Kõrge toetuste tase 3) Sotsiaalsete vastuolude vähendamine Puudused: 1) Kallis ja bürokraatlik 2) Kõrged maksud 3) Riigi/valitsuse domineerimine Liberaalne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Turumajanduse domineerimine
üleilmne majandusruum ja kui kiiresti võib toimuda riikidevaheline tehnosiire, on eesti üks eeliseid olnud paindlikkus ja küllalt kõrge absorbeerimisvõime. Siin saab ja peaks riik üha jõulisemalt kaasa rääkima. Kuna kõigest sellest võime järeldada, et Eesti ühiskond ei ole küllalt jätkusuutlik, peame jätkama majanduse järk-järgulise tasakaalustamisega. Sellele on aidanud kaasa kiire sisemajanduse nõudluse vähendamine, väliskaubanduse tasakaalu paranemine ja tööjõuturu kohandumine. Eesti avatus annab meile võimalused, kuid teeb meid ka haavatavaks kui välisnõudlus meie kaupade ja teenuste järele väheneb. Seetõttu on üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse ja võimaluste suurendamine.
eneseohverdus, tähelepanu ja kaastunne endast viletsamate vastu, kohustus kodumaa ja oma rahva ees – jäid noorte väärtustest välja. Kuid Eesti noored on edule orienteeritud. Hea hariduse omandamine on noorte jaoks tähtsaim eesmärk ning ühtlasi ka vahend edu saavutamiseks. Üldhariduskoolide õpilaste seas on valdavaks saanud arusaam, et kõrgkooli lõpetamine tähendab koheselt tasuva töö leidmist. Kutsekooli õpilased aga on oma valikuga rahul ning rõhutavad tööjõuturu vajadust oskustööliste järele. Olles teadlikud sellest, et keegi ei ole tööpõllul asendamatu, on noored valmis enese pidevaks täiendamiseks. Siinkohal on rõhk täiendõppel, mille eesmärk on tööalast pädevust suurendada, vähem peetakse vajalikuks üldist silmaringi laiendamist.
on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Ikka ja jälle osutuvad lähenevad valimised olulisemaks ning visiooni elluviimine takerdub päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? Eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendiline tööhõivemäär vanuserühmas 1564 aastat. Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on Eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline
vähendamine, laialdane populaarsus. Puudused- kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud(astmeline süsteem), riigi/valitsuse domineerimine. 2) Konservatiivne- Tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemistel, süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid. (Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa) Eelised- säilitab eelneva sissetuleku taseme, võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel, keskmine maksude tase. Puudused- Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes. Karistab töövõtjaid spetsiifilistes sektorites, produtseerib uut vaesus, vähe toetust välaspool kindlustussüsteemi. 3) Liberaalne- Minimaalne riik, põhiline vastutaja on inimene, toetused vaid vaestele, madalad maksud.(Austraalia, Suurbritannia, Iirimaa, USA) Eelised- vähemtundlik demograafilistele protsessidele, madalad üldised maksud, stimuleerib aktiivset tööturgu, eriti madala palgalist
tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis. Võrreldes endiste NSVL riikidega oleme teinud 20. aasta jooksul teinud läbi tohutu arenguhüppe, kuid EL majandusparameetrite järgi oleme edukuse tabelites viimaste hulgas. Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine. Innovatiivsete lahenduste kasutamine Uutele turgudele laienemine Ekspordi suurendamine Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 3. Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis? Ülemaailmselt ja riigisiseselt Eesti Transiidimahu vähenemine Teedemaksu puudumine Segadus Saaremaa laevadega Rail Balticu segane protsess Autojuhtide palkadega skeemitamine Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid
Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks, vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele. Sellest tulenevad ka riikide aktiivsed sammud tööjõu riiki meelitamisel (näiteks Soome ja Rootsi pakuvad sinna suunduvatele eestlastele tasuta keeleõpet). Neljandaks mõjutab Eesti noorte väljarännet fakt, et Eestis töötava inimese keskmine sissetulek moodustab praegu ühe kolmandiku meie põhjanaabrite keskmisest. Eestis
välismajandus- ja kaubanduspoliitika. Kaitsepoliitika seisukohtadeks on ajateenijate hüvitise suurendamine, kuna kehtiv ajateenistusse kutsumise süsteem on ebaõiglane. Soovitakse ka palgatõusu Kaitseväes. Nende meelest peaks ka Iraagi missiooni pikendama ning kaitseväe juhataja ametiaja pikkuse sätestama, mis peaks olema umbes 5 aastat. Majandus- ja rahanduspoliitikas pooldatakse riigi vähest sekkumist majandusellu. Kaitstakse vaba konkurentsi, madalat maksukoormust, tööjõuturu paindlikkust, valuuta stabiilsust, riigieelarve tasakaalu, eraomandi puutumatust ja välditakse kaubanduspiiranguid. Reformierakond peab vajalikuks omavalitsuste volituste ja vastutuse suurendamist. Samuti kodanike õigusteadvuse suurendamist. Erakond leiab, et tähtsad on noorteorganitsatsioonide töö ja sportimisvõimaluste kättesaadavus igas omavalitsuses, samuti ka avatud noortekeskuste levik. Regionaalpoliitikas väärtustatakse infrastruktuuride taseme piirkondlike
