Horvaatia (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Merilin Jürine
KK11-PE

ÜLEVAADE RIIGIST

HORVAATIA

Referaat

Juhendaja: Helna Karu-Baher

Tallinn 2014

SISUKORD

ÜLEVAADE RIIGIST 1
HORVAATIA 1
Juhendaja : Helna Karu-Baher 1
PEAMISED ANDMED 3
AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD 4
PEAMISED TÄHTPÄEVAD 6
TOIDUKULTUUR JA TOIDUD 6
RETSEPTID 9
KASUTATUD ALLIKAD 11
PEAMISED ANDMED 3
AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD 5
PEAMISED TÄHTPÄEVAD 6
TOIDUKULTUUR JA TOIDUD 7
RETSEPTID 9
KASUTATUD ALLIKAD 12

PEAMISED ANDMED

Horvaatia (eestikeelne nimekuju  Kroaatia  on ebasoovitatav; horvaadi keeles Hrvatska ) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia Euroopa Liidu liige. Horvaatia on jaotatud 20 maakonnaks, mille pealinnaks on Zagreb . Horvaatia asetseb põhja-lõuna suunas piki Vahemere äärset Aadria mere rannikut. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes , Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes.
Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn , Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas Varaždin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, Vana- Rooma aegsed villad jne. Horvaatia mägedes asub mitmeid rahvusvaheliselt populaarseid suusakuurorte ning sealsed mägiteed on järjest populaarsemad mägiratturite seas; Aadria meri on aga sobiv mitte üksnes ujumiseks, vaid ka paadi või jahiga sõitmiseks, snorgeldamiseks, surfamiseks jne. Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on üks Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Lisaks ohtratele vaatamisväärsustele on siin sügavsinine meri ja ilusad rannad , põhjas kõrguvad mäed ning sisemaal laiuvad metsad. Seetõttu on Horvaatias võimalik puhata väga mitmekesiselt - nautida imekaunist loodust, külastada iidseid veneetsiapäraseid linnu, samuti sukelduda ja puhata rannas .
Horvaatia lipu kolm värvi esindavad kolme riiki, millest Horvaatia on moodustatud: Horvaatia kuningriik (punane ja valge), Slavoonia kuningriik (valge ja sinine) ning Dalmaatisa kuningriik (punane ja sinine).
Horvaatia lipp
Horvaatia vapp
Riigihümn
Lijepa naša domovino
Pealinn
Zagreb
Pindala
56 542 km²
Riigikeel (ed)
horvaadi keel
Rahvaarv
4 290 612 (2011)
Rahvastikutihedus
75,9 in/km²
President
Ivo Josipović
Peaminister
Zoran Milanović
Iseseisvus
25. juuni 1991
Rahaühik
kuna (HRK)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen
.hr
ROK-i kood
CRO
Telefonikood
385

AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD

• Roomlased alustasid Horvaatia ala vallutustega 3.sajandil eKr.
  
• Horvaatia hertsogkond tekkis esimest korda 8. sajandil.
  
• Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele  slaavi hõimud . praegustelt Poola  aladelt . Serbid liikusid Kagu- Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia  ja Pannoonia põhjas.
  
• 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla. Trpimir, Domagoj Dalmaatsia vürst Tomislav ühendas mõlemad rühmad 925. aastal ühtseks kuningriigiks, mis kestis pea 200 aastat.
  
• 9. sajandi keskel tungisid Horvaatia rannikule moslemid , Bütantsi keisri Basileios I esimestel valitsemisaastatel suutis Bütsants siiski edukalt tagasi tõrjuda araablaste rünnakuid Dalmaatsia rannikualadele ning keisririik saavutas taas kontrolli selles piirkonnas.
  
• 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ja mitmed võimurüselused nõrgestasid keskvõimu ja kuningriiki. Põhja-horvaadid, suutmata kokku leppida valitseja asjus, ühinesid 1102. aastal Ungari kuningriigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu.
  
• Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia vabariigi valdusesse. Ehkki   ungarlased  püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt kahevahel – kord Veneetsia poolt, kord vastu.
  
• 1242 . aastal laastas mongolite  pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima  türklased . Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi.
  
• 15.–17. sajandit iseloomustavad aga sagedased kokkupõrked Ottomani impeeriumiga.
  
• 1835 Horvaadi rahvuslik ärkamine.
  
• 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mis suruti küll maha, kuid selle tagajärjel kaotati orjus.
  
• 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia . Dalmaatsia jäi austerlaste kätte.
  
• 1995. aasta detsembris kirjutati Pariisis alla Daytoni Lepingule, mis tunnistas Horvaatia traditsionaalseid piire ja Horvaatiale Slavoonia tagastamist. Tegelik tagastamine toimus aga alles 1998. aastal.
  
• Aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks.
  
• Euroopa Liitu võeti Horvaatia vastu 1. juulil 2013.
  

