Mõttemudel (0)

Referaat
Mõttemudel
Tallinna Transpordikool
Arthur Škurko
IT2E
2012/2013
Sissejuhatus
Mõttemudel on seletus inimese mõtlemise käigust selle kohta kuidas miski toimib. See on tõlgendus ümbrisevast maailmast, suhtest selle erinevate osadega ja meie vaistlik ettekujutus meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele.
Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses , mõistlikkuses ja otsuste tegemises. Psühholoogias kasutatakse terminit „mõttemudel“ viitamaks mõttelisele esitusele või mõtlemise simulasioonile üldiselt.
Ajalugu
Georges- Henry Luquet tõi tema 1927.aastal avaldatud raamatus Le dessin enfantin välja arvamuse, et lapsed loovad seesmisi mudeleid , mõjutades sellega teiste seas ka lastepsüholoogi Jean Piaget. Mõiste „mõttemudel“ pärineb usutavalt koos Kenneth Craik’iga tema raamatust „The Nature of Explenation“(1943).
Samal aastal kui Phillip Johnson-Laird avaldas teose Mental Models: Towards a Cognitive Science of Language , Inference and Consciousness , esitlesid Dedre Gentner ja Albert Stevens esiletoodud peatükke raamatust Mental Models. Raamat algab selgitusega: “Üheks funktsiooniks selles peatükis on seletada ilmset; inimeste maailmavaade meist endist , meie võimetest ja sooritatavatest ülesannetest või õppimisteemadest, sõltub paljugi kavandist, mille loome ”.
Sest saadik on arutletud ja seda ideed kasutatud inimese-arvuti vahelises suhtluses ning selle kasutuses.
Mõttemudelid ja arutluskäik
Arvamuse kohaselt, et inimese arutluskäik sõltub mõttemudelist, saab mõttemudeleid konstrueerida taju, kujutlusvõime või suhtluse mõistmisega. Sellised mõttemudelid on seotud arhitektide mudelitega ja füüsikute diagrammidega moel, et nende struktuur on samane selle situatsiooni struktuurile, mida nad esindavad. Erinevalt näiteks loogiliste vormide struktuuridest, mida kasutatakse ametlikes arutluskäikude teooriates. Selle konkreetse näite puhul on nad kui „pildid“ „pildis“ nagu kirjeldas filosoof Ludwig Wittgenstein aastal 1922.
Mõttemudelite alused
Mõttemudelid põhinevad väikesel hulgal iseenesestki mõistetavatel eeldustel, eristamaks neid teistest psüholoogias kasutusel olevatest kujunditest. Iga mõttemudel on võimalus. Üks mõttemudel esindab ühte võimalust, kinni püüdmaks seda, mis on tavaline erinevatele viisidele, milles võimalus võib esineda. Mõttemudel on esitatud mälupildina, mis tähendab, et iga mudel on vastavuses kõikide osadega, mida see esindab. Mõttemudelid põhinevad tõeprintsiibil: need on esindatud ainult nendes situatsioonides , mis on võimalikud ja iga võimalikkuse mudel esindab ainult seda, mis on tõene selles kindlas võimalikkuses, vastavalt väitele. Siiski võivad mõttemudelid esindada ka seda, mis pole tõene või tundub tõesena, sellistel juhtudel kui tingimused on vastuolus faktidega või mõtlemisviis on vastuolus faktidega.
Arutluskäik mõttemudeliga
Inimesed eeldavad, et järeldus on kehtiv kui see hoomab kõikvõimalikke võimalusi. Toimingud arutluskäigus mõttemudelitega tuginevad aga vastunäidetel, ümbrelükkamaks kehtetuid järeldusi.Me loome paikapidavuse kindlustamaks, et järeldus hoiaks kõiki mudeli eeldusi. Mõistus keskendub mitmikmudeli võimalike mudelite alamhulgale, tihti ainult ühele mudelile. Kergus, millega mõistus mahaarvamisi võib teha on mõjutatud paljude teguritega, kaasaarvatud vanus ja tegevmälu. Me heidame kõrvale järelduse kui see on vastunäidustatud, mis tähendab võimalust, milles eeldus püsib, aga järeldus mitte.
Tunnusjooned
Mõttemudel on üldiselt:

• Rajatud vaevu sobivate, kaheldavate, segadusttekitavate või lõpetamata faktidel
  
• Paindlik, arvestatavalt mitmekesine positiivselt kui ka negatiivselt.
  