liikmesriikidest pärit tööjõule avada. Nimetatud riigid on avanud juba tööturu mitmete ametite raames või lihtsustanud tööloa taotlemise protseduure. Prantsusmaa avas alates 01.01.2008 võõrtööjõule osaliselt oma tööturu. Turg avanes kaheteistkümne, sealhulgas Eesti, EL liikmesriigi töötajaile 150 ametinimetuse osas. Tegemist on enamuses vähest kvalifikatsiooni nõudvate ametitega (nt ehituses). Luksemburg otsustas 1. maist 2009 avada tööjõuturu kaheksale 2004. aastal liitunud liikmesriigile. Praegu kehtivad üleminekumeetmed, mille kohaselt teatud sektorites on tööloa saamise protseduur lihtsam ning kiirem. Saksamaa ja Austria pikendasid üleminekumeetmeid veel kolme aasta võrra. Saksamaa ja Austria pikendasid üleminekumeetmeid veel kolme aasta võrra. Saksamaa valitsus on otsustanud jätkata piirangute pikendamist tööjõu vabale liikumisele kuni aastani 2011. Alates 01.11
Mis on pakkumine? · Kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Mis on defitsiit? · Olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise. Mis on ülejääk? · Olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga pakuvad. Mis on normimine? · Kaupade jaotamine hinnasüsteemi kaudu. Tarbimine vastavalt sissetulekule Tööjõuturu graafik CDplaatide nõudlus Monopoli graafik Täieliku konkurentsi graafik Nõudluse graafik Nõudluse hinnaelastsuse graafik Pakkumise seaduse graafik Tasakaalumishinna graafik Tasakaalumishinna graafik 2 Nõudluse kõvera graafik Esmatarbekaupade nõudlus
mistõttu ei oska õpilane teadmisi igapäevaelus rakendada, ja selline ühekülgne lähenemine on jätnud viimased põlvkonnad ilma andekatest inseneridest ja programmeerijatest. IT-valdkonna vastu tuleks huvi tekitada juba maast-madalast ning kasutada koolis suure osa õppetöö tegemisel arvutit. Siis saabuks arusaamine, et see ei ole mõeldud ainult mängimiseks ning võimalused ise süsteeme ja kodulehekülgi luua on lõputud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuturu prognoosis, mis ulatub aastani 2018, nähakse kiireimat tööhõivekasvu just IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), energeetika ja tootmisvaldkondades. Praegu oleks meil juurde vaja juba umbes tuhat arvutispetsialisti. Olemasolevad programmeerijad peaksid keskenduma innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele, kuid tänu valitsevale spetsialistide nappusele tegelevad nad ettevõtetes igapäevaste IT-alaste probleemidega ja peamiselt tarkvara uuendamisega
Kuna Eesti ettevõtte- majandus põhineb välisinvestoritel siis väga paljud neist on oma üksused tagasi kodumaale viinud ning Eesti on tühjade kätega jäetud. St siit järgemööda jõuame selleni et, maksude kogumine on mägatavalt vähenenud ja seetõttu riigieelarve on aastal 2009 juba pikemat aega negatiivne. Meil puuduvad vahendid sellest mõõnast välja tulemiseks. Tagasi pöördudes tööjõuturu teematika juurde ning vaadeldes rahva käitumist tööturul. Leian, et varasem buumiaeg rikkus päris palju meie väärtushinnanguid (nt majandustõus tõi kaasa ehitusbuumi, millega kaasnes ehitajate lohakus ja töö kvaliteedi halvenemine. Tähtis oli vaid teenitav rahasumma). Kuid nüüd raskel ajal näen positiivset poolt selles, et inimesed on taas nõus ka odavama raha eest head ja kvaliteetset tööd tegema. Seega maksimaalselt pingutatakse, et töökohta säilitada
*Täistööhõive töötuse määr e. loomulik töötuse määr on hõõrde- ja struktuurse töötuse summa. Saavutatakse siis, kui tsükliline töötus on 0. Täistööhõive töötuse määr teisest seisukohast tähendab, et tööotsijate arv võrdub vabade töökohtade arvuga. Loomuliku töötuse määra korral saavutab majandus potentsiaalse kogutoodangu. *Arvamus loomuliku töötuse määra arvulisest väärtusest muutunud: kaasajal peetakse loomulikuks 5-6% töötust. Muutuse põhjus on tööjõuturu laienemine. *Töötuse mõõtmine: töötuse määr= töötud/tööjõud x 100' *Töötuse statistiline kajastus kaheldav: · Osalise tööajaga töötajad · (heidutatud töötajad- inimesed kes on loobunud töö otsimisest) · väärinfo TÖÖTUSE HIND MAJANDUSELE *Kui majandus ei suuda luua piisavalt töökohti kõikidele soovijatele, langeb potentsiaalne kogutoodang. Kaotatud kogutoodang on SKT lõhe. OKUN' i Seadus (Arthur Okun)
Kaupade vaba liikumine tähendab, et meie ettevõtjate võimalikuks turuks pole enam 1,5 miljonit kohalikku elanikku, vaid üsna suur osa maakera territooriumist ja elanikkonnast. Loomulikult tuleb arvestada, et Eesti ettevõtjad peavad eksportkaupade müügil konkureerima USA, Jaapani ja teiste arenenud riikide kõrgtehnoloogiliste toodetega, mille valmistamisel on tõenäoliselt saavutatud oluline mastaabisäästu efekt. Tööjõuturu globaliseerumise tulemusena tõusevad haritud ja läbilöögivõimeliste inimeste sissetulekud tunduvalt, ka Eestis. Kuid medalil on teinegi pool: konkurents saabub ka madalama väljaõppetasemega tööjõu turule. Konkurentsi vormiks ei pruugi siinkohal olla võõrtööliste sisseränne, vaid pigem töökohtade liikumine odavama tööjõuga maadesse. Ei saa öelda, et Eesti lähtepositsioon oma konkurentsivõime suurendamiseks oleks nõrk:
mis on tugevas korrelatsiooni nende poolt sooritatud tööga produktiivsusega. Miinimumpalga kehtestamine või selle tõstmine ei võimalda tööandjal töötajatel kõrgemat palka maksta ilma teenuse/toote hinda tõstmata. Eestis on töötud ligi 10% tööealisest elanikkonnast, kellest valdav enamus suudaks leida endale tööd, kus makstakse vähem kui miinimumpalk. Kuna tööjõukuludesse lisandub veel sotsiaalmaks ning tööjõuturu regulatsioonidega jäikusega kaasnev preemium, siis pole midagi imestada suure töötute protsendi üle. Inimesed, kelle produktiivsus on madal, kelle oskused ei vasta tööjõuturu vajadustele või kes pole suutelised tegema tööd (invaliidid, puudega inimesed) võiksid miinimumpalga puudumisel samuti leida rakendust mõnel tööl. Nad ei peaks elatuma ainult abirahadest ja saaksid tagasi osa inimväärikusest, mis kaasneb tehtud tööga.
Iseseisev töö nr.2 1l. Kasuta artiklit ,,Drivers of Convergence in Eleven Eastern European Countries" ( http://elibrary.worldbank.org/content/workingpaper/10.1596/1813-9450-6185) ja arutle selle üle, millised on Eesti tööjõuturu probleemid võrreldes EL 15-ga (Artikkel on ka Moodles). Meil on palju inimesi. Meie tootlikus on madal. Samas hetkel on meil probleem selles, et meie hairdus ei vasta nõudmistele, ehk meil pole piisavalt vajalikke 2. Miks töötus on nii majanduslik kui ka sotsiaalne probleem nii kogu Euroopa Liidu kui ka iga üksiku liikmesriigi jaoks? Esiteks kui on palju töötuid, siis turg ei elavne. Kuna paljudel on väike sissetulek, siis nad ei tarbi
3. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine). (tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil ülilühidalt) PERSONALIJUHTIMISE ERIPÄRAD 21. sajandil 1) oluline on teadmised, informatsioon, know-how 2) tehnoloogia kiire areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise 3) majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine 4) organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon 5) töösuhted on lühiajalised 6) tööjõud (know-how) on kallis 7) töötajad kui konkurentsieelis PERSONALIJUHTIMISE EESMÄRGID Personalijuhitmise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. A. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine personali planeerimine
Väljakutsed Eestile mul on heameel selle üle, et Eesti valitsus on astunud olulise sammu täiendatud sotsiaalharta ratifiserimise suunas. Kuid siis oleks vaja arutada mõnigaid olulisi nõudmisi. Mida rohkem Eesti majandus ja tööturg turule orienteerub ja integreerub ülejäänud Euroopa ja maailma majandusega. Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks. On oluline parandada suutlikust tulla toime negatiivse majandusarenguga ning suure töötusega, mis tuleneb turumajandusest. Üks siirdeperioodi põhilisi raskusi on siiani väga madalad palgad põllumajanduses ja tööstuses ning avalikus teenistuses.Neis oludes on miinimumpalgad suur tähtsus. Kui palgad ei võimalda töötajatel ja nende perekondadel nautida korralikku elustandardit, siis on seda
Eesti maakondades alla 20 000 krooni. 3. Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest «tagasitulek» aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Pikaajaliste töötute osakaal kõigi töötute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 45%, 2001 48,3%, 2002 52,8%. 4. Tekkiv trend «ajude äravooluks», mis pärsib mitmete avalikke hüvesid pakkuvate valdkondade (tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms) jätkusuutlikku arengut. 5. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda EL tööjaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga töötuse kõrge tase, tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjate suutmatus neis osaleda. Keskmine tööpuuduse tase on Eestis viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 13,6%, 2001 12,6%, 2002 10,3%. 6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab avaliku teenuse sageli
