100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nipitiri lala
Õppematerjali autor
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.............................................................................10-11 Kümme
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.........................................
( 1.) Semantiline mälu Semantilisse mällu talletuvad ,,puhtad" teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne. Lõviosa semantilise mälu hiigelvarust on kogutud ilma tegevusliku protseduurita. Selle mäluliigi sisuks on universaalse kasutusviisiga teadmised, mis jäävad mällu, ilma et selleks oleks tarvis midagi ,,läbi teha".( 1.) Mälu tüübid: Motoorne mälu Motoorne mälu on mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säititamine, reprodustseerimine. ( 1.) Kujundimälu Kujundimäluga jäävad inimesele kergesti meelde visuaalsed kujundid, esemete värvus, helid, näod, see on mitmesuguste looduspitide, häälte, lõhnade, maitsete mäletamise võime, mille aluseks on kas nägimis-, kuulmis-, kompimis- või haistmismälu. ( 1.) Sõnalis-loogiline mälu Sõnalis-loogilise mäluga inimesed peavad paremini meeles abstraktseid mõisteid,
Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks- s.t. mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon [3]. Afektiivne mälulünk- Tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad [3]. 8 4. MÄLU PROTSESSID Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid [3]. Toimiv mälu peab oskama mõlemat: säilitada ja seejärel kasutada säilitatud informatsiooni [2]. Meeldejätmine- Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. See, mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust [3].
Materjal, mida asutakse õppima või meelde jätma, võib algselt eksisteerida mingil korrastatud kujul. Näiteks kui sõnad moodustavad mõtteka lause, on neid lihtsam meelde jätta kui juhuslikku sõnade kogumit. Sellisel juhul on tegemist subjektiivse organisatsiooniga. Nii objektiivne kui ka subjektiivne organisatsioon hõlbustavad omandamist. Kas mälu saab arendada? Pole mingit kahtlust, et teatud mälu paranemise saavutab iga inimene. Korduv nimekirjade meeldejätmine on üheks näiteks. Peamine on motivatsioon ja kõva töö. Juhul kui te olete otsustanud oma mälu edendada, siis on kasulik meeles pidada kahte olulist tõika. Esimene on seotud töötluse spetsiifilisusega, teine ülesande spetsiifilisusega. (vt ka pnkt 2.3 & 2.4) Edukas õppimine eeldab tõhusate meenutusvihjete ettevalmistamist, puhuks kui eksplitiitsed meenutuse ajendid puuduvad. Seega tuleks enamus aega kulutada materjali mõttes kordamisele ja vähem selle pelgat lugemisele
...6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...........................................................................................................14 2.2
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodu
vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga · Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Eristatakse veel kahte suuremat meeldejätmise vormi: · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid