Intelligentsus (0)

INTELLIGENTSU
S
MIS ON  INTELLIGENTSUS ?
Intelligentsus on inimese üldine 
võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see 
on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja 
tingimustega.
 Sisaldab see võimet arutleda,  planeerida , probleeme 
lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid 
mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. 
INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM 
LIIKI:  
1. Mõni inimene on sedavõrd  intelligentne , et kui teda 
väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda 
kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 
2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda 
ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 
3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida 
tahes.                               
                                              „  Maag “  John  Fowles
H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA 
INIMESTEL ÜHEKSAT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI:
 lingvistiline
 loogilis-matemaatiline 
 visuaalne-ruumiline
 kehalis- kinesteetiline
 muusikalis-rütmiline 
 enesetunnetuslik
 sotsiaalne
 naturalistlik (looduslik-loomulik)
  eksistentsiaalne
Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese 
puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline 
intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks 
on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi 
ja  kohandada  õppimine nende võimalustele. 
ROBERT STERNBERGI KOLMEKOMPONENDILINE
INTELLIGENTSUSE TEOORIA:
1. Analüütiline intelligentsus seostub inimeste 
seesmiste kognitiivsete protsessidega:
 vajaliku teabe omandamine,
 probleemi käsitluse plaanimine,
 teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande 
lahendamisel.
2.  Loovus  ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese 
kogemustega- teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute 
olukordade lahendamisel ja millegi loomisel.
3. Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste 
probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese 
sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast.
EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS
Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus 
on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja 
väljendada.
 
1. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri 
omandamisega palju paremini hakkama.
2. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad 
omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks 
sotsialiseeruda.
3. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga 
suurepäraselt suhelda.
EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS 
KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST:
o  Eneseteadlikkus  - oma tunnetest arusaamine ja 
nendel vahet tegemine.
o Tujude kontrollimine - oma tujude kontrolli all 
hoidmine nii, et nad  sobiksid  vastavalt olukorraga ega 
läheks sellega vastuollu.
o Enesemotivatsioon - oma tunnete kokku kogumine ja 
nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. 
Impulsiivsus  ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse 
intelligentsuse juurde.
o  Empaatia  - teiste inimeste tunnete hindamine ja võime 
neist aru saada.
o  Suhetega  toime tulemine - inimestevaheliste 
suhetega toime tulemine, oskus lahendada konfl ikte ja 
pidada vestlusi erinevatel  teemadel .
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS
Sotsiaalne intelligentsus on inimese võime mõista ja 
arvestada teda ümbritsevaid suhteid ja teada nende 
mõju.
 
 Inimene suudab oskuslikult suhelda  teistega , pannes 
kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid.
 Inimene suudab juhtida ja organiseerida ning 
lahendada konfl ikte.
 Inimesed, kes on võimelised väljendama 
väljaütlemata kollektiivseid tundeid ning neid 
sõnastama  selliselt , et kogu  meeskond  liiguks ühise 
eesmärgi poole.
SOTSIAALSE INTELLIGENTSUSE 
TUNNUSEID:
 oskus öelda ja vastu võtta komplimente
 abi pakkumine
 vabandamine
 kaaslaste eest  seismine  (kaitsmine)
 osalemine ühistes tegevustes
 osalemine vestlustes
 juhtimisoskuste  omamine
 tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, 
sümpaatia)
 huumorimeel
 sõprussuhete loomine, sõprade omamine
  enesejuhtimine
LASTE INTELLIGENTSUSE ARENG
 Lapse arengu käigus tema tunnetuslikud võimed arenevad
 Nii pärilik, kus kui ka  keskkond mõjutavad laste arengut.
Intelligentsus antakse edasi põlvest põlve. Näiteks kui vanemad 
kasvatasid oma lapsi, siis ka nende lapsed kasvatavad oma lapsi.
 Intelligentsust võib arendada.
 Lasteaiaõpetajad ja vanemad latel aitavad intelligentsust  
arendada.
Näiteks raamatute lugemine  ja loetu üle arutlemine ja 
analüüsimine; diskussiooni korraldamine; võib olla  ekskursioon  
kunstigaleriisse ja  muuseumisse ; 
 
KIRJANDUS
   „Intelligentsuse psühholoogia“ Rene Mõttus, Jüri 
Allik , Anu  Realo
  „Töö emotsionaalse  intelligentsusega “  Daniel  
Goleman
  „Sotsiaalne intelligentsus“ Daniel Goleman
TÄNAN TÄHELEPANU 
EEST!

Document Outline

• Intelligentsus
• Mis on intelligentsus?
• Intelligentsust on õieti kolm liiki:
• Slide 4
• Robert Sternbergi kolmekomponendiline intelligentsuse teooria:
• Emotsionaalne intelligentsus
• Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast:
• Sotsiaalne intelligentsus
• Sotsiaalse intelligentsuse tunnuseid:
• Laste intelligentsuse areng
• Kirjandus
• Tänan tähelepanu eest!