efektiivsuses, mis tuleneb töötajate madalast tööviljakusest ja tööturu ning infrastruktuuri nõrkusest. Eesti tööjõu hind ei suuda enam konkureerida näiteks Aasia riikide odava toodanguga. EAS-i peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete rahvusvahelistumisele, et nad suudaksid oma toodanguga maailma turul läbi lüüa. Peamisteks takistusteks sellel teel on nõrgalt arenenud ettevõtluse infrastruktuur, tööjõuturu vähene paindlikkus ja ka ettevõtete juhtide vähene teadlikkus ning rahvusvahelise ärikogemuse puudumine. Hetkel on kohalikule turule suunatud tööjõupakkumise kasv aeglustumas ning Eestist väljapoole liikumine on intensiivsem ehk välismaale suundujate arv on tõusmas. See tähendab, et tööjõuvarud on kahanenud ja suureneb pakkumise piirang. Tööturu hõive ja tööpuuduse areng olid 2007. aasta esimesel poolel kooskõlas aeglustuva
· Isiklik areng. Töö peaks võimaldama inimesele isiklikku arengut. Inimesed on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamisest koolitus kaasaegsete töövahendite ja -keskkonna kasutamine oskustel põhineva tasustamise rakendamine töölistel 14. Soodustused Eesmärgid: · Töötajate vajaduste rahuldamine · Väljendada ettevõttepoolset hoolitsust töötajate eest (sotsiaalne vastutus) · Olla atraktiivne tööjõuturu kindla sihtrühma jaoks · Võimaldada töötajatele teatud toodete/teenuste ostmisel kokkuhoidu · Lisaks rahalistele motivaatoritele lisaväärtuse loomine töötajate jaoks Soodustuste rakendamine: · Soodustuste puudumine. Töötaja saab kogu paketi rahana. · Soodustuste rakendamine ühtlaselt kogu ettevõtte töötajaskonnale · Soodustuste diferentseeritud rakendamine ametikohtadele Soodustuste jagunemine: · Tulevikku suunatud soodustused
kui ta avaldab tööotsimiskuulutuse mõnes maakondlikus ajalehes, otsib firma töötajat lokaalsel tööjõuturul. Sisemine tööjõuturg konkreetse ettevõtte töötajad sisemine konkurss Tööjõuturgu võib jagada esmaseks ja teiseseks tööjõuturuks Esmane tööjõuturg hõlmab nn häid töökohti, mida iseloomustavad kõrged palgad, töökoha kindlustatus, märkimisväärne vastutus ja ettevõttesisene karjäärivõimaluste olemasolu. Teisese tööjõuturu töökohtade tunnuseks on: Madalad palgad Alaväärtuslik töö ja Ebakindlad suhted ettevõtte ja töötajate vahel Tööjõuturu oluline komponent on palk. Palk jaguneb: nominaalpalk reaalpalk Nominaalpalk tasu, mis makstakse töötajale näiteks ühe töötunni eest jooksval perioodil rahalises väärtuses Reaalpalk saadakse nominaalpalga jagamisel mingi hindade muutust väljendava näitajaga tarbijahinnaindeksiga.
miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk - teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga tööjõu nõudlus - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta tööjõu pakkumine - näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest Tööjõuturu tasakaal- vakantseid töökohti on niisama palju kui inimesi, kes tahavad tööd teha Tööpuudus- tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus Tööjõu puudus- tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine Ametiühingute sekkumise viisid- streik- töötajad keelduvad töötamisest Lokaut- töö katkestamine, kuid töötamisest keeldub ettevõte administratsioon
on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõi melisemaks majanduspiirko nnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Ikka ja jälle osutuvad lähenevad valimised olulisemaks ning visiooni elluviimine takerdub päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendili ne tööhõivemäär vanuserühmas 15-64 aastat. Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline
mõjutamisele (visible hand). Saksamaa seevastu on väga skeptiline keynesliku reguleerimise suhtes. 6. Ühe liikmesriigi fiskaalpoliitika võib mõjutada teisi riike ___________________ kanali, ________________ kanali ja______________________________ kanali kaudu. Need välismõjud võivad teiste riikide majanduse olukorda parandada või halvendada. a) ekspordi ja impordi, aktsiaturgude, vahetuskursi; b) tulude ja kulutuste, inflatsiooni, laenukulude; c) tööjõuturu, kapitalituru, ja maa; d) maksude, kulutuste, eelarve defitsiidi. Vastus: Majandustsükkel on seotud kaupade ekspordi ja impordiga. Kui riigi majanduses on tõusufaas, siis imporditakse rohkem ning seetõttu ulatub mõju ka teiste riikide majandusse. Välismõju on seda suurem, mida tihedam on riikide omavaheline kaubandus. Kui kahes euroala 1
) · inimeste juhtimisega seotud süsteemide arendamine · töötajate hindamine · kompetentsidel põhinevad koolitusprogrammid · palga sidumine tulemustega · karjääri arendamine 65. Millised on soodustuste kujundamise eesmärgid? Töötajate vajaduste rahuldamine Väljendada ettevõttepoolset hoolitsust töötajate eest (sotsiaalne vastutus) Olla atraktiivne tööjõuturu kindla sihtrühma jaoks Võimaldada töötajatele teatud toodete/teenuste ostmisel kokkuhoidu Lisaks rahalistele motivaatoritele lisaväärtuse loomine töötajate jaoks 66. Millised on soodustuste rakendamise poliitikad? Soodustuste puudumine. Töötaja saab kogu paketi rahana (clean cash). Soodustuste rakendamine ühtlaselt kogu ettevõtte töötajaskonnale. Soodustuste diferentseeritud rakendamine ametikohtadele. 67
