NICE`I LEPING (0)

EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR
Ettevõtluse instituut
Turismiettevõtluse eriala
EV-2-Q-E-kur
Maarja Oder
NICE `I LEPING
Referaat
Kuressaare 2011

1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti.

Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni.
Euroopa Parlamendi ja komisjon president ja nõukogu eesistuja allkirjastasid Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Ülemkogu kohtumisel Nice’is. Nice’i leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid seonduvaid õigusakte, allkirjastati Euroopa Parlamendi presidendi Nicole Fontaine ’i osalusel.
2 .Millised olid lepingu eesmärgid.
Euroopa Ülemkogu Helsingi kohtumise (10. ja 11. detsembril 1999. aastal) järeldustes, mida kinnitati Nice’is 2000. aasta detsembris, nõuti, et EL oleks 2002. aasta lõpuks suuteline võtma vastu uued, ühinemiseks valmisolevad liikmesriigid. Nii avas Euroopa Liit 1. mail 2004. aastal uksed kümnele uuele liikmesriigile.
Nice’i lepingu eesmärk on seega:

• muuta ühenduse institutsioonid tõhusamaks ja õiguspärasemaks; Reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele.
  
• valmistada EL ette suureks idasuunaliseks laienemiseks. Nice’i lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust ning laiendati nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist uutele valdkondadele.
  

3. Millised olulised muudatused tehti Nice’i lepinguga Euroopa Liidu lepingus.
Euroopa Liidu laienemist silmas pidades tehti Maastrichti ja Nice’i lepingutega vajalikud muudatused 15 liikmesriigiga Euroopa Liidu toimimiseks.
Maastrichti ja Amsterdami valitsustevahelistel konverentsidel käsitleti mitmeid institutsioonilisi küsimusi, kuid neile ei leitud rahuldavat lahendust (lõpetamata küsimustele viidatakse kui „Amsterdami ülejääkidele”.

Valitsustevaheline konverents algas 14. veebruaril 2000. aastal ja lõpetas oma töö Nice’is 10. detsembril 2000. aastal, jõudes kokkuleppele institutsioonilistes küsimustes ning reas muudes punktides, nimelt:

• uus kohtade jaotus Euroopa Parlamendis;
  
• paindlikum tõhustatud koostöö;
  
• põhiõiguste ja -väärtuste järelevalve ELis ning
  
• ELi kohtusüsteemi tugevdamine.
  

4. Milline oli Nice’i lepingu oluline poliitiline tulemus.
Õiguslikust aspektist vaadatuna muutsid Maastrichti, Amsterdami, Nice’i (2000)
ja Lissaboni (2009) lepingud Euroopa Parlamendi tõeliselt seadusandlikuks koguks, mis
töötab Euroopa Liidu Nõukogu kõrval. Mitmed liidu elus tähtsad otsused, mida siiamaani
on teinud ainult nõukogu, peab nüüd heaks kiitma ka parlament . Euroopa õigusakte võtab
vastu üldsust esindav koda ja liikmesriike esindav koda. Parlamendi heakskiit on reeglina
nõutav ka rahvusvaheliste lepingute puhul.
5. Millised muudatused sätestas Nice’i leping Euroopa Liidu juhtimises.
1. Häälte arvestamine nõukogus
Kohe valitsustevahelise konverentsi algusest peale oli selge, et mis tahes muule kokkuleppele jõudmise võti on nõukogus tulevikus kasutatava kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi olemus.
Valitsustevaheline konverents valis esimese võimaluse ja otsustas, et igale liikmesriigile antud häälte arvu muudetakse alates 1. jaanuarist 2005. Lepingule lisatud deklaratsioonis sätestati ka liidu ühine seisukoht ühinemisläbirääkimiste käigus taotlejariikidele antavate häälte arvu kindlaksmääramiseks.
2. Komisjon
2.1. Koosseis
Alates 2005. aastast on komisjonis igast liikmesriigist üks volinik. Pärast 27. liikmesriigi ühinemislepingu allkirjastamist otsustab nõukogu ühehäälselt:

• volinike arvu;
  
• rotatsioonisüsteemi korralduse, mille puhul liikmesriike koheldakse nende kodanike liikmeks olemise järjestuse ja ametis oldava aja suhtes võrdsel alusel ning iga komisjon peab kajastama liikmesriikide demograafilist ja geograafilist mitmekesisust.
  

