Egiptuse Vaaraod (1)

Sissejuhatus:
Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt:
Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos .
Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama.
Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad.

Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega.

Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi -ne. Vaaraod maeti “lihtsurelikest” erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti.

Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid:

Ahmos I
Tutanhamon
Ramses I-st - Ramses XI-ni
Amenhotep I-st – Amenhotep IV-ni
Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni
Hatšepsut
Ehnaton
Horemheb
Seti I , Seti II
Merneptah
Amenmesse
Ay
Siptah
Tawosret
Sethnaht
(ps. Need polnud kõik)
Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr)
Ahmos I (u 1550 –u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju tippu ning ühteaegu oli see periood Teeba linna kuldajastu.
Suurem osa Ahmos I täiskasvanuelust möödus Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjakäikudel, millega kindlustati Egiptuse võim neil aladel ning rajati tulevase Egiptuse impeeriumi alus.
Nii nagu Kamos oli pühendanud oma võidud Amonile ning püstitanud steele Karnakis, hoolitsenud Ahmos ja Amenhotep I Teeba kaunite templite eest.
Amenhotep I ajast alates maeti kuningad Teeba läänekaldal kauge vadi – Kuningate oru – kaljusse raiutud kambrisse . Seega tema tegi muudatuse kuningatse matusetavades.
Amenhotep I ja Ahmos Nefertarit peetakse ka Deir el-Medina hauakambriehitajate küla rajajateks.
Thutmosis I ja Thutmosis II (u 1504 –u 1479 eKr)
Amenhotep I järel astusid troonile tema poeg Thutmosis I (u 1504 –u 1492 eKr) ja pojapoeg Thutmosis II ( u1492 –u 1479 eKr), kes jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist. Need kaks Teeba kuningat nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel.
Thutmosis I - tema sõjaväed olid vallutanud kogu Palestiina, Foiniikia ja Süüria ning jõudnud välja Eufrati kääruni. Teda peetakse Egiptuse riigi järgneva vägevuse rajajaks. Egiptuse kuningatest jõudis ta esimesena Eufrati kallaste ja Põhja-Süüriani, seega Mitanni riigi kõige läänepoolsemate piirideni (ta pani piirile oma võidusteeli). Pärast kolmeteistkümne-aastast valitsemist Thutmosis I suri ja troonile astus tema poeg –
Thutmosis II - See jõudis teha ainult ühe sõjakäigu Nuubiasse ja teise Aasiasse . Oma kolmandal valitsemisajal ta suri. Pärast tema surma tekkisid mõneks ajaks õukondli-kud segadused, mis Egiptust mõnevõrra nõrgendasid.
Thutmosis I ajal ümbritseti Karnaki Amoni temple massiivse kivimüüriga, milles oli müjukas väravaehitis. Thutmosis II käsul ehitati templi sissepääsu ette peoõu ning teine paar obeliske.
Thutmosis I oli esimene kuningas kes kindlasti maeti Kuningate orgu: tema arhitekt Ineni kitiles hiljem, kuidas ta oli ehitanud hauakambri salaja , nii et “keegi ei näinud keegi ei kuulnud midagi” . Tegelikult tundub, et sel kuningal oli kaks hauakambrit.
Thutmosis I algses hauakambris peitus terve hulk koridore ja treppe, mis kulgesid lei-natalituste joonistuste ning kirjadega ehitatud matmiskambrisse.
Thutmosis II hauakamber on alles tuvastamata, kuid arvatavasti oli see samasuguse kujundusega. Ta laskis ehitada oma haua templi isa haua lähedale ning tema muumia leiti ümbermaetuna Deir el- Bahri peidikusse. Teised kuningliku pere konna liikmed aga maerti Kuningate oru läheduses paiknevates orgudes rajatud haua kambritesse.
Hatšepsut (u 1479 –u 1458 eKr)
Üks kõige tähelepanuväärsemaid 18. dünastia valitsejaid, kes jättis Teebasse oma jälje, oli Thutmosis I tütar ja Thutmosis II peakuninganna Hatšepsut. Hatšepsuti käitumine tähendas olulist hälbimist kuninglikest traditsioonidest, mille järgi troonil pidi istuma mees – pealegi oli kuningas meesjumal Horose elav kehastus. Niisiis pidi Hatšepsut Egiptuse valitsemiseks jätma õukonnale ja alamatele veenvalt meheliku mulje. Ta võttis endale kuninga tiitli ning ilmus – vähemalt kunstiteostes – avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet.
Oma iseäraliku positsiooni kindlustamiseks laksis Hatšepsut levitada müüti, et tegelikult polevatki ta surelik, vaid jumal Amoni taevane laps. Ta mainis Amonit alati oma “taevase isana”.
Hatšepsuti monumentidest Karnakis olgu mainitud ka elegantne punasest kvartsiidist kabel ja kaks kullatud graniitobeliski, millest põhjapoolsem seisab algses paigas tema isa väravehitise ees. Oveliskid olid kuningate ülistamise lemmikvahend.
Hatšepsuti obeliskide tipud olid kullatud, et peegeldada tõusva päikse kiiri ning kuulutada nõnda ümberringi valitsejanna üllust ja väge.
Hatšepsut valitses Egiptust edukalt 15 aastat ning tema võimul oleku aega märkis ilmselt rahu ja õitseng. Ent tema saatus on jäänud saladuseks: pärast Thutmosis III aimuvalitsejana troonile tõusmist Hatšepsuti nimi lihtsalt kadus tundmatusse ning teda pole teada, mismoodi toimus võimu üleminek. Thutmosis II käsul miskipärast kõrvaldati Hatšepsuti nimi avalikelt monumentidelt ja kirjadest, ent tõsiasi, et seda tehti alles Thutmosise valitsemisaja lõpupoole, osutab pigem kombetäitmisele kui kättemaksule, sest naiskuningannade orust kirdes asuva kauge Teeba oru kaljudesse, kui ka matmiskamber, mille ta oli Kuningate orus isa hauakambris rajanud.
Võimalik et ta maeti Thutmosis III käsul kuhugi mujale, ning on oletatud, et Kuningate orgu hauakambris KV60 leitud naisemuumia võib olla Hatšepsut.
Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega. Hatšepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma “isa”Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi “jumalikuks maaks ”, kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatšepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd .
Thutmosis III (u 1479 –u 1425 eKr)
Thutmosis III ja kuninga kõrvalnaise Aseti ( Isise ) poeg Thutmosis III valitses teadaolevalt kauem kui ükski teine vaarao – 54 aastat. Ent oma esimesed 20 kuninga aastat veetis ta võõrasema Hatšepsuti varjus ning haaras vist alles 1458 . aastal eKr võimuohjad täielikult enda kätte. Thutmosis III peetakse Egiptuse üheks kuulsamaks sõdalas kuningaks. Ta kindlustas energilise sõjategevuse ja diplomaatiaga kõikides oma valdustes korra.
Karnakis laskis Thutmosis lõpuni ehitada Hatšepsuti väravehitise, mis oli mõeldud Karnaki ja Luxori vahelise uue protsessioonitee algustähiseks.
On teada, et Thutmosis III-l oli mitu võõramaalast naist, ning kolme Süüriast pärit kõrvalkuninganna hauakamber sisaldas rohkesti kauneid ehteid , kosmeetikatarbeid ja parfüümi.