tulemuste eest ja tagasiside kaudu saab töötaja teada, kui efektiivselt ta töötab. KAASAEGSED KÜSIMUSED MOTIVATSIOONIST Mitmekesise tööjõu motiveerimine. Et suurendada motivatsiooni tänapäeva mitmekesise tööjõu hulgas, tuleb juhtidel mõelda paindlikkusele. Töötajatel on erinevad isiklikud vajadused ja eesmärgid, mida nad loodavad rahuldada läbi oma töö. On vaja erinevat tüüpi hüvitusi mitmesuguse vajadustega töötajate motiveerimiseks. Sõltuvalt tööjõuturu tingimustest, töö liigist ja töötajate eelistustest, võivad juhid rakendada lühendatud töönädalat, paindlikku tööaega, kaugtööd. Töötasu tulemuslikkuse alusel. Tulemuslikkuse mõõtmiseks võib kasutada individuaalset tootlikkust, meeskonna või töörühma tootlikkust, osakonna tootlikkust või kogu organisatsiooni kasumit. Töötasu tulemuslikkuse alusel on tõenäoliselt kõige sobivam ootuste teooriaga.
Identiteet seisneb enese arendamises ja sellises tarbimises, mis eelistab elamusi asjade kokkuostmisele. Haritud noorte hulgas saab vabakutseline töötamine elustiiliks. Personalijuhtimine XXI sajandil XXI sajandil iseloomustavad personalijuhtimist järgmised tunnused: · oluliseks muutuvad teadmised ja informatsioon; · tehnoloogia kiire areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise; · majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine; · võimalus teha globaalset karjääri; · organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon; · silmatorkav on tööandja ja töötaja partnerlus, mida nimetatakse psühholoogiliseks lepinguks; · töösuhted on lühiajalised; · ollakse lojaalne pigem enda kui organisatsiooni suhtes; · elavneb ametiühinguliikumine;
.....................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16 2.3. Tööturu struktuurimuutused ...............................................................................18 3. Eesti tööjõuturu tulevik ................................................................................................19 3.1. Mis päästaks Eesti tööturu? ................................................................................19 3.2. Tööturu turvaline paindlikkus .............................................................................20 3.3. Võitlus töötusega ..............................................................................
Lisandväärtusest luuakse 10,5% hankivas, 35,8% töötlevas ja 53,7% teenindavas majanduses (2004). Tööhõivelisest rahvastikust on neis tegev vastavalt 8,3% , 18,4% ja 73,3% (2001. a rahvaloendus). 2008 alanud ülemaailmne majanduskriis tabas ka Argentinat.Selle kohalikud põhjused olid hiigelsuur riigivõlg ja naabermaade , sh suurima kaubanduspartneri Brasiilia valuuta devalveerimine (selle tõttu vähenes Argentina kaupade konkurentsivõime). Tugevate ametiühingute ja ülereguleeritud tööjõuturu tõttu vähenes ka tööjõu tootlikkus.Majandusliku ebakindluse tõttu ei laekunud enam ka välisinvesteeringuid. Välispoliitika Argentiina välispoliitika üks aluseid on Falklandi saarte nõudmine. Pärast 1982.-83.a. ebaõnnestunud katset saari jõuga ÜK-lt hõivata püütakse neid nüüd sada diplomaatilisel teel. Kahepoolsed suhted on edenenud sedavõrd, et mõlemad riigipead kohtusid 1995; pooled
· globaliseerumise trend tekitab parimates IT spetsialistides soovi arenenud välisriikidesse tööle siirduda · välisinvestorite sissetung Eesti IT maastikule põhjustab IT spetsialistide ülesostmist ja ülemaksmist ning tõstab IT spetsialistide ootusi palga jm hüviste osas · põhitegevusele keskendumine sunnib ettevõtteid otsima outsourcing'u võimalusi. IT Personalijuhtimine 30 Teisalt saavad Eesti tööandjad tööjõuturu arengut positiivselt mõjutada: · kutse- ja kõrgkoolidega koostööd tehes, pakkudes õppuritele võimalust oma ettevõttes praktiseerida · leides kompromisse oma ettevõttes töötavate õppurite paindliku tööreziimi osas, et nad saaksid õppetööst osa võtta · võimaldades õppuritele EV täiskasvanute koolituse seadusega ette nähtud õppepuhkust · avaldades nõudlikkust ettevõttes töötavate õppurite õppetöö tulemuste suhtes
inimkapitali arengut. Hea erialane ettevalmistus on võtmetähtsusega kõigis töövaldkondades. Samas ükski õpitud eriala ei anna tänapäeval ametit terveks eluks. Tööturul sobiva rakenduse leidmiseks loob paremad võimalused laiapõhjaline haridus, mis vastab muutunud töö iseloomule. 2.1 Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengud, prognoosid, tööandjate ootused, tööseadusandlus. Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood, mil riigis valitses suur tööpuudus.
