INIMESE OSA AINERINGLUSES (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool
I Ä
Eesnimi Perekonnanimi
INIMESE OSA AINERINGLUSES
Referaat
Juhendaja : Eesnimi Perekonnanimi
Mõdriku
2011

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1. rahvastiku kiire kasv 4
2. liikide hävimine 5
3. metsade pindala vähenemine 7
4. Kõrbestumine ja näljahädad 9
5. põhjavee reostumine 11
6. Fossiilkütus ja mineraalressurssid 13
7. Üldine veepuudus ja Globaalne soojenemine 14
8. happevihmad 16
kokkuvõte 18
Kasutatud kirjanduse ( KIRJETE ) LOETELU 19

Sissejuhatus

Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see, keda need probleemid kõige enam häirivad. Üks suurimatest keskkonnahädadest on rahvastiku liiga kiire kasv, millest arenevad välja teised keskkonnaprobleemid. D. Chirase keskkonnaõpetuse õpikus on välja toodud kuusteist kõige aktuaalsemat ja levinumat probleemi tänapäeval, millest ma kirjutan referaadis üksikasjalikumalt.
Tahan anda lühidalt ülevaate sellest kuidas on inimene seotud looduse ja keskkonnaga, kuidas ta miskit mõjutab. Toon välja nii positiivset kui ka negatiivset. Väga tähtis teema on rahvastiku kiire kasv mis puudutab meid kõiki. Samuti ka liikide hävimine on tõsine teema mis on seotud keskkonnaga väga tugevalt. Negatiivsuse alla lähevad kõige rohkem teemad kus on juttu metsade vähenemisest, näljahädadest ja veepuudusest. Üritan leida ka positiivset nendes teemades, mida inimene saab kõige selle heaks teha.

rahvastiku kiire kasv

Maailma elanikkonna kiire kasv on viimase aja nähtus. Varasema ajaloo jooksul on arvukust reguleerinud kolm tähtsat tegurit - epideemiad, nälg ja sõjad. Stabiilsuse ja mõõduka juurdekasvu tagas kõrge sündimus. Laste ja parimas eas täiskasvanute surm oli üpris tavaline ja keskmine eluiga lühike. Soodsamad tingimused paljunemiseks tõi tehnoloogia areng. Vana Maailma elanikele olid kindlasti väga tähtsad põllumajandusrevolutsioon, tööstusrevolutsioon ja Ameerika avastamine väljarände tarvis. Elanikkonna arvu suurenemise põhjuseks on kindlasti meditsiini areng, eriti vaktsiinide leiutamine seni surmaga lõppenud haiguste vastu mis pikendas oluliselt keskmist eluiga. Nälg ja haigused arvukuse reguleerijatena loovutasid oma positsioonid otsustaval määral, kuid sõdade suhtes ei ole inimkonnal senini jätkunud arukust. Vaatamata tehnika üldisele arengule ja sõjatehnika tähtsuse erilisele rõhutamisele agressiivse poliitikaga riikides on ühe vaenlase tapmise "omahind" pidevalt ja kiiresti kasvanud. Moodne sõjatehnika on seejuures arenenud nii kõrgele tasemele , et planeedi elukeskkond ei kannataks selle massilist kasutamist välja.
( Loodushoid energeetikas 2007)