Thutmosis III enda hauakamber on Kuningate orus üks mõjukamaid, seda nii oma teatraalse osakoha kui ka uudsete kaunistuste ja arhitektuuri poolest..
Amenhotep II (u 1427 – u 1400 eKr.)
Viimastel eluaastatel määras Thutmosis III arvatavasti noorpõlves kogetut arvestades oma poja Amenhotep II kaasvalitsejaks, tagades nõnda troonijärgluse. Memphises kasvatatud Amenhotep II harrastas sporti ning oi agar kütt, kes Giza suure sfinksi lähedale püstitas steelil kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega: “Tema oli see, kes valdas kõiki [sõjajumal] Montu oskusi ;
talle polnud lahinguväljal võrdset.
Tema oli see, kes tundis hobuseid;
selles arvukas väes ei olnud talle väärilist.
Ükski neist ei jaksanud pingutada tema vibu ;
võidujooks jättis ta küik teised selja taha.
Nii nagu tema kuulsusrikas isa oli ka Amenhotep halastamatu sõdalane. Kui tema valitsemise algaastail tõstis Süüria riikide liit Egiptuse võimu vastu mässu, surus ta vastuhaku kiiresti maha ning purjetas tagasi Egiptusse, mässupealikute laibad laevalööri riputatud.
Amenhotep II püstitas oma eelkäijate eeskujul Teebas palju templeid, sealhulgas ka kuningliku juubeli (Hebi-Sedi) templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal.
Amenhotep II oli suur ehitaja samuti. Temast jutustab Manetho, et õukondlased surmasid tema
Thutmosis IV (u 1400 –u 1390 eKr.)
Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija ehk poeg. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks .
Praegugi sfinksi ees seisve steeli raidkirja järgi olevat see jumal ilmunud unenöos prints Thutmosisele, kes kõrbes korraldatud jahiretke ajal sfinksi varjus puhkas, ning rääkinud temaga “nagu isa, kes kõneleb pojaga”. Sfinks olevat lubanud teha Thutmosisest ühel päeval kuninga, kui ta kõrvaldav tema keha umber kogunenud liiva.
Prints võttis sfinksi kuulda ning hoolimata sellest, et tal oli vähemalt üks vanem vend, saigi ta isa järel vaaraoks, ehkki tema troonile tõusmise asjaolud on jäänud selgusetuks.
Thutmosis IV avalikud monumendid kujutasid teda ja isa vanaisa eeskujul spordiharrastaja ning sõdalasena. Tema vaprus pandi tõsiselt proovile mitmel Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjaretkedel.
Oma valitsemisaja lõpupoole hakkas Thutmosis IV suhtuma naabritesse leplikumalt.
Thutmosis IV saatsid surma kaks tema last, poeg ja tütar, kes lahkusid elust isaga umbes samal ajal. Loomulikult maeti nende muumiad koos kõikide kuninglike hauapanustega – neile pandi kaasa toitu ja jooki , rõivaid, jumestus vahendeid ja teist sellist “ sodi ”.
Amenhotep III (u 1390 –u 1352 eKr)
Amehotep II tõusis Egiptuse troonile 12 aastasena, pärides rahuliku ja õitsva impeeriumi.Erinevalt esivanematest ei travitsenud tema aktiivselt sõjategevuses osaleda. Üldisest eelistas ta juhtida riiki diplomaatia viral.
Amenhotep II valitsemisaeg tõi Egiptusele enneolematu rikkuse ning rahulikus impeeriumis sai ta keksenduda riigisisestele toimingutele, algatades mahuka ümberehituste ja uuenduste programmi.