2.2. Nimetamised
Komisjoni presidendi nimetab edaspidi Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Pärast seda, kui EP on nimetamise kinnitanud, nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel presidendiga teised komisjoni liikmed. Kui EP on uuel hääletusel komisjoni koosseisu tervikuna heaks kiitnud, nimetab nõukogu komisjoni presidendi ja liikmed kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse.
2.3. Sisemine korraldus
Nice’i leping jätkab Amsterdamis alanud arengut, andes komisjoni presidendile laiad volitused komisjoni korralduse küsimuses. President jaotab volinike vahel ülesanded ja võib need ametiaja jooksul ümber jaotada. Ta valib asepresidendid ja otsustab asepresidentide arvu. Uue lepinguga luuakse komisjonis seega võimuhierarhia.
3.Euroopa parlament
3.1. Koosseis.
Nice’i lepingus määrati EP liikmete maksimaalseks arvuks 732. 2004.–2009. aasta ametiajaks saab 25 liikmesriigist iga riik sellise arvu kohti, mis vastab talle lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 20 antud kohtade arvule, millele lisandub see arv kohti, mis tuleneb Bulgaariale ja Rumeeniale nende ühinemisel ettenähtud 50 koha jaotamisest.
3.2. Volitused
EP volitusi suurendati, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades.
4. Kohtusüsteemi reform
4.1. Euroopa Kohus
Euroopa Kohtus on nagu varemgi üks kohtunik iga liikmesriigi kohta, kuid edaspidi tuleb kohus kokku mitmel erineval viisil: ta võib tulla kokku kodadena, suurkojana või täiskoguna. Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa.
4.2. Esimese Astme Kohus
Esimese Astme Kohtu volitusi suurendatakse, nii et need hõlmavad teatavaid eelotsuste kategooriaid. Nõukogu ühehäälse otsusega moodustatakse kohtukolleegiume.
5. Õigusloomemenetlused
Kuigi suure hulga (27) uute poliitikate ja meetmete puhul on nüüd nõutav kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus, laiendati kaasotsustamist ainult mõnele vähetähtsale valdkonnale (EÜ asutamislepingu artiklid 13, 62, 63, 65, 157, 159 ja 191; artikli 161 puhul on nõutav nõusolek).
6. Tõhustatud koostöö
Põhiidee Nice’is oli hüvitada kvalifitseeritud häälteenamuse ebapiisav laiendamine ja vältida ummikseise otsuste tegemisel pärast laienemist.
Nice`i leping sisaldab üldsätteid, mis kehtivad kõikide tõhustatud koostöö valdkondade suhtes, ja asjaomase samba erisätteid. Kuid kui Amsterdami lepingus sätestati tõhustatud koostöö ainult esimese ja kolmanda samba raames, nähakse see Nice’i lepingus ette kõigi kolme samba jaoks.
Tugevdati EP rolli loaandmismenetluses. Kolmanda samba raames muutub parlamendi õigus olla teavitatud nõudeks temaga konsulteerida. Esimese samba raames jääb konsulteerimine üldreegliks, kuid kõikides valdkondades, kus tõhustatud koostöö on seotud kaasotsustamismenetluse alla kuuluva küsimusega, on nõutav EP nõusolek.
7. Põhiõiguste kaitse
Üks lõige lisati ELi lepingu artiklile 7, mis puudutab otsuseid juhul, kui mõni liikmesriik „rikub oluliselt ja jätkuvalt” põhiõigusi, et hõlmata juhud , kui põhiõiguste ilmset rikkumist ei ole tegelikult toimunud, aga on „ilmne oht”, et see võib toimuda.