PEAMISED TÄHTPÄEVAD

Horvaadid peavad väga lugu oma ajaloolistest traditsioonidest ja kommetest. Rahvarõivaid kantakse mitte ainult suurte pühade, vaid ka peresündmuste puhul. Kaunis horvaadikeelne muusika kõlab paljude kuurortlinnade baarides-restoranides.
Tähtsamad riiklikud ja religioossed pühad:

• 1.01 Uus aasta
  
• 6.01 Epifaania
  
• 24.04. lihavõttepühad
  
• 1.05 kevadpüha, töörahva päev
  
• 22.06 fašismi üle võidu saavutamise tähtpäev
  
• 25.06 rahvuspäev
  
• 15.08 Neitsi Maarja taevasse mineku päev, katoliiklik püha
  
• 8.10 Horvaatia iseseisvuspäev
  
• 1.11 kõikide pühakute päev
  
• 25.–26.12 jõulud
  

Lisaks veel nt: Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks.

TOIDUKULTUUR JA TOIDUD

Horvaatia toidukultuur on tugevasti mõjutatud kreeka, türgi, austria ja itaalia köögist, mistõttu on siin mitmekesine rahvusvaheline ja ka kohalikke maitseelamusi pakkuv toiduvalik . Tooraineks kasutatakse kohalikke värskeid köögivilju, kala ja lihasaaduseid. Hommikueineks süüakse tavaliselt leiba, võid ning keedist ja juuakse piimakohvi. Põhiline söögikord päeva jooksul on aga lõuna - eelroana süüakse vürtsikat juurvilja - või kalasuppi ja salatit, põhiroaks on erinevad lihatoidud . Liharoad serveeritakse tavaliselt sibula , friikartulite või köögiviljadega. Magustoiduks pakutakse erinevaid imemaitsvaid küpsetisi nagu struudel ning erinevad juustu- ja pähklikoogid.
Tänapäeval levivad Horvaatias aktiivselt ammu unustatud iidsed kulinaarsed traditsioonid, vanade retseptide alusel korraldatakse hulgaliselt kulinaarkunsti festivale, eriti julgustatakse kohaliku köögi spetsialiste-eksperte. Tõeliste restoranide omanikud, selleks, et oma asutust teise kiirrestoranide seast esile tuua, uhkusega nimetavad oma asutusi restoran sporogriz ja sõnadega konoba või rakke kutsutakse suupisterestorane või veinikeldreid. Seal on tavaks pakkuda lihtsat ja kaloririkast toitu, sealhulgas ka grillitud kala. Horvaatias on laialt levinud ka erineva kategooria restoranid või kõrtsid – väiksemat tüüpi restoran, kus pakutakse tüüpilisi kohalikke roogasid, osaliselt grillitud liha ja kala. Aromaatne kohv Espresso , maitsvad koogid ja jäätised igasugustest puuviljadest ja marjadest võid proovida slashcharne-jäätisekohvikust.
Horvaatias on ligi 700 erinevat geograafilise maakonna määratlusega veinisorti. Populaarsemad valged veinid on Pospi ja Riesling, punastest veinidest aga Postup ja Dingac. Lauaveinina pakutakse punast Bevandat, mida segatakse tihti mineraalveega. Likööridest on väga armastatud kirsiliköör Maraschino ja pirniliköör Kruscovac. Nii nagu mujal Vahemere piirkonnas, on siingi olemas oma kange naps rakija, mida valmistatakse ploomidest, viinamarjadest või viigimarjadest. Õllesõpradele pakutakse kvaliteetseid kohalikke õllesid Karlovatshko ja Velebitsko.
Valik traditsioonilisi horvaadi sööke:
Smrikva  - männivõrsetest valmistatud kibedavõitu limonaad .
Kremshnite – kreemikook.
Punjene paprike - täidetud paprika .
Sogan dolma  - täidetud suvikõrvits.
Dalmatinskiprsut - kuivatatud suitsusink, mida pakutakse koos juustuga .
Juustud - Horvaatias on mitmeid erinevaid väga kvaliteetseid ja hinnatud juustusorte, näiteks lambapiimajuust Travinicki Sir, kodujuust  Belava ja vana retsepti järgi valmistatav Trapist.
Cevapicici - grillitud lihapallid.
Plescavic – loomalihakotletid.
Raznjici – lihavarras.
Croaterra  – tüüpiline naturaalsetest ainetest valmistatud kook , mis pakitakse kaunilt spetsiaalsesse karbikesse ja sobib ideaalselt kingituseks kaasa viia.
Horvaatia restorane eristatakse järgmiste nimedega:

• Bife - Baarilaadne söögikoht , kus pakutakse kerget einet . Hinnad on soodsad.
  
• Gosticna - Itaalia trattoria või kreeka taverni tüüpi kodutoitu pakkuv kohvik -restoran
  
• Kavana - Kohvik, kus pakutakse imemaitsvaid austria ja türgi küpsetisi ning head kohvi.
  
• Riblji  – Restoran, kus pakutakse kalaroogi ja mereande. Soovi korral saab ka liharoogasid.
  