See oli kuningavõimu tugevnemise aeg. Amenhotep III ajal toimus ainult üks sõjakäik Nuubiasse, ja kuningas võis anduda täiel määral oma ehitustegevusele. A III oli tõenäoliselt üks kuningakoja nooremaid esindajaid ega võinud lootagi sellele, et saab suure riigi kuningaks. Seepärast abiellus ta mitte vaaraotütrega, vaid tegi oma peanaiseks mittesuursugust päritolu naise nimega Tii (Thi/Tyi). Ta oli templi ametniku tütar. Ja see oli isegi mitte Teeba preestrikonna ametnik , vaid keegi provintsist… Amenhotep III allus oma naise mõjule, mis kutsus esile ülikkonnas suure rahulolematuse. Avaldati isegi nõudmine, et kuningas loobuks Tiist, kuid A III andis sellele vastuseks manifesti, milles kuulutas, et Tii on Nuubia lõunatipust Väike-Aasiani ulatuva riigi kuninga naine ja et Tii on tema peanaine.
Amenhotep IV (u 1352 –u 1336 eKr)
Ehk teisiti Ehnaton.
Egiptuse ajaloo õks mõistatuslikumaid valitsejaid Ehnaton astus troonile Amenhotep IV-na, kuid peagi selgus, et ta on samamoodi pühendunud päiksejumal Atonile nagu isagi.
Ajal, mil Atoni kultus oli Egiptuses kõrgeimal positsioonil, pidasid tema kummardajad teda sõltumatuks ja igaveseks loojaks, maa ja kõige sellel oleva viljastajaks ning toitjaks, inimelude hindajaks. Teda kutsuti “taevariigi isand , kes valitseb tões”. Ehnatoni kõrge ametniku (Ai/Eje) hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kirri, kus teda nimetatakse “maa isandaks ”, “selleks, kes elab igavesti ”, “selleks, kes valgustab maad”, see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn.
See algab nii:
“Kaunis on sinu hiilgav ilmumine taevahorisondile, oo Aton, kes sa elad ning oled elu algus!”
Ehnaton keeldus ka kuningavõimu traditsioonilisest rollist, mis samuti mõjutas Egiptuse riigi seisundit . Ehnatoni ei huvitanud välispoliitika, suhtus ükskõikselt abi soovivatesse liitlastesse, kes kasvõi anusid sõjalist toetust.
Peale seda toimus kuningale tagasilöök ja tema nimesid hakati kõrvaldama monumentidelt ja kuningate nimistutest ning hilisemates ametlikes dokumentides nimetatakse teda ainult “suureks kurjategijaks”.
Ramses I (u 1295 –u 1294 eKr)
19. dünastia rajaja ning esimene üheteistkõmnest valitsejast, kes kandsid tema nime, Ramses I sündis Niiluse deltas asuvast Qantirist pärineva sõjamehe perekonnas. Tema varasemast karjäärist on vähe teada, kuid Horemhebi ajal sai temast vesiir ning seega mõjukuselt teine isik Egiptuse poliitikahierarhias. Elulõpupoole määras Horemheb Ramsese oma troonijärglaseks.
Ramses rõhutas oma sihikindlat püüdu tagada poliitika ja religiooni järjepidevus ning selleks järgis ta hoolikalt kuninglikke eeskujusid ja traditsioone. Ta jätkas valitsemist põhjas asuvast ammusest pealinnast Memphisest ning käskis püstitada monumente paljudes iidsetes religioonipaikades.
Juba troonile tõusmisel üsna eakas Ramses valitses vähem kui kaks aastat.
(Vana Egiptuse hiilgus : lk 134-135)
Tutanhamon (u 1336 –u 1327 eKr)
Umbes aastapäevad pärast Ehnatoni sumra tõusis troonile uus valitseja:üheksa-aastane Tutanhamon, kes oli ilmselt Ehnatoni ja ühe tema kõrvalnaise poeg. Tegelikult kontrolliti noore kuninga tegevust ilmselt tema nõuandjad, regedina tegutsenud vanemõukondlane Ay ja väejuht Horemheb
Egiptuse troonile astus ja valitses (H. Järgi) neli aastat üks Ehnatoni lähikondseist, võimukandja Eje. Tema ajal jätkus vana usundi restaureerimine, kuid seda, mida oli loonud Ehnaton, ei hakatud veel süstemaatiliselt hävitama. Vana usundi täielik triumf ja kõige selle hävitamine, mis oli seotud Ehnatoniga, toimus järgmise vaarao (endise Ehnatoni lihtsa väepealiku) valitsemisajal.
