Demokraatlik eesti (3)

Demokraatlik Eesti
1920.aasta põhiseadus:
*kõrgemaiks võimukandjaks rahvas:
valimised
rahvaalgatuse
rahvahääletuse
*100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks
*valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel
*valitsus eesotsas riigivanemaga
*laialdased kodanikuõigused
*puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p
alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna.
Probleemid:
*kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju
*Valitsesid koalitsioonivalitsused (1921- 1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud)
*palju valitsuskriise
*Puudus riigipea (tasakaalustaja)
Majandus:
*1919 maaseadus -maareform:
-riigistati mõisate maa
-Loodi 35000 asendustalu
*1923.aastani majandustõus:
-uued tehased
-põlevkivitööstus
-Venemaa tellimused
*1923 majanduskriis :
-Hiigellaenud- inflatsioon
-Väliskaubanduse negatiivne bilanss
-Venemaa turu kadumine
*1924 uus majanduspoliitika :
’Orienteeruti Euroopa turule
- Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus)
-Kodumaise kütuse ja tooraine kasutamine
-1927 rahareform
-Rahaminister Otto Strandman
Välispoliitika:
*26.01.1921a Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike
*Kaks ohuallikat:
-Saksamaa
-Venemaa
*Saksamaa oli alguses demokraatlik ning Venemaa oli suurema ohuga kuna oli kommunistlik
*EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipõõrekatset
*EKP ei saanud rahvalt toetust ning mäss suruti maha,Venemaa oht jäi mõneks ajaks kadunuks
*Üritati normaliseerida suhteid,Saksamaaga oli edukas,Venemaaga mitte.
*1932a sõlmiti Eesti-Venemaa vahel mittekallaletungileping
*Eesti üritas leida sõpru suurriikide käest,kuid edutult.
*1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola)
*1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks)
*22sept 1921 Rahvasteliidu liige
*1932a desarmeerimiskonverents
1.dets riigipöördekatse
*EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipöördekatset
*Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,sidekeskusi ja sõjaväeosi.
*Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda
*EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu
Suur kriis
1929 ülemaailmne majanduskriis:
*Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti .
*Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed.
*Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd)
*Pankade pankrotistumine
*Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses
*Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon.
*1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL),mis esialgu koondas V
veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk.
*Vabadussõjalastele iseloomulik:
-juhikultus
-rahvusühtsuse propageerimine
-kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele
-demagoloogilised süüdistused ja lubadused.
*Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised- sihilik valetamine)
*1931 aastast sekkuvad poliitikasse.
-Süüdistati seniseid poliitikuid
-asuti oma põhiseaduse projekti koostama
*1932a kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus
*1933 kukkus läbi II rahvahääletus
*1933 Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra.
*1933 oktoobris III rahvahääletusel võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu.
*Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra.
1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus:
* Riigivanem oli rahva poolt 5ks aastaks valitud suure võimuga riigipea( veto,laialisaatmine)
*Riigikogu liikmeskonda vähendati
*Täidesaatev võim valitsusel eesotsas peaministriga,kes pidi saama riigivanema usalduse.
Üleminekuaeg:
*Demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele
*riigivanem-kõrgeim võim
*Taastus vabadussõdalaste tegevus 1934 Eesti Vabadussõjalaste Liit
*Maal oli tugevamaks agraarerakondadele,kuid linnades vabadussõdalased
*1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised
*Johan Laidoner(Asunike Koondis ); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti
Sotsialistlik Tööliste Partei)
Autoritaarne Eesti
12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde
*Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid (väidetav v
õimuhaaramiskatse ja „Eesti rahva vaimne haigus“ – propagandast)
* Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
*Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord
*valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni
*algas puhastustöö riigiaparaadis
*Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte
1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu – autoritaarne diktatuur.
*siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu (Karl Einbund).
*pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid)
*Riigikogu sunniti „vaikivasse olekusse“(ei kutsutud kokku)
*Keelustati poliitilised erakonnad – nende asemele loodi Isamaliit ( ainupartei )
*Hakati looma kutsekodasid
*Kehtestati tsensuur
*Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad )
*Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle
*8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse – paljud mõisteti vangi
*opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu
1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938)
*riigipeaks oli rahva poolt 6 aastaks valitud president
*Riigikogu muudeti kahekojaliseks ( Riigivolikogu 80 otsevalimine ja Riiginõukogu 40
kas ameti poolest või määrati presidendi poolt)
*Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president
*Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus
*Valijate vanusetsensust(ehk vanusepiirang ) 20 eluaastalt 22-le.
*1938 aprillis valiti presidendiks Konstatin Päts
*peaministriks Eenpalu
Asuti teostama nn juhitava demokraatia poliitikat
*püsis kaitseseisukord
*keelatud oli poliitiline organiseerumine
*säilis tsensuur
*olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena
*suurenes riigi sekkumine majandusellu
Majanduselu:
*kiire majanduskasvu eeliseks oli krooni devalveerimine
* Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega(riigi jõuline sekkumine majandusellu)
*Plaanimajandus:loodi mitmesuguseid nõukogusid,komiteesid ja instituute
*Laiendati riigiettevõtteid,suurendati riigi osalust eraettevõtluses
*Suur tähelepanu pöörati tööstusele
*Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu
suurenemine ning maaparanduse,sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine.
*Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks .
*Rahva heaolu paranes : kasvasid sissetulekud,langes elukallidus ja kadus tööpuudus.
Välispoliitika 1930a
*Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema
*Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks
*Rahvasteliidu jõuetus
*1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma
Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte
*Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine
Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu
vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks.
*Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks
Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis.
*Saksamaale lähenemiseks üritati igasuguseid võimalusi,kuid Berliin polnud Eestist huvitatud
*kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II
Maailmasõda muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks .
Kultuurielu Eesti Vabariigis
Kultuuri rahastamine:
Alkoholi-ja tubakaaktsiis, maksud lõbuasutustelt
Eesti Kultuurkapital (loodi 1925a)
6Sihtkapitali: Kirjandus,näitekunst, helikunst ,kujutavad kunstid , ajakirjandus ,kehakultuur
Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest)
Eesti Kunstimuuseum ,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum
Preemiad, auhinnad
Kultuurautonoomia:
*Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus.
*1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus:
-Rahvusvähemused sakslased , venelased , rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri
-Õigus kultuuromavalitsuste asutustele
-Õigus asutada emakeelseid koole, teatreid ,kirjastusi jam
*Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid
Kuluurielu üldised arengujooned:
*Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud ,kunstniku
d, muusikud ,näitlejad, teatrid , koorid , orkestrid .
*Eesti keele kaasajastumine
*Emakeelse hariduse laienemine
*Tippintelligentsi teke
*Haritlaste kutseliitude teke
*Kultuurikontaktide laienemine
Suunad:
*1920aastate algul impressionism , ekspressionism
*1920aastate keskel uusrealism
*1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine
Iseseisev töö:
Õp. Lk 62-63
*Kirjandus-, muusika -,teatri-.kunsti-, haridus -,teaduselu lühiiseloomustus.
Kirjanduselu :
*Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm.
*Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H. Tammsaare
*1930a ajaloolise romaani viljelejad .
*Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond
Muusikaelu :
*Rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.
*Paljud noored helikunstnikud alustasid loometeed
*Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid.
Teatrielu:
*Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit)
*Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus, Viljandis ja Narvas
*Poolkutselised trupid Kuressaares, Valgas ja Võrus
*Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette.
Kunstielu:
*Tartus ühing Pallas
*Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse
väljaku äärde kerkinud Kunstihoone
* Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud
jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust
*Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem
põlvkond:Adamson- Eric , Aino Bach , Eduard Ole,Jaan Vahtra
*Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt
*Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf
Hariduselu :
* Mindi üle emakeelsele õppele
*Lihtsustati koolisüsteemi
*Töötati välja uued õppekavad
*Võeti kasutusele uued õpikud
*Ehitati hulk moodsaid koolimaju
*Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele
Teaduselu:
*Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool
*1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia
*Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused
Elulaad ja olme
Suhtumine omariiklusesse
*Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus
*Sotsiaalsed ümberkorraldused
*Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga
*Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue režiimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse
,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele
*Kujunes ka vasakopositsioon
Elulaad
*Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad
*Kiire õpilaste kasv
*Kasvas rahva lugemishuvi
*Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,konserdid ja
kunstinäitused, majandusliku ja poliitilise eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised
*Vesemate pärusmaaks jäid tsirkus ja kino
*Inimesei huvitas filmikunst
*1930a arenes restorani ja kohvikukultuur ja tansuorkestrid
* Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine
*Noorte rännu-ja seiklusiha
*Välisreisid oli haruldasemad kuid mitte harukordsed
*Suvitamine oli puhkamine ja suvemaja püstitamist
*Vähenes tasapisi religiooni tähtsus
Seltsiliikumine
*Rajati uusi rahvamaju
*Toimnusid regulaarselt Üldlaulupeod
*Tekkisid mitmesugused spordi-ja noorteorganisatsioone
Olme
*Linna rajati uusi linnajagusid(Tallinna Pirita ja Merevälja ning Tartusse Tähtvereja Tammelinn)
*Hulk modernseid elamuid
*Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud
*Kodusisustuses vahetati välja omavalmistatud talupojamööbel
*Aina tavalisemaks kujunesid kodumasinad
*Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse vägagi operatiivselt
*Ilmus palju moodsaid busse,veo-ja sõiduautosid
*Maal soetasid paljud inimesed endale jalgrattaid