liikide hävimine

Meie elukeskkond oleks palju vähem haavatud kui meid ümbritsev loodus oleks mitmekesisem. Hetkeseisuga tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob mõni neist igavikku, põhjuseks kas häirimine või otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka saastumine ), võõrliikide pealetung. Liikide kadumine on toimunud kogu Maa ajaloo vältel, kuid tänapäeval toimub see võrreldes möödunuga kümneid kordi kiiremini. Kuigi on ilmne, et igal liigil (ka inimesel sealhulgas) on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, on vaieldamatu , et inimese ilmumine Maale on liikide kadumist tunduvalt kiirendanud. Inimene on ainus liik, kes suudab sellisel määral kiirendada teiste liikide väljasuremist ja muutumist, kui silmas pidada geneetilise muundamise võimalusi. Looduse mitmekesisus kahaneb eelkõige elupaikade hävimise tõttu. Koos elupaigaga kaovad seda asustanud liigid (lülid) ökosüsteemi ahelast. Kui ketist langeb välja üks lüli, siis võib ülejäänud süsteem tekkinud tühikut asendada . Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad süsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa – ka inimest. Hävinud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt kasutamata võimalused ja informatsiooni: võimalusi leida uusi toitumis - ja ravivõimalusi, võimalusi kahjurite või umbrohtude tõrjeks. Putukate asendamatus õistaimede (seal hulgas ka põllumajanduslike taimede) tolmeldajatena on üldtuntud. Hävitatud metsade kohale tekivad põllumaad, sest üha kasvav rahvaarv eeldab suurema toidukoguse tootmist. Ühesugustest taimedest koosnevate väljade teke kätkeb endas haiguste ja kahjurite leviku ohtu. Neid omakorda tõrjutakse mürkkemikaalidega, mis toiduahela kaudu liiguvad, levivad ja kogunevad just toiduahela kõrgemates lülides, kus ka inimene paikneb. Hävimisohus liike on võetud otsese kaitse alla, tähtis on säilitada haruldaste liikide elupaiku, rajada kaitsealasid. Seejuures on igal rahval eesõigus hoolitseda omaenese loodusrikkuse eest. Haruldaste loomade päästmisel teevad tänuväärset tööd loomaaiad. Ka Tallinna Loomaaial on siin õige mitme programmiga (millest tuntuim on Euroopa naaritsa taasasustamine loodusesse) töötades kanda oluline osa. Loodusest pea kaduvad liigid annavad loomaaedades sageli kenasti järglasi, kuid nende tagasiviimine on peaaegu võimatu: loomaaaias üles kasvanud loomalapsed jäävad sageli infantiilseteks ega tule seega looduses toime. Nii on ainus võimalus neid loomi vaid loomaaedades hoida ja liigina elus pidada.
(Liikide hävimine 2008)
Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad , seened, samblikud , sammaltaimed , selgrootud , kalad , kahepaiksed , roomajad , linnud ja imetajad . Põhjuseid on väga erinevaid. Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine, selle rikkumine või muutumine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused on jaht , taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Tugevateks mõjutajateks on kindlasti ka salakütid ja röövkalapüük.
(Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine 2008)

metsade pindala vähenemine

Metsi esineb mitmes kliimavööndis, alates troopilistest vihmametsadest kuni kõrgmägede ja metsatundrate eksistentsi piiril olevate puistuteni. Nende eksisteerimiseks ei sobi liiga kuiv ega liiga märg pinnas. Metsad on nagu planeedi rõivad. Nad pidurdavad tuuli, siluvad temperatuuri kontraste ja puhastavad õhku. Metsi ei ole õige hinnata vaid puiduvaru põhjal. Paljudel juhtudel võivad nende muud omadused ja funktsioonid osutuda puidust tähtsamaks.
(Keskkonnaõpetus 2008)
Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Aastatel 1960-1990 vähenes troopiliste metsade pindala maailmas hinnanguliselt 20% võrra. 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengukonverentsil loodeti jõuda metsade kaitseks vastava rahvusvahelise konventsiooni loomisele, kuid katse ebaõnnestus ning troopiliste metsade hävimine jätkub endise hooga. Suurim on troopiliste metsade pindala vähenemine olnud Aasias, kus ajavahemikus 1960-1990 on raiutud 33% troopilistest metsadest. Aasias on probleem kõige tõsisem Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud koguni 40% võrra. Hetkel kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2-3 miljonit hektarit aastas (umbes pool Eesti pindalast), sealhulgas kuni 80% ulatuses läbi illegaalsete raiese, mis toimuvad üht või teist seadust eirates. Ka suurte metsamassiivide poolest kuulsas Lõuna-Ameerikas on troopiliste vihmametsade hävimine olnud ulatuslik: aastatel 1960-1990 on raiutud 18% metsadest. Hetkel on metsaraie Lõuna-Ameerikas isegi suurenemas, eriti maailma kopsudeks peetavas Amazonase jõgikonnas. Just Brasiilia arvele kanti vahemikus 2000-2005 hinnanguliselt koguni 42% kogu maailma metsaraiest. Sarnaselt troopikavööndiga on põlismetsade raie probleemiks ka parasvöötmes (eriti Venemaal ja Kanadas).
Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike (troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest ). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal (erinevalt parasvöötme metsadest) enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa.
(Troopilistele metsade hävimine)
Raiete maht kasvas alates 1993. aastast kuni 2003. aastani pidevalt. Kui 2004. aastal langes raiemaht minimaalselt, siis 2005. aastal oli mahu vähenemine järsk – 32,9%. Peamise osa raiemahtude vähenemisse andsid erametsad, kus raiemahtude vähenemine oli 45,1% (võrdluseks - riigimetsades vähenes raiemaht 9%).
Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu. Viimati oli aastane raiemaht alla 6 miljoni m3 1997. aastal. Uuendusraie pindala langes samuti 1997. aasta tasemele, kuid seoses 2005. aasta jaanuaritormiga suurenes sanitaarraiete maht ligikaudu kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt . Seejuures jäi raiete pindala 2005. aastal eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks, vähenemine oli vaid 1,8%.
(Metsavaru ja raiemahud)