Tutanhamon oli teine tütremees, tal oli 10 aastat, kui ta astus troonile, valitses 6/8 aastat. Taastas Amoni kultuse, viis pealinna tagasi Ahetatonist Teebasse ning tõi tagasi nomoste vana usundi. Tema ajal saadetakse sõjaväed Aasiasse, kus nad saavutavad teatavat edu. Tema hauakamber oli esimene rüüstamata kujul leitud kuningahaud Kuningate orus.
Tutanhamoni valitsemisaja lõpp on sama mõistatuslik nagu alguski: ta suri juba üheksandal troonil oleku aastal nagu eespool mainitud, olles kõigest kaheksateistkümnene. On pikalt arutatu seda, kas tema ilmselt koljuvigastusest tingitud surm oli õnnetus või salamõrv, ning poliitilise olukorra tõttu on viimane täiesti tõenäoline.
Tutanhamoni! Tema nime kõrvaldamine ametlikest tekstidest ning tema monumentide usurpeerimine oli nii põhjalik, et arheoloogidel polnud selle valitseja olemasolust kuni 20.-nda sajandi algusaastateni aimugi. Kui Kuningate orus väljakaevamistöödel olnud uurijad hakkasid 1905. a. juba arvama , et seal pole enam avastamata hauakambreid , kuid eksiti. Üks finantsist ühendriiklasest leidis väikese fajansstassi, millel seisis tundmatu kuninga Tutanhamoni nimi. Järgmiste aastate sama nimega juhuleiud süvendasid arvamust, et kuskil peitub mingi seni avastamata kuninglik hauakamber.
Briti arheoloog Howard Carter oli see mees kes jõudis veendumisele et seni tundmatu Tutanhamon on maetud tõepoolest Kuningate orgu. Tutanhamoni hauakambri avastamine põhjustas sensatsiooni üle kogu maailma ning Carterile hakati avaldama erakordselt jõulist survet , et ta puhastaks hauakambri võimalikult kiiresti. Selleks kulus üle kümne aasta.
Alles pärast Tutanhamoni hauakambri avastamist said arheoloogid teada, kui palju rituaalseid mööbliesemeid Egiptuse kuninglikel matustel vaja läks.
Kokkuvõte
Seda referaati koostades sain nii mõndagi uut ja palju huvitavat teada. Kuna minule isiklikult meeldib kõikehõlmavalt see teema ning kõik see müstika ja muu Egiptusega seostuv, siis ma isegi rohkem uurisin referaadi tegemise ajal teisi alagruppe ka, sest nüüd avaldus selleks ideaalne võimalus. Töökäigus kohtasin päris mõnda üsna tundmatut sõna mille tähendust ei osanud aimatagi. Need tehti loomulikult selgeks ning polnud probleemi.
Enamuselt sain rohkem teada vaaraodest ning sellega seonduvat kuigi interneti kaudu on üpris raske leida eesti keelset materjali selle kohta. Enda huvi mõttes lugesin vahel isegi inglise keelseid lehekülgi kuid töö materjalis seda ei kasutanud.
Kasutatud kirjandus:

• Delia Pemberton ; Vana-Egiptuse hiilgus Vaaraode aarded ; Sinisukk 2006 ; leheküljed millega töödeldud : 44 – 168 .
  

• ENE nr. 2, Valgus 1987 lk. 476
  
• Tartu ülikooli loeng : Uus Riik (egiptus) vaaraod ning nende tegemised ; Uus Riik ( 1580 - 1085 / 1562 -1085). XVIII -XX dünastiad. Poliitika. Religioon . Kirjandus
  
• http://lepo.it.da.ut.ee/%7Eavramets/Eg11.ht m
  
• http://lepo.it.da.ut.ee/%7Eavramets/loengukava.ht m
  
• pildimaterjal : http://www.egyptarchive.co.uk/html/index.html
  
• Vikipeedia entsuüklopeedia “Vana Egiptus ja Ajalugu” http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptuse_ajalugu
  

9