• Mõju informatsiooni filrina – põhjustab valikulist taju, ettekujutust valitud informatsiooniosadest
  
• Võrreldes maailma ümbritseva keerukusega, väga piiratud ja isegi kui teaduslik mudel on laiaulatuslik ning vastavuses teatava reaalsusega, peab see loogilise tulemi tuletuseks võtma arvesse selliseid piiranguid tegevmälu kohta nagu näiteks suurim arv elemente mida inimene korraga meelde suudab jätta.
  
• Informatsiooniallikad, mida võib leida igalt poolt ja on alati saadaval ning valmis kasutuseks.
  

Mõttemudelid on organiseeritud õppimise mõistmise aluseks. Mõttemudelid on sügava mõtlemise ja käitumise kujutised. Mõttemudelid on nii elementaarsed, et me oleme nendest vaevu teadlikud.
Mõttemudeilite väljundid

• Hulktahuline – Ääri ühendavad tipunurgad esindavad seoses olevaid objekte.
  
• Juhutsükli diagramm – kuvab infornatsiooni ühenduste kalduvusi, suunda ja tulemuse põhjalikkust.
  
• Vooludiagramm – Sobivaim viis dünaamilise süsteemi väljendamiseks.
  

Need kolm põhiliselt kasutuses olevat vormi aitavad meelde jätta rohkem detaile, nagu näiteks asjad pikas nimekirjas
Mõttemudeli seos süsteemi dünaamikaga ja süsmeemse mõtlemisega
Reaalsuse lihtsustamises aitab mudeli loomine sellest paremini aru saada, otsides ülesaamist süsteemi dünaamikast ja süsteemsest mõtlemisest. Nende kahe haru abil on võimalik luua paremat kooskõla ja täpsemat simulatsiooni mõttemudelite tõelisusest.

• Süsteemi dünaamika – Mõttemudelite laiendamine läbi ilmsete mudelite loomise. Need mudelid on selged, lihtsalt ühendatavad ja neid saab võrrelda üksteisega.
  
• Süsteemne mõtlemine – Mõttemudelite täiustamine ja seeläbi dünaamiliste otsuste kvaliteedi parandamine mõttemudelite põhjal.
  

Ühetsükliline ja kahetsükliline õppimine
Pärast elementaarsete tunnuste analüüsimist on vajalik lisada mõttemudelite muutmise protsess või õppimise muutmise protsess. Õppimine on tagasiside protsess ja seda saab illustreerida kahel moel: Ühetsükliline ja kahetsükliline õppimine.

• Ühetsükliline õppimine – mõttemudelid mõjutavad informatsiooniga töötamise viisi ja määravad niimoodi lõpliku otsuse. Otsus muutub, aga mõttemudel jääb samaks. See on valdav õppimise meetod, sest see on väga mugav. Kui üks sisse seatud mõttemudel on fikseeritud on järgmine otsus väga kiire.
  
• Kahetsükliline õppimine – Seda kasutatakse kui on vaja muuta mõttemudelit, mille põhjal otsus on tehtud. Erinevalt ühetsüklilisest õppimisest sisaldab see mudel ka muutust arusaamises, lihtsast ja paigalseisvast laialdasemaks ja dünaamilisemaks. Näiteks ümberolevate muutuste arvessevõtmist ja väljenduse muutmise vajalikkust mõttemudelites.
  

Tagasiside protsess Ühetsükliline õppimine Kahetsükliline õppimine