• Mecini – Restoran, kus pakutakse pirukaid, jogurtit ja karastusjooke.
  

Mõned Horvaatia liharoad:
Lihavardad (ražnjići), täidetud ja paneeritud veiseliha viilud singi ja juustuga (zagrebački odrezak), šnitsel (schnitzel), sink sealihast (meso z tiblice), röstitud lammas (janjetina), küpsetatud siga (odojak).
Mõned Horvaatia mereannid ja mereanniroad:
Kalmaar (lignje), kaheksajalasalat ( salata od hobotnice), tuunikala, krevetid (skampi), karbid , tursk , grillitud sardiinid, säga, karpkala , ahven.
Mõned Horvaatia pajaroad: Guljašš (gulaš), kalapada (riblja corba), rohelise herne pada (varivoo d mahuna), Dalmaatsia singi pada kuivatatud viigimarjade ja kuivatatud ploomidega (pašticada).
Pasta : Gnocchi (tihti serveeritud nt guljaššiga), traditsiooniline pasta, mis on maitsestatud kaneelimaitselise lihakastmega, pasta hautatud kapsaga, polenta .
Supid: Tillisupp , seenesupp, vasikasupp suitsulihaga, selged puljongid.
Lisandid: Duvec (sarnane ratatouillega, suvised juurviljad), tomatisalsa, keedetud ja küpsetatud kartul sibulaga, friikartulid, keedetud kartul spinatiga, riis, pasta.
Magus: Krepid , struudlid, magus leib kreeka pähklitega, Horvaatia mesi, Horvaatia pannkoogid veini-ja munakastmega, isetehtud moosid, kompotid , jäätised, värsked puuviljad, crème-caramel.
Muu populaarne : Täidetud paprika hakklihaga tomatikastmes, praetud saiaviilud küüslauguga, oliiviõli, Dalmaatsia piirkonna sink, viigimarjad, juustud.

RETSEPTID

CEVAPCICI
Vaja:
500 g veise hakkliha
300 g seahakkliha
200 g lambahakkliha
1 sibul , hakitud väikesteks tükkideks
3 küüslauguküünt, purustatud
½ tl Cayenne pipart
2 tl paprikapulbrit
Oliiviõli määrimiseks
Valmistamine:

Sega kõik koostisained kausis korralikult läbi. Kata kauss kilega ja jäta tunniks ajaks külmkappi.

Vormi kätega umbes 2cm paksused ja 10cm pikkused kangid/torud.

Kuumuta pann , lisa oliivõli. Prae kuni cevapcicid on ilusad pruunid, umbes 12 minutit. Serveeri soovitud lisandiga.
HORVAATIA LEIB
Vaja:
1 kg jahu
0,4 l vett
20 g värsket pärmi
20 g suhkrut
0,2 l õli
20 g soola
Valmistamine:

Lahusta pärm käesoojas vees, lisa natukene jahu ning sega puulusikaga. Jäta sooja natukeseks kohta kerkima.

Teises kausis valmista ette sõelutud jahu, vesi, suhkur, õli ja lisa pärm taignaga. Sega kõik kokku ning jäta 30-40 minutiks kerkima.

Sõtku taigen ning anna leivale soovitud kuju. Pane taigen vormi ning jäta veel natukeseks kerkima.

Küpseta 200-200C juures 40 minutit.

Serveeri
SINIMEREKARBID LEEMES
Vaja:
1 kg värskeid sinimerekarpe
200 g porrulauku
2 porgandit
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 l vett
Või
Sool
Pipar
Valmistamine:

Tükelda sibul, porgand ja porrulauk ja prae võis. Lisa küüslauk .

Aja potis vesi keema , lisa köögiviljad ja maitseained.

Kui oled lasknud köögiviljadel natukene keeda ning oled soovitud maitsega rahul, lisa sinimerekarbid.

Keeda karpe, kuni kõik karbid on avanenud. Serveeri ja naudi kohe!
Valisin need road, sest kõiki neid roogi ma olen ise Horvaatias söönud ning need on väga maitsvad!

KASUTATUD ALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia (9.11.14)
http://annaabi.ee/download.php?i=43786 (9.11.14)
http://www.reisiguru.ee/riik/Horvaatia (9.11.14)
http://wiki.gomaailm.ee/wiki/horvaatia/ (9.11.14)
http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/croatia/index_et.ht m (9.11.14)
http://elenmitt.blogspot.com/2010/09/horvaatia-kook.html (9.11.14)
http://www.sputnik.ee/riigid/horvatija.html (9.11.14)
http://en.wikipedia.org/wiki/Croatian_cuisine (9.11.14)
http://www.startour.ee/est/riigid/Maast/189/188 (9.11.14)
http://www.sbs.com.au/food/recipes/cevapcic i (9.11.14)
http://www.kitchennostalgia.com/croatian-recipes/croatian-bread-recipe.html (9.11.14)