Globaliseerumine maailma mastaabis (0)

Kehra Gümnaasium
Referaat
„Globaliseerumine maailma mastaabis“
Marta Pappel
10A.klass
Kehra 2014
1
Sisukord
1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3
Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja 
tagajärgedest......................................................................................................... 3
2. Globaliseerumine................................................................................................ 4
3. Globaalprobleemid ............................................................................................. 4
3.1 Rahvastikuprobleemid...................................................................................4
3.2 Õhu  saastumine ............................................................................................ 5
3.3 Kasvuhooneefekt  ja kliima soojenemine.......................................................6
3.4 Osooniaugud ................................................................................................. 7
3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid.......................................................7
3.6 Veekriis .......................................................................................................... 8
3.7 Metsade  hävimine .........................................................................................9
3.8 Kõrbestumine ................................................................................................ 9
3.9 Bioloogilise mitmekesisuse vähendamine...................................................10
4. Globaliseerumine majanduslikus staabis..........................................................11
5. Kokkuvõte......................................................................................................... 12
6. Kasutatud kirjandus..........................................................................................13
LISA 1................................................................................................................... 14
2
1. Sissejuhatus
Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest.
3
2. Globaliseerumine
Globaliseerumine ehk üleilmastumine  on maailma eriosade vastastikuse seotuse suurenemine 
läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Seda võib pidada 
nii  positiivset  kui ka negatiivseks nähtuseks.  Globaliseerumist  iseloomustab ulatuslik 
majanduse, rahanduse ja  tehnoloogia   integratsioon .
Üleilmastumine on protsess, mille alguspunkti on raske määrata. See ei alanud igal pool ühel 
ajal, vaid levis järk-järgult erinevatesse paikadesse.
Globaliseerumise viis suuremat tegurit on:
 Telekommunikatsiooni kiire areng ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, info 
liikumise kiirus ja mahu suurenemine;
 Transpordi kiire arend;
 Uus rahvusvaheline  tööjaotus ;
 Kapitali vaba liikumine;
 Rahvusvaheliste turgude laienemine.
3. Globaalprobleemid
„Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite 
kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte 
regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on 
küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.“ 
( http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalproblee m)
Globaalprobleeme on mitmesuguseid, alustades rahvastikust ning lõpetades taimedega.
3.1 Rahvastikuprobleemid
Peamiseks rahvastikuprobleemiks on inimkonna kiire juurdekasv ja inimeste majanduslik 
ebavõrdsus. „Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja 
4
looduse  tagasitõrjumine  inimeste vajaduste rahuldamiseks.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h
tml)
Arvatakse, et kui rahvastiku kasv ei piirdu, siis juba nii mõnekümne aasta pärast kannatab iga 
kolmas inimene Maal alatoitluse ja haiguse käes.
Lisaks kiirele kasvule on ka probleemiks rahvastiku vananemine. See probleem esineb 
rohkem arenenud riikides kui arengumaades, kuna arengumaades on sündimus  nii kõrge, et 
suurema osa rahvastikust moodustavad noored. Arenenud riikides on aga sündimus üha 
madalam, mistõttu võib tekkida probleem pensioni maksmisega.
Demograafilise protsesside üheks osaks on ka  linnastumine . Linnastumine ehk 
urbaniseerumine  on linnade arvu ja suuruse kasv. Kui enamus inimesi lähevad maalt linna või 
tekib linnasi juurde. Linnastumisega võib kaasneda ka õhu ja vee  saastatus .
3.2 Õhu saastumine
„Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike 
looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.“ ( http://et.wikipedia.org/wiki/
%C3%95husaastus)
Saasteaineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes 
linnades on peamisteks  õhusaaste  allikateks kütmisel tekkiv suits ning autode  heitgaasid .
„Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: 
looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad  muuhulgas  olla vulkaanid 
ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja 
keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist 
nähtust  nimetakse  inversiooniks.“ ( http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus )
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem 
päikesekiirgust.Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna 
jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii  mürgised  
heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Ka  sudu võib inimesele 
kahjulik olla. Sudu on enesest tahmunud udu ning seda kohtab peamiselt suurlinnades.
5
3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine
Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. 
Kasvuhooneefekti tekitavad  aurumine   veekogudest  ja vulkaanipursked. 
„Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus  see 
osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama 
energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline 
päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus 
suures osas neeldub teatud  gaasides . Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast 
kiiratakse tagasi maapinnale.“ ( http://www.envir.ee/1147506 ) 
Kasvuhooneefekt on tegelikult looduses normaalne nähtus, aga suurem probleem tekib siis, 
kui sellesse sekkub inimene. See on halb siis, kui inimene põletab fossiilseid kütuseid, raiub 
metsi,  harib põlde ja kasvatab loomi.
