Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 6 Aristoteles (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Aristoteles

Karli Oruste 112918 IAPB 13 2/4 N 10.00 Raskusaste: 4 Ajakulu: 5h Aristoteles 1. teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus. 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised. Selle märgiks on meeltetajude armasta- mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte midagi teha

Filosoofia

6

docx

Filosoofia VI kodune ülesanne

Siiski peame me üldise teadjaid targemaks, sest tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogejad aga ei tea, miks üks või teine asi nii on. Me peame töödejuhatajat targemaks, sest ta teab põhjust, aga näiteks käsitööline ei tea põhjust, kuid tal on seevastu kogemusi. II alateema Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Samas võib ühel asjal olla ka mitu põhjust. Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid. Üks nendest on materiaalne põhjus ehk see, millest see asi tehtud on. Näiteks maja  materiaalseks põhjuseks on kivid, või kullast ehete põhjuseks on kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on

Filosoofia

4

docx

Filosoofia 6.kodutöö Aristoteles

Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me

Filosoofia

4

doc

Ülesanne Aristotelese juurde

Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Toon siinkohal sinna iseenda näite. Kui kogenu oskab ravida inimeselt depressiooni, sest tal on

Filosoofia

4

docx

Metafüüsika I raamat

neil puudub isegi soov ennast edasi arendada. Samamoodi puuduvad mittetargal teadmised erinevate teaduste vallas. *Me peame targaks ka seda, kes korraldusi jagab Nimelt on kõik juhid targad, sest targad ei pea korraldusi saama, vadi annavad neid edasi alluvatel. Järelikult on mittetargad ühiskonnas töötavad alluvad ehk siis kõik, eks ei ole iseenda ülemused. Põjuslikkuse vormid Aristoteles 1. nimetatakse põhjusteks? Selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus) asja sisu, millest tekib Näiteks vasest kuju, hõbedast luskikas : Üldiselt tähendab see midagi millest asjad koosnevad, ehk siis millest koosneb kuju, kuju koosneb vasest ja omakorda kuidas on saadud vask, ning millest ta koosneb. vormi ehk ideekujund, asja olemuse määrus Peamiselt määrab see põhjus asja olemuse, nagu näiteks arvude puhul, kui me seletame ja

Filosoofia

2

pdf

Filosoofia kodutöö 6: mis teadus on tarkus, põhjuslikkuse vormid, filosoofia ja substants, Platon “Pidusöök”

I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas

Filosoofia ajalugu

2

docx

Aristoteles

olemuse (maja puhul tema kavand). Kolmas põhjus on toimiv ehk liikumapanev põhjus. Selleks põhjuseks on teisisõnu keegi või miski, mis paneb aluse uuritava objekti muutumisele (maja puhul ehitaja, laua puhul puusepp). Neljas põhjus on eesmärk ehk  lõpp-põhjus, teisisõnu milleks substants saama peab või mis eesmärki ta täidab (seemnest peab kasvama puu, hobuse eesmärk on võiduajamine). III teema: 1) Filosoofia uurib oleva üldist loomust, temale iseloomulikke omadusi, olemuse printsiipe ja põhjusi. Ennekõike uurib filosoofia kõige oleva olemust. Oleva kaks põhilist tähendust on asja olemus (mis ta on) ja kvaliteet (missugune ta on). 2) Mateeria on miski, millest asi koosneb/tehtud on. Ta on midagi üldist ehk ei määratle olevat. Vorm on mingi asja idee või hing, mis määrab asja olemuse. Kõik asjad on määratletud oma vormi poolt

Filosoofia

3

doc

Aristoteles

eesmärki ehk põhjust siis ei ole seda mõtet teha. Tegelikult ei saagi midagi teha ilma põhjuseta, kuna kui sa ka midagi teed ilma otsese põhjuseta, siis on su põhjus ikkagi nt igavuse peletamine või mingite asjade(ehitusmaterjalide) ära kasutamine lihtsalt. Aga olenevalt siis eesmärgist tulenevad mitmed maja omadused(pikkus,laius,kõrgus jne). Niiet üheks põhjuslikkuse vormiks on ka maja ehitamise eesmärk ja tema lõplik funktsioon. III 1. Aristotelese järgi tegeleb filosoofia oleva olemuse uurimisega. Ehk siis filosoofia tegeleb oleva printsiipide ja põhjuste uurimisega. Oleval on kaks põhilist tähendust. Esimene neist on, et ta tähendab asja olemust. Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,, mis see asi on?" Teine on see kui ta tähendab kvaliteeti, kvantiteeti või mõnd muud predikaati. Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,,missugune see asi on?" 2. Mateeria on miski, millest mingi asi tehtud on

Eetika

Kommentaarid (0)