Kõrbestumine ja näljahädad

Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast – 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas – peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias.
Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist.
Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala.
Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse . Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme.
Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust ).
Endiste viljakate põllumajandusmaade kõrbestumine on teiste ebasoodsate keskkonnategurite kõrval alatoitumise üheks (kuigi kaugeltki mitte ainsaks) põhjuseks. Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias (kuigi üldiselt on toidu kättesaadavusega olukord just Aasias viimastel aastakümnetel kõige rohkem paranenud ).
Nälja peamiseks põhjuseks on vaesus . Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs ressurssidele (eelkõige viljakale maale, aga näiteks ka töövahenditele ja rahale) ning ja sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti. Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele.
Hetkel arvatakse 1,08 miljardit inimest läbi ajavat vähemaga kui 1 USD päevas. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all –saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Kuigi vaesus on 1990ndatel vähenenud (eriti Ida-Aasias), on probleem mõnedes piirkondades (näiteks Aafrikas) hoopis süvenenud. ÜRO arengueesmärkide (ingl. Millennium Development Goals) kohaselt soovitakse aastaks 2015 vähendada alla 1 USD-ga päevas elavate inimeste, aga ka nälga kannatavate inimeste hulka poole võrra, kuid kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita.
(Kõrbestumine ja näljahädad)

põhjavee reostumine

Põhjavesi kuulub magevee alla ning asub maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides, lõhedes ja ta võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas, ta katab 2/3 Eesti veetarbest ning selle tähtsaks omaduseks on tema looduslik rauarikkalikkus ja väävelvesiniku sisaldus. Eesti olukord veel hea, sest siin on suured põhjavee varud. Kuid see ei pruugi jääda nii, sest põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Juba praegu võib välja tuua Eesti probleemid seoses põhjaveega. Üks nendest on see, et oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega, mis on toonud kaasa põhjavee reostumist suurtel aladel ning Kirde- Eesti tööstuspiirkonnas on põhjavee seisund juba halvenenud. Üldiselt on Eesti veekaitsemeetmed ja allikate, karstialade kaitse ebapiisav, mis on ohtlik Pandivere veekaitsealal, sest just seal asub suur osa Eesti põhjaveest. Eesti keskkonnastrateegias on esile toodud põhjaveega seonduvalt järgmised probleemid:

Oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega –see on toonud kaasa põhjavee reostumise suurtel aladel

Jääkreostuskolded ohustavad senini inimese tervist ja põhjavett;

Põhjavee seisund on halb Kirde–Eesti tööstuspiirkonnas;

Lokaalselt on põhjavesi reostunud ülisaaduste ja lämmastikühenditega;

Veekaitsemeetmed on ebapiisavad Pandivere veekaitsealal, kus moodustub suur osa Eesti põhjaveest;

Ei ole selge kõigi seni kasutatavate põhjaveekihtide vee joogiveeallikana kasutamise ohutus tervisele, vee puhastamise teostatavus ja majanduslik otstarbekus ;

Jätkub põhjavee reostamine ohtlike ainete lohaka hoidmise, pinnasesse juhitava reovee ebapiisava puhastamise ja keskkonnanõuetele mittevastava silo- ja sünnikukäitluse tõttu;

Allikate ja karstialade kaitse on korraldamata.
(Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis 2008)
Põhilisteks maailma reaostuse faktoriteks on :

Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse , pinnasesse.

Põllumajandusreostus – üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest.

Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse.

Olmereostus.
Põhjavee taseme languse tõttu toimub ümbruskonnas antropogeenne kõrbestumine. Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Kuni miljard inimest kannatab joogivee puudust või selle halba kvaliteeti. On kohti, kus joogivee järel käiakse paarikümne kilomeetri kaugusel ja kus vee toomine moodustab tähtsaima päevase toimingu. Mitmed riigid veavad joogivett sisse ja mitmed on sunnitud kasutama magestatud vett.
(Keskkonnaõpetus 2008)

Fossiilkütus ja mineraalressurssid

Aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine, näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta , maagaas ja pruunsüsi, mis liigitataksetaastumatute energiallikate hulka. Fossiilkütustete tootmine ja kasutamine kasvas 20. saj. järsult ning katab praegu vähemalt 70% inimkonna energiatarbimisest. Sellega on kaasnenud kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad fossiilküttused loovad naftareostuse ohu. Nende ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtmisega.
(Fossiilkütus 2011)
Mineraalsed ressursid on üks osa vundamendist, millele inimtsivilisatsioon on rajatud. Kõik, mis ei ole kasvanud ega pärine veest tuleneb maapõuest, moodustades suure enamuse meie ressursitarbimisest. Maavarade tähtsust on võimatu ülehinnata, ainuüksi tavalise uue kodu ehitamiseks läheb vaja ~25 erinevat mineraali ning 400 tonni täitematerjale, rääkimata siis autodest, elektroonikast või ka riietest või toiduainetest. Iga Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt ~13 t ehitusmaavarasid. Nende kaevandamine ei ole kunagi varem olnud nii suure tähelepanu all, kui praegu. Hiljutine majandusbuum on tõstnud nõudluse nende järele iseseisvusaja kõrgemaile tasemele. Selle katmiseks on tehtud rekordarvus geoloogilisi uuringuid ning esitatud uute karjääride kaevandamise loa taotlusi. Samas on protsessi väike läbipaistvus ning laiema üldsuse vähene informeeritus uute arenduste vastu sageli esile kutsunud sotsiaalse vastuseisu. Võttes arvesse ka keskkonnakaitselised piirangud on pilt üsna kirju.
(Arengukava, 2009)

Üldine veepuudus ja Globaalne soojenemine

Kliima muutumine ja vee liigkasutamine paljudes maailma piirkondades viib selleni , et peaaegu iga teine inimene elab aastal 2030 veepuuduses. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ( OECD ) poolt avaldatud kolme uuringu tulemused näitavad selgelt, et tööstuse, põllumajanduse ja majapidamiste võitlus vaba veeressursi pärast üha suureneb ning looduskeskkonna võimalused üha halvenevad.
(Veepuudus maailmas süveneb 2010)
Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming. Kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C , vaid -18°C . Niinimetatud kasvuhooneefekt, kus atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas – lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom , kloor ) ja troposfääri osoon .
Globaalse soojenemise tagajärjed. Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda, siis Maa keskmine temperatuur tõuseb 2 – 4 kraadi võrra. See toob Eestile kaasa järgnevad muutused:

Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel.

Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis.

Sagenevad talvised tormid ja udud.

Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast – kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra.
Niisis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud.
(Globaalse soojenemise tagajärjed)

happevihmad

Happesademed on mis tahe sademed (vihma puhul happevihm ), mille pH tase on võrreldes looduslike sademetega madalam. Nad ei esine vaid vee kujul, vaid happesademeteks on ka vihm, udu, lumi ja nii edasi. Samuti ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Destilleeritud vee pH on seitse . Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone , mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2.
Happelisemate sademete jaotus näitab selgelt, et nende tekkes on peasüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele , mis jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult. Atmosfäär ei ole homogeense koostisega, mistõttu esinevad tegelikkuses olulised kõrvalekaldumised keskmistest väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9–6,5. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3 . Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
Stratosfääri osoonikiht on osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett -kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas.
Osoonikihi hõrendajateks on:

Lämmastikuühendid

CFC-d e. freoonid

Klooriühendid

Broomiühendid
Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest.
Eesti osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam .
(Osoonikihi hõrenemine 2005)

kokkuvõte

Materjali leidub internetist väga palju, teiseks osutub see kuidas seda materjali kasutada ja refereerida . Kui lihtsalt kõik asetada siia ja mitte midagi läbi ei aruta siis ei teki tunnetki et oleks miskit õppinud. Õppisin selle referaadi koostamisega veelkord seda, et kui teha tööd, siis korralikult ja huviga . Sain väga palju huvitavat teada maailma kohta, missugused hädad on keskkonnas ja mida head saame meie selleks teha. Töötades läbi kogu materjali õppisin ka seda, kuidas teksti paremini ja arusaadavamalt refereerida. Teema on suur ja lai ning kõige sobivamaid materjale teema kohta oli kohati isegi raske leida. Väga tähtis on see et teema püsiks alati omal kohal ja kattuks pealkirjaga. Püüdsin välja tuua kõige põhjalikumad teemad, mis seovad inimese osa aineringlusega. Osadest teemadest sai väga põhusalt loengutes räägitud ja see muutis ka lihtsamaks materjali otsimise referaadi koostamiseks. Teades ja tundes valdkondi mida pead uurima on kindlasti lihtsam hakkama saada. Minule kõige huvitavamaks teemaks osutus liikide hävimine, võib-olla ka sellepärast, et ka Tallinna Loomaaial on tähtis roll selles valdkonnas, hea on teada et ka Eesti on positiivselt seotud keskkonnaga ning selle teema kohta tundus olevat ka kõige rohkem informatsiooni.

Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU

Roos, I. 2007. Loodushoid energeetikas – [WWW] URL http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/roos/loeng1.pdf (04.09.2007).

Liikide hävimine - [WWW] URL http://kesa.edu.ee/pdf/liikide_havimine.pdf (02.12.2008).

Adamson, H., Kask , K. 2008. Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine - [WWW] URL http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBQQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.keila.edu.ee%2Fest%2Fdownload.php%2Ffile_id%2F214%2FBioloogiline%2520mitmekesisus%2520ja%2520liikide%2520havimine.ppt&rct=j&q=liikide%20h%C3%A4vimine&ei=noJyTcpWh9KyBsDVtIQO&usg=AFQjCNF3fixJggjehZkq5zO5EeqoRyKuXQ&cad=rja (12.12.2008).

Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus - [WWW] URL http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonnaopetus_2008.pdf (04.03.2008).

Mardiste, P. Troopiliste metsade hävimine - [WWW] URL http://www.roheline.ee/content/view/265/7/lang,et/

Metsavaru ja raiemahud - [WWW]URL http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=164&tid=155&l1=5

Mardiste, P. Kõrbestumine ja näljahädad - [WWW] URL http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/

Tśerepanova, A., Pellinen, L. 2008 - [WWW] URL http://www.tlu.ee/~onegin23/monitooringu%20refid/P%F5hjavee%20olemus,seire%20ja%20probleemid%20Eestis.doc (2008).

Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus - [WWW] URL http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonnaopetus_2008.pdf (04.03.2008).

Fossiilkütus - [WWW] URL http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=63 (15.03.2011).

Arengukava - [WWW] URL http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1097479/Microsoft+Word+-+Uurimist%F6%F6+LEM+arengukava+koostamiseks+2010-2020.pdf (07.07.2009).

Veepuudus maailmas süveneb - [WWW] URL http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-7469/Veepuudus-maailmas-s%C3%BCveneb (16.03.2010).

Globaalse soojenemise tagajärjed - [WWW] URL http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/globaalse_soojenemise_tagajrjed.html

Osoonikihi hõrenemine - [WWW] URL minugeoabi.wikispaces.com/file/view/5_Osoon.ppt (18.12.2005).