Kui kasvuhooneefekt puuduks ja  soojus  kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis oleks kogu
maakera kaetud jääga ning elu siin oleks võimatu.
„Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu 
muutuvad paljude liikide levialad ja  kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust 
ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada 
väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra  ja taigametsade  pindalad , 
ekvaatori ümbruses  laienevad   kõrbed . Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured 
üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike
ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised 
kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad
kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt 
tornaadod , üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kli
ima_soojenemine.html) 
6
Kliimasoojenemine  ja merevee tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust 
jms.
3.4 Osooniaugud
„ Osoon (O3) ehk trihapnik  on iseloomuliku terava lõhnaga  sinakas , suhteliselt ebapüsiv gaas. 
Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html) 
„ Osooniauk  on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud .“ 
( http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk ) 
„ Osoonikiht  ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 
milj. aastat tagasi hapniku  tootvate  bakterite, fotosünteesi, päikese ( ultraviolett ) ja kosmilise 
(lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi 
tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja 
infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 
Osoonikihi  hõrenemist  põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud  saasteained , millest kõige 
tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid . Need on keemiliselt 
püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone  
kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias ( aerosoolid ), 
ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite 
kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html) 
3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid
Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida ühiskond olemasoluks vajab ja tootmiseks 
kasutab. Loodusvaradeks on näiteks vesi, õhk, muld , kivimid. Loodusvarasid jaotatakse 
kaheks: taastuvad loodusvarad ja taastumatud loodusvarad.
Taastuvad loodusvarad on näiteks muld, mets,  veevarud . Need on loodusvarad, mis otsa ei või
saada ning kestavad arvatavasti kauem kui  inimkond .
7
Taastumatud loodusvarad on näiteks  maagid , kaevandatavad kütused , maapõuesoojus ja 
tuumaenergia . Need on loodusvarad, mis võivad mingi aja lõppedes otsa saada, kuna neid 
kasutatakse nii intensiivselt.
„Kuna ühe või teise loodusvara kasutamise intensiivsus võib aegade jooksul kiirelt muutuda, 
ei ole loodusvarade liigitus taastuvateks ja taastumatuteks alati kõige otstarbekam. Näiteks 
võib mõnekümne aasta pärast juhtuda, et mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt 
intensiivsemalt kui ta  taastuda  jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult  lõpetatud  
kivisöe või  põlevkivi  tarbimine.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusvarad.html)
Loodusvarade liigse tarbimisega võivad kaasneda mitmesugused probleemid:
 Taastumatud loodusvarad saavad otsa;
 Moodustuvad jäätmed;
 Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda.
Aga et neid probleeme vältida, on võimalik kasutada näiteks rohkem taastuvaid loodusvarasid
või kasutada neid säästlikult. Samuti saab mitmeid loodusvarasid kasutada korduvalt.
3.6 Veekriis
„Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, 
toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee 
tarbimine kiiremini kui  rahvastik . Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt 
ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.
Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune  majapidamine . Veehoidlate vee-
energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee 
kasutamine juba  ammu  nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, 
siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad 
veekogudesse  mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele  omased . 
Põllumajanduslikud  kemikaalid , reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni  heitvesi  võivad 
sisaldada  orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse 
8
eutrofeerumisele. Eutrofeerumine  on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee 
kvaliteedi halvenemist.
Veeprobleemide lahenduseks oleks vee  säästmine , mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu 
ja korduvkasutust,  teiselt  aga  abinõusid vee  reostumise  vastu.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html) 
3.7 Metsade hävimine
Metsad täidavad väga olulist rolli globaalses ringkonnas. „Maailma metsade pindala 
vähenemisel on palju põhjuseid. Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks 
on nende  põletamine  metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes
arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt 
metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise 
peapõhjuseks metsade  raiumine  küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine 
sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. 
Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise metsa raiumine.  Kanada  ja Venemaa 
põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/metsade_hvimine.html) 
3.8 Kõrbestumine
Kõrbestumiseks nimetatakse protsessi, kus  viljakad alad muutuvad kõrbeks. Sealjuures  
toimub muldade hävimine. „Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste 
kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre 
või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab 
sademetehulga.“ ( http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rbestumine ) 
Kõrbsetumise põhjusteks võivad olla kas looduslik või inimtegevus. Loodusliku alla kuulub 
paduvihmadest või üleujutustest tekkinud vooluveed. Inimtegevuse hulka läheb 
9
monokultuuride  kasvandus, liigniisutamine, metsade hävimine või liigkarjatamine. Nende 
põhjuste tagajärgedeks on: 
 Viljakate muldade hävimine;
 Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine;
 Veekogude kuivamine;
  Sooldumine , mis võib ohustada  inimese tervist.