* tuleb vältida otsusest tulenevat huvide konflikti; tuleb hinnata riskist tulenevaid võimalikke tagajärgi. 2.5. Planeerimine Planeerimine (planning) on strateegiast tulenevate alleesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine. On alternatiivsete tulevikutoimingute kavandamine. Planeerimise etapid: 1. Info kogumine: * turustamis- ja varustamise võimalused, * finantseerimisvõimalused; * tööjõuturu ülevaade; * tehnilised ja tehnoloogilised võimalused; * konkreetsed tootmisvõimalused ettevõttes; * ettevõtte majandusliku ümbruse ülevaade. 2. Alternatiivplaanide väljatöötamine. 3. Alternatiivide valik. 4. Plaani väljatöötamine. 5. Plaani korrigeerimine. Plaane oma olemuselt võib jagada: * kontseptuaalne prognoos; * strateegiline plaan; * operatiivne plaan (kesk- ja lühiajaline); Planeerimise meetodeid võib klassifitseerida järgnevalt: 1
4.4.6. Tööjõu vajadus Lisatööjõu ei ole vaja kuna äriosanikud on ise võimelised kontrollida kõike asju. Ametikoht Töötajate arv Brutopalk 2016 2017 2018 2016 2017 2018 - KOKKU Vajaliku tööjõu olemasolu regioonis, tööjõuturu võimalike muutuste kirjeldus. 4.5. ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN (peamiste tegevuste joonis ajateljel) Partneritega lepingute sõlmimine, seadmete ostmine, seadmete paigaldus, reklaam 4.6. OMANIKUD JA JUHID (Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus, tugevad ja nõrgad küljed) Tugevad küljed: noored, perspektiivsed Nõrgad küljed: ei ole ärikogemust 4.7. SWOT ANALÜÜS
Reklmaamitakse, et nad keskkonnasõbralik firma. Eesti masinapark pole väga loodussõbralik. Sadolin kautab 100% rohelist energiat(Eesti Energia roheline pakett). Tarneahelas annab konkurentsieelise nendes riikides, kus roheline energia on kallim, kui tavaline. Eestis erilist vahet hinnas pole. Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine. Innovatiivsete lahenduste kasutamine Uutele turgudele laienemine Ekspordi suurendamine Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 4.Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis? Ülemaailmselt ja riigisiseselt Palgad väikesed. Eesti Transiidimahu vähenemine Teedemaksu puudumine Segadus Saaremaa laevadega Rail Balticu segane protsess Autojuhtide palkadega skeemitamine Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid
sest firmad ei panusta nii suurelt haridusse ehk siis sellesse valdkonda, selle asemel läheb väga suur osa rahast toodetud kauba turustamisesse või siis igasugustesse lisapalkadesse firma omanikele. Lisaks sellele viivad arenenud maadest firmad tööjõukulukamad tootmisprotsessid kolmanda maailma riikidesse, kus saab väiksema raha eest rohkem töölisi ära kasutada. Nii, et asjal on mitu külge. Siinkohal tasub veel ära mainida, et riikide haridussüsteemid ei jõua järgi tööjõuturu vajadustele, mille tõttu on paljudes riikides tegu ebavajalike alade (nt. hispaania filoloog, filosoofia õpetaja jne) ületootmisega. Siinpuhul paistab kahjuks ka Eesti oma haridussüsteemiga silma, kui ebavjalike alade ületootja. Küll, aga on läbi viidud kõrgharidusreform ning tulevikus on lootust selle olukorra paranemisele. Infotehnoloogia ja loodusteaduste aladele on suuremat rõhku pandud ning ka riigi poolt sellesse investeeritud.
tasemel, töölisklassi ühiste aktsioonidega kogukonnagruppides ja ametiühingutes · Luau koostöö ja teadlikkuse tõstmise elemente perekonnaelus, kujundades selle heade isiksuslike kogemuste saamise kohaks, mis oleks vastuolus kapitalistliku ühiskonna võõrandumise ja isoleeritusega · Aidata perekonnal toime tulla turu tarbimisühikuks olemise tagajaärgedega ja roolide eraldamisega perekonnas, mis tuleneb tööjõuturu poolt tekitatud aurvest · Aidata leida perekonnal sotsiaalsete mustrite muutusi fikseeritud pereideaali saavutamise asemel · Aidata perekonadel kollektiivselt toime tulle nende rõhumisega kapitalistliku ühiskonna poolt, keskendumata individuaalsetele probleemidela, laste käitumisele või naise rollile (et nad ei ole sotsialiseeritud või pole head emad või koduperenaised vastavalt kapitalismi ootustele)
ja ilmselt enamiku Lääne-Eesti saarestiku piirkondadega. Vaatamata erinevatele mastaapidele võime selles hinnangus ära tunda ka Emmaste valla. Lisada võib vast seda, et suur osa meestööjõust oli läinud tööle Mandri-Eestisse ja tegevuse olid lõpetanud paljud põllumajandusettevõtted. Emmaste vald on püüdnud igati ettevõtluskeskkonda arendada ning valda on loodud palju uusi töökohti. Kui tööjõuturu korrastumise algstaadiu mis 90ndate esimesel poolel oli aktuaalne valla inimes te tööhõive tõstmine, siis tänaseks päevaks on töö võimeliste töötute arv langenud alla kümne. Aktuaalseks on aga muutunud rahulikuma elukeskkonna otsingul saarele tulnud haritud inimeste tööhõive. Nemad näeksid enda jaoks lahendust just kaugtöös. Emmaste valla jaoks on selleks praegu head võimalused, kuna siin on hästi arenenud
Tegevused: 1. Ettevõtte ametikohtade sisene segmenteerimie Põhitööd/ametikohad (A positsioonid) Toetavad tööd/ametikohad (B ja C positsioonid) 2. Ettevõttele olulise tööjõu sihtrühma määratlemine ja kirjeldamine (A positsioon eelkõige) Sihtrühma üldine kirjeldamine: haridus, pakkumine turul Sihtrühma vajadused/eesmärgid: mida ootavad töölt ja tööandjalt 3. Konkurentide määratlemine konkreetses tööjõuturu segmendis: kus ettevõttele vajalikud töötajad veel rakendust võiksid leida 4. Ettevõtte konkurentsieeliste leidmine Miks peaksid need inimesed valima teie ettevõtte: mis eristab teie ettevõtet teistest tööandjatest 5. Konkurentsieelise "müük" tööjõuturul Kus ja kuidas edastame infot meile sobivale sihtrühmale 6. Strateegiliste ametikohtade (A positsioonid) tunnused, näited Tunnused:
Töötute armee kasvab «Päris karm aasta tuleb,» kommenteeris East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas. «Pankadest on laenu keeruline saada ja riskimarginaali tõus on suurem Euribori langusest.» Tiivas märkis, et riigieelarvet tuleb veelgi kärpida, riik peab laenu võtma, kuid see ei pruugi olla nii lihtne, nagu arvatakse. «Kui Eestis vaadatakse fikseeritud valuutakurssi jätkuvalt justkui püha lehma, siis reaalmajanduses toimub kohanemine eelkõige läbi tööjõuturu, ja ega see poliitiliselt ega sotsiaalselt just lõbus pole,» tõdes Tiivas. Tema sõnul on hea see, et tekib soodne pinnas vajalike, kuid valusate reformide läbiviimiseks. Töötust ennustavad analüütikud alanud aasta keskmiseks 9,05 protsenti. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui veel paar kuud tagasi. Niisugust töötute armeed nähti Eestis viimati 2004. aastal, 2000. aasta 13,6 protsendini aga on veel siiski pisut minna.
