Kõrbestumine - essee (0)

Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast – 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas – peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias.
Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine.
Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine muudavad mulla vaesemaks ja soodustavad tuuleerosiooni. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma.
Tekkepõhjused:
Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist.
Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse . Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme.
Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust ).
Kõige rohkem on kuivanud, põllumajanduseks ja inimeste elatamiseks kasutuskõlbmatut maad ÜRO andmetel Aafrikas, kus erinevad kuivad piirkonnad moodustavad kaks kolmandikku kogu kontinendist. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala ( 60000 ruutkilomeetrit) viljakat pinnast.
Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Euroopas on Hispaania pidanud viimase 30 aasta jooksul loobuma hulgast põllumajandusmaast, kõlbmatult kuivaks muutumine ohustab eri andmeil kuni viiendikku riigi pindalast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku ligikaudu Brasiilia-suurune ala.
Tagajärjed :
Kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Tormid võivad kanda Sahaara kõrbest pärineva tolmu näiteks Põhja-Ameerikasse ning põhjustada sealsetel elanikel hingamisteede haigusi. Hinnanguliselt võib igal aastal Sahaara piirkonnast atmosfääri tõusta umbes miljard tonni tolmu. Tolmuosakesed tekitavad hingamisprobleeme ja kannavad edasi baktereid ning seenhaigusi.
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Hävida võivad kuni 2300 taime- ja loomaliiki.
Veekogude kuivamine . Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt. Nii on juhtunud näiteks Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt.
Viljakate muldade hävimine ja harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Selle tagajärjel jäävad väga paljud inimesed inimesed töötuks. Suureneb toidupuudus. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, eriti Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Kümneid miljoneid inimesi ähvardab kõrbe pealetungi tõttu kodu kaotus (neist saavad keskkonnapõgenikud).
Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas , sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
Lahendused :
Loodusvarade säästlikum kasutamine. Metsaderaie vähenamine, uute metsade istutamine. Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass - ja ribapõllundus). Looduslike tõkete rajamine põldude äärde. Erosiooni takistamiseks. Ratsionaalsed maaparandusvõtted.
2007. aastal korraldas ÜRO uuringu, mis hoiatas, et kõrbestumine võib sundida oma kodudest lahkuma kümneid miljoneid inimesi, eriti puudutab probleem Sahara kõrbest lõunasse jäävaid alasid ja Kesk-Aasiat. Uurimus näitas, et kõrbestumise tõttu ümberasunud inimesed muudavad ressursside jagamise veelgi keerulisemaks ning pingestavad olukorda läheduses asuvates kogukondades, olles sel moel ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele.
Materjal:
http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11319
http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rbestumine