Looduse seadus vs inimese seadused (0)

GLOBAALPROBLEEMID

GLOBAALPROBLEEMID Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Globaalprobleemide lahendamisega viivitamine võib muuta nende tagajärjed pöördumatuks ja juhitamatuks. Globaalprobleemide süstemaatilise uurimise ja laiema teadvustamise algatas Rooma Klubi. TERRORISM Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks. Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism

Ühiskond

Kõrbestumine

Kõbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakkasid peale suurt

Bioloogia

Kõrbestumine

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas

Pedosfääri mõisted

Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbi

Globaliseerumine maailma mastaabis

ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetakse inversiooniks.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus) Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Ka sudu võib inimesele kahjulik olla. Sudu on enesest tahmunud udu ning seda kohtab peamiselt suurlinnades. 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefekti tekitavad aurumine veekogudest ja vulkaanipursked.

GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö

naftast(nafta ja gaasi varud lõppevad ja võimalus biomassi kasvatada kohustuslikke eurodirektiive nende eest hind tõuseb), inimeste arvu suutma aastal 2020 toota jätkuv kasvust( energia tarbimise kasv 1 25% elektrise inimese kohta). Põhjus selles, et taastuvenergiaallikate harimiskõlbulik maapind moodustab baasil). On vähem elektri maismaa pindalast suhteliselt väikese osa kasutada. Võimalus

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria

Kõrb ja kõrbestumine

Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb...........................................................

Kõrbed

Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal