Stereotüübid ja kultuuriline identifitseerimine (1)

Carlos Ruiz Zafon, Hispaania kirjanik on kirjutanud, et ainuke arvamus, mis siin ilmas tõeliselt kanda on kinnitanud, on eelarvamus. Arvatakse, et taevas on armastajad prantslased, tantsijad hispaanlased, pankurid belglased, kokad itaallased, politseinikud inglased ja kõike organiseerivad sakslased . Igasugused stereotüübid on tänapäeval hell ja tundlik teema, sest alati varitseb neist rääkijat või kirjutajat oht saada vääriti mõistetud. Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist.
Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud mitmesuguste kommuniktasiooni vahenditega: igapäevane suhtlus, kultuurilised naljad , fraasid ja arvamused endast, uudiste sõnastused ajalehtedes, multikad, filmid, telereklaamid, peaaegu kõik kommunikatsiooni tegevused võivad sisaldada ilmset või varjatut stereotüüpi. Üks stereotüüpsete üldistuste allikaks on ühe grupi liikme käitumise alateadvuslik üldistamine kõikidele teistele grupi liikmetele . Soomlane , kes õppis tundma ainult üht bulgaarlast võib eeldada, et kõik bulgaarlased omavad konkreetse isiku iseloomujooni.
NÄIDE! Mina ise olen kunagi teinud suure vea. Ma ei soovi kedagi solvata, aga kaks või kolm aastat tagasi ütles mulle sõbranna, et enamus sportlasi ei ole väga targad ning sama kehtib ka modellide kohta ka. Ta ütles seda sellpärast, et mina soovisin kunagi saada tippsportlaseks ja nii see jutt tuligi. See teema jäi mind kummitama ja ma olin kindel, et nii see ongi. Kuni ühel päeval sain tuttavaks eesti ühe parima karteklubi treeneriga ja sportlasega. Nendega suheldes säin vaimustusse, sest nad teadsin nii palju erinevaid asju erinevatest valdkondadest. Natukene hiljem tutvusin ka iluuisutajaga, kes oli samuti väga tark neiu. Siit kohast sain aru, et ei tohi teisi inimesi arvamuse kohta uskuda , kuna igal inimesel on oma kindel kogemus, mida ta ka teistega jagab .
Mulle tundub, et tänapäeval on seda teemat väga palju kästiletud ning kaasaegsed inimesed on tolerantsemaks läinud. Esiteks on see kõik toimunud maailma globaliseerumise tõttu – inimesed saavad reisida, suhelda internetis omavahel, elada võõrustava pere juures, kus õpivad tundma teist kultuuri ja inimesi. Teiseks, nagu ma juba mainisin , kasvatatakse noori praegu rohkem tolerantseteks. Võtame näiteks kasvõi musta- ja valgenahaliste situatsiooni Ameerikas. Väikestele koolieelikutele sisestatakse juba enne kooli, et mustadel ja valgetel ei ole vahet, sest mõlemad on inimesed ning nahavärv ei mõjuta inimese iseloomu.
Loomulikult on paljud ikka veel kinni stereotüüpides ja elavadki sellise mõtlemisega edasi. Nendega jään ma ka nõusse, kuna mina ise olen alati mõelnud sellele, et kusagilt on ju stereotõõbid tulnud. Miks arvatakse, et soomlased on viinaarmastaja? Kus selline arvamus on alguse saanud? Ikka sealt, et enamus kordi , kui me soomlasi näeme on nad purjus . Isiklikult mina olen vanalinnas , laeval, pubis ja ka kinos näinud ebakainet põhjamaalast. Sellisest kogemusest tekivadki arusaamised , et enamus soomlasi ongi sellised ja see kandub edasi. Ma arvan, et peaks ise tegema enda jaoks mingid arus saamad, mitte kuulata teisi ja uskuda kõike.
Stereotüübid on osa meie igapäevasest elust ning sellest ei ole võimalik eemale hiilida, kuna kahjuks need arusaamad kanduvad edasi igapäeva kommunikatsiooniga, mille osalised oleme meie ise. Kõige tähsam on enda jaoks aru saada, kas uskuda kõiki eelarvamusi või ise avastada maailm ja rahvusi ning aru saada, et kõik inimesed ei ole ühesugused.