iga ühiskonnaliige võtab osa hüvede loomisest ning saab sellest õiglasel moel ka osa. Sotsiaalne sidusus tähendab aga lisaks sotsiaalsele tasakaalustatusele ka regionaalset võrdsust ehk siis seda, et Eesti-siseselt ei ole ülemäära suuri erinevusi. Küll aga ei tähenda sidusus ühetaolisust. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad enim majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase, regionaalse ebavõrdsuse jätkuv suurenemine, tekkiv trend kõrgharitud inimeste väljarändeks, tööjõuturu raskused kohanemisel Euroopa Liidu tööturu ja infotehnoloogia arenguga, riigi vähene haldussuutlikkus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel. 2030. aastaks soovitakse jõuda olukorda, kus ühiskonna kihistumine on kahanenud ning kõiki Eesti piirkondi iseloomustavad olulisemad sotsiaal-majanduslikud näitajad on lähedased. (Eesti ... 2005, 22-24) 8
küll ei laiene otseselt avalikule teenistusele, vaid muudab selle erandiks. Kuid Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on riigid pidanud määratlema, millised avaliku teenistuse ametikohad langevad isikute vaba liikumise põhimõtte alla ning millised mitte (nt julgeolekuorganite, kohtu, diplomaatilise teenistuse ning maksuametnikud). Selle põhimõtte rakendamisel oli suurimaks hirmuks nn ajude äravool, samas avades tööjõuturu avaneb võimalus ka potentsiaalseks ajude sissevooluks. (Kalev jt, 2012, lk 372) Kõik need muudatused ning avaliku teenistuse areng läbi ametiasutuste igapäevase töö tõid kaasa vajaduse oluliselt muuta 1995. aastal vastu võetud ATS-i. Alates ATS jõustumisest 1996. aastal on esitatud Riigikogu menetlusse neli avaliku teenistuse seaduse tervikteksti – 2002. a eelnõu 964 SE24, 2009. aastal eelnõud 484 SE ja 538 SE ja 2012. aastal eelnõu 193 SE. Nii 2002. a kui ka 2009
Eluaseme omadused Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi. Kauakestev, püsiv komponent asula (asumi) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades. Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja. Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed
5.Tänavalaste ja kodutute probleemi lahendamiseks peame vajalikuks oluliselt suurendada vastavate varjupaikade kohtade arvu ja rahastamist. EAKAD JA TOIMETULEKURASKUSTEGA INIMESED 1.Kindlustame pensionide järkjärgulise tõusu Euroopa Liidus aktsepteeritavale tasemele. Tänaste pensionäride kulul ei tohi moodustada tulevaste pensionäride pensioni fondi. 2.Rakendame koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning nende organisatsioonidega aktiivseid meetmeid tööjõuturu regulaarseteks uuringuteks, tööjõunõudluse teadvustamiseks ning aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks. 3.Käivitame riikliku programmi hooldushaigla, hooldekodu, spetsialiseeritud (puudega inimeste) hooldekodu, õenduskodu ja muude taoliste teenuste kindlus tamiseks abivajajatele, kasutades seejuures ka omaosaluse põhimõtet. 4.Soodustame puudega inimeste rakendamiseks toetatud töökohtade loomist ja sisustamist ettevõtetes, koolitades puudega töötajaid ning nende juhendajaid. 5
siis kui mõni Saksa ettevõtja suutis mõne värviga välja tulla oli tal seda keeruline või suht võimatu patendeerida, kui ta ei saa toodet patendeerida, ei saa ta kaitsta ennast selle eest, et keegi ta toodet järele tegema ei hakka. Oli kaks võimalus, kas minna Inglismaale või üritada olla radikaalsemalt innovaatiline. Saksa keemiatööstus läks üle juhuslikust eksperimenteerimisest täpsele leitamisele. Poliitika roll on väga oluline, aga ka poliitika muutub. Nt. tööjõuturu regulatsioon, kas meil on ametiühingud või mitte. Ida-Aasia riikide tõus: Kui vaadata aastat 1950, sii Korea oli sama vaene või riaks kui Somaalia, ehk siis tegemist oli maailma ühe vaesema riigiga. Väga palju ei erinenud sellest ka Jaapan, kes alustas natukene varem oma arenemist. Siin on mitu olulist aspekti mida siis need riigid ja riikides olevad ettevõtted oskasid väga oskuslikult ära kautada. 1
selle protsessi läbiviimiseks ja mõningal määral erikulude (nt keskkonnakaitselised kulud) katteks. MAJANDUSPOLIITIKA AASTANI 2003 Eeltoodule tuginedes võib öelda, et taasiseseisvumise aastatel on loodud soodne keskkond Eesti majanduse stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Siiski on jäänud püsima mõned probleemid, millega majandusagendid oma igapäevategevuses kokku puutuvad. Need on teatud struktuurilised nihked tööjõuturu nõudluse ja pakkumise vahekorras, Euroopa standarditega võrreldes kõrge inflatsioon ja suur jooksevkonto defitsiit. Arvestades kehtivat rahapoliitilist süsteemi, on eriti oluline fiskaalpoliitiliste vahendite tõhus kasutamine majanduse tasakaalustatud arengus. Eesti majandusse on suhteliselt palju investeeritud ning rahareformijärgselt on põhivarasse tehtavad iga-aastased investeeringud ületanud veerandi SKP-st. Samas on kodumaise säästmise madal tase
tööjõu palgatase, vaid ka teiste tootmistegurite hindade tase. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Miinimumpalga määra kehtestab riik ning ettevõtja need töötajad, kelle töötootlikkus on madalam ehk nende piirprodukti tulu on väiksem kui miinimumpalk, vallandatakse. Palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus. Efektiivse palga teooria püüab selgitada tööpuuduse esinemist tööjõuturu osaturgudel. Eeldatakse, et töötootlikkus sõltub palgatasemest. Kui töötajad saavad palka, mille korral tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, ei ole töötajad motiveeritud ning ei tööta täie pingega, sest isegi kui nad viilimise pärast vallandataks, leiaks nad sama palgaga töö teises ettevõttes. Kui aga ettevõte maksab suuremat palka neile, siis on töötajad motiveeritud ning töötavad täie pingega. Palka, mille korral töötajad töötavad täie pingega,
annaabi.ee 