Selleks, et neid probleeme vältida, saab puid maha istutada, rajada tõkkeid põldude äärde või 
teha õiged maaharimisviisid.
Kõige rohkem esineb kõrbestumine aladel, kus on vähe taimi või sademeid. Kõrbestumine on 
ka seotud inimeste rändega. Kui viljakad alad hävinevad, on miljonid inimesed sunnitud 
rändama maale, kus on viljakam muld.
3.9 Bioloogilise mitmekesisuse vähendamine
„Mitmekesisuse all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud 
keskkonnas elavate ja seda  omalt  poolt mõjutavate erinevate organismide arvukust. 
Bioloogiline  mitmekesisus  on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku 
ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev  sureb neist välja 50 - 100 liiki. Välja  suremise  
põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna 
saastumine) või võõrliikide  pealetung jms.
Kõige lihtsamat  elukeskkonnas  on kõik organismid, liigid, isendid ja keskkonnatingimused 
(elusa ja eluta looduse vastastikused seosed) omavahel tihedalt seotud. Kõik need erinevad 
soesed kokku moodustavadki ökosüsteemi.
Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja 
muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide 
kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi 
märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata  mõjutama  ja muutma ka ennustatav 
globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt).
10
Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige  liigirikkamad  on troopilised  vihmametsad ). 
Nende raiumine puidu saamiseks või  metsamaa  kasutamine muul eesmärgil (näiteks 
põllumaa, karjääri või  veehoidla  rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks  sobivate  elupaiku 
arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusliku_mitmekesisu
se_vhenemine.html) 
Bioloogiline mitmekesisus jaguneb kolme põhiossa: 
1. Geneetiline mitmekesisus (pärilikkuse kandjate paljusus);
2.  Liigiline  mitmekesisus (teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus);
3. Ökosüsteemide mitmekesisus (elukooslused ja  elupaigad või  kasvukohad ).
Bioloogilisuse mitmekesisuse tagajärjeks võib olla järgneva paarikümne aasta jooksul 
hukkuda iga neljas liik planeedil Maa. 
„Loodusvarade säästlik tarbimine on eeldus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisele säästva 
arengu põhimõtetest lähtuvalt. Läinud aastakümned on näidanud, et bioloogiline 
mitmekesisus loodusvarana on taastumatu ja tema kaitset saab põhjendada nii ökoloogilistest, 
majanduslikest kui ka esteetilistest väärtustest lähtuvalt. Inimeste, kui liigi, huvidest lähtudes 
tähendab looduse ja keskkonna kaitsmine seda, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele
sugupõlvedele. Seetõttu peab hävimisohus liike võtma otsese kaitse alla, tähtis on ka säilitada 
haruldaste liikide elupaiku, rajada kaitsealasid jms.“ ( http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusliku_mitmekesisu
se_vhenemine.html) 
4. Globaliseerumine majanduslikus staabis
11
5. Kokkuvõte
Globaliseerumine on soovitav protsess ning seda ei ole võimalik peatada. Olulisemad 
väärtused on tulu, konkurentsivõime ja  tõhusus . Kuid samas üleilmastumine pühib minema 
kultuurilise ja loodusliku mitmekesisuse.
Üleilmastumisel on palju erinevaid määratlusi, kuid neil kõigil on üks ühine  tunnusjoon – 
ühtlustumine ja eristuvate osade vähenemine.
Kokkuvõtteks võib öelda, mis ma selle referaadi tegemise käigus olen aru saanud, et 
looduslikus  keskkonnas on globaliseerumine pigem halb, aga majanduslikult ja inimeste 
keskel pigem hea.
12
6. Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.ht m
http://www.envir.ee/1147506
http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kl
iima_soojenemine.html
http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusliku_mitmekesis
use_vhenemine.html
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rbestumine
http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/metsade_hvimine.html 
http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html
http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusvarad.html
http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html 
http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus
http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h
tml
http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalproblee m
Globaliseeruva aine vihik
13
LISA 1
14

Document Outline

• 1. Sissejuhatus
• Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest.
• 2. Globaliseerumine
• 3. Globaalprobleemid
  • 3.1 Rahvastikuprobleemid
  • 3.2 Õhu saastumine
  • 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine
  • 3.4 Osooniaugud
  • 3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid
  • 3.6 Veekriis
  • 3.7 Metsade hävimine
  • 3.8 Kõrbestumine
  • 3.9 Bioloogilise mitmekesisuse vähendamine
• 4. Globaliseerumine majanduslikus staabis
• 5. Kokkuvõte
• 6. Kasutatud kirjandus
• LISA 1