tarbijakitsenõuetega). Seega on haldusakti vormistamisel reegliks kirjalikkus. Sellest on kaks erandit: 1. kui seadus või määrus näeb otseselt ette mingi muu vormi; 2. kui on vajalik anda edasilükkamatu korraldus. Kuid ka neil kahel erandjuhul on isikul õigus nõuda, et haldusakt vormistatakse tagantjärele kirjalikus vormis. Kirjaliku haldusakti üheks eriliigiks on elektrooniline haldusakt. Sisuliselt on praeguseks kõik kirjalikud haldusaktid samal ajal ka elektroonilised, s.t nad kirjutatakse valmis arvutis ja seejärel prinditakse välja ja allkirjastatakse. HMS sätestab, et kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt (s.t ilma, et haldusakti prinditaks välja), kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Peamiseks
Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad). Kohaliku omavalitsuse õigusaktid on samuti haldusaktid (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad).Õigustloova akti mõistet Euroopa riikide kehtivas õiguskorras üldjuhul ei kasutata. Põhiliselt on käibel õigusaktid nende konkreetsete nimetuste järgi, mis on sageli määratletud legaaldefinitsioonidega. Kasutatakse mõistet normatiivakt. On kasutusel ka meie positiivses õiguses
haldust ja soodustavat haldust. · Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult; menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel · Eesmärgipärasus ja tõhusus Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. · Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas
dokument ja seda ei saa lihtsalt ära kaotada. Kui ta kaks päeva hiljem esitas täiendavaid dokumente. Üldreegel on see, et kui 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättetoimetamist pöördub haldusorgani poole, siis reeglina peaks sellelt inimeselt küsima, kas nad tahavad vaiet esitada. 2. Erandid: a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2) b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3) II. Tühisuse aluste puudumine 1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2) + 2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03) III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) + 1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
(liiklusummikute kõrvaldamine, vaktsineerimine, koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude teatavakstegemine dokumendivormis teated, kutsed, hoiatused, meeldetuletused); tõestamistoimingud (tunnistused, tõendid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 16 Haldusaktide liigid: 1) adressaadi jaoks koormavad (õigusi piiravad) ja soodustavad (õigusi andvad), samuti sega- ja topeltmõjuga haldusaktid; 2) reguleerivad ja tuvastavad; 3) isiku, asja või teabega seotud haldusaktid; 4) haldusakti erivormid nagu üldkorraldus ja osa- ja eelhaldusakt Tooge näiteid igast liigist! 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 17 Õigustloovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1) õigusaktis ettenähtud ajal (seotud akti teatavakstegemisega); 2) kolmandal päeval pärast õigusakti RTs avaldamisele (nt
Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandlik võim saab otsustada, millistes tingimustes võib täidesaatev võim täpsustada ja täiendada seadust määrusega. Üldvolitus- kus seadusandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile. Erivolitus- konkreetne üksik tegu mille teostamiseks volitus antakse. Konkreetse sisu ja nimega määruse andmine. Siseriiklikud üksikaktid Haldusaktid- haldusorgani poolt antud haldusülessannete täitmiseks, avalikõiguslikus suhtes üksik juhtumi reguleerimiseks isikule suunatud reguleeriv õigusakt Haldusorgan- seadusega antud avaliku halduse ülesandeid täitma määratud asutus või sisk. Üldkorraldus- haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel isikule või asjale avalik-õigusliku seisundimuutumisele. Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus. Ettekirjutus- haldusakt mis paneb iskule kohustuse
Menetlustoiminguid saab vaidlustada üksnes koos põhiaktiga. Toiming peab olema ka tehtud seaduse alusel. Toimingu õiguspärasuse analüüs näeb välja täpselt samasugune nagu haldusakti puhul. Toimingu puhul on mänguruum suurem. Veel on õiguslikult siduvad mõned heakskiidud. (tegemist ei ole haldusaktiga vaid toiminguga) Haldusakti mõiste ja tunnused Haldus kui eesmärgistatud tegevus on protsess, mis kujutab endast administratsiooni üksteisele järgnevate toimingute kompleksi. Haldusaktid kuuluvad administratsiooni toimingute hulka, on nende vormiks. See tähendab, et haldusaktid on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. Haldusakti olemuseks on toiming. Igasugusele toimingule on aga omane peale subjekti, eseme ja eesmärgi ka teostamise viis ja iseloom. Õigusnormide kehtestamine (muutmine, tühistamine) ja nende subsumeerimine toimub administratsiooni (subjekti) tahteavalduse kaudu. See on oluliseks tunnuseks haldusakti olemuse määratlemisel.
sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus§ 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d(Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d(Põhiseadus §87)
2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4
rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline
norme, muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse eksisteerivaid. Nende toimingute alusel tekkinud suhetele on iseloomulik see, et siin on üheks pooleks avalik administratsioon, teise poolena võivad esineda kodanikud, juriidilised isikud jt. subjektid. Nimetatud toimingutele on omane õiguslik iseloom, nad on õigusliku tähendusega, nende sihiks on õigusliku tagajärje tekitamine. Õigustoimingute avaldusvormiks on haldusaktid. teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. Võiks nimetada reaaltoiminguteks. Reaaltoimingutele on iseloomulik see, et nad ei ole suunatud õigussuhete loomisele. Nad ei muuda üldjuhul õiguslikku olustikku. jagunevad kolmeks: o administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus, näiteks liiklusummikute kõrvaldamine o toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude teatavakstegemine ja
Menetlustähtaeg kindlaksmääraud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Eristatakse: seaduslik tähtaeg ja haldusoragni poolt määratud tähtaeg. Haldusmenetlus algab - taotluse esitaja taotluse alusel ja haldusorgani initsiatiivil. Menetluse etapid 1)menetluse kaasamine; 2)asjaolude uurmine; 3)õiguste selgitamine, dokumentide tuvastamine, arvamuste ärakuulamine; 4)otsuse langetamine ja vormistamine; 5)teatavaks tegemine 7. Haldusakt olemuseks on toiming. Haldusaktid on administratsiooni toimigute õiguslikuks vormiks.. haldusakti teoorias määratletakse halduskati formaalsel ehk funktisonaalses ja materiaalses alusel. Formaalne määratlus formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine halduakti liik täidab. Kuid haldusorganid täidavad ka kõrval funktsioone nn kahte abistavad funktsiooni legistatiiv ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Materiaalne määratlus materiaalse
küsimus. 2. Registrikanne peab täpselt sisaldama kõiki tegevusvaldkondi, mis põhikirjas on kajastatud. Kui mõne tegevus jääb kajastamata, siis võib sellest tekkida maksuprobleeme. 3. meeldetuletus deklaratsiooni esitamiseks. Maksuhaldur esitab maksukohuslasele meeldetuletuse esitada deklaratsioon tähtaegselt ja sellele lisatakse hoiatus rakndada sunniraha, kui deklaratsiooni tähtajaks ei esitata. Märkida tuleb ka sunniraha suurus. HALDUSAKTID MAKSUMENETLUSES. · Haldusaktid jagunevad 2 suuremasse rühma ja mõneks erandiks. · Erandid: o maksuteade o maksuotsus o intressinõue o sundtäitmise hoiatus · Kaks suuremat rühma: 1. otsused, mis on seotud raha liikumisega 1. tagastusnõudega seotud otsused nt. Tagastamata jätmise otsus tagastamisotsus
§36 (1);(2) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2) 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Välisriigi pädeva asutusega talle kättesaadavat ja maksumenetluses välisriigi residentide kohta koguvat teavet järgmiste tulude kohta:
araabia numbritega. · Normitehniline märkus · Lisad · Läbiv põhimõte üldiselt üksikule Üksikakt: · Pealkiri ja preambul · Number ja kuupäev · Alapunktid loetelude puhul · Punktid võivad olla pealkirjastatud · Võib jagada osadeks rooma numbritega · Üldjuhul nummerdatakse läbivalt · Kasutatakse ka detsimaalsüsteemi · Kaalutlusõigusega, materiaalselt jurisdiktsioonilised ja koormavad haldusaktid põhjendatakse · Vaidlustamisviide · Allkiri ja kui nõutav, siis kaasallkiri Kiri: · Viited, numbrid, kuupäev · Adressaat · Pealkiri · Pöördumine · Tekst liigendatud vastavalt eesmärgile · Vajadusel kokkuvõte · Tervitus · Allkirjad · Vaidlustamisviide ? Protokoll: · Organi nimetus · Kuupäev, vajadusel number · Toimumise aeg kellaajaliselt · Kes osalesid, kes puudusid · Kes juhatas, kes protokollis · Päeavakord
- dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks.
täpselt sõnastatud ja loob uut õigust kindla olukorrajaoks, mida on kirjeldatud üldiste eelduste ja tagajärgedega. Eesti süsteemis seadus, seadlus, määrus. Rahvusvahelises õiguses lepingud ja konventsioonid, EL aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Üksikakt- Individuaalne, konkreetne ja õigust rakendav. Suunatud konkreetsele inimesele konkreetse asja pärast, rakendab olemasolevat seadust konkreetsele juhtumile. Põhilised üksikaktid on haldusaktid ehk siis ettekirjutus, otsus, korraldus, luba. Õigustloovad aktid üldaktid, millega kehtestatakse abstraktsed õigusnormid üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Haldusaktid haldusülesande täitmiseks avalik- õiguslikus suhtes üksikjuhtumil antud haldusvälise isiku õiguste ja kohustuste loomisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsused. (ettekirjutus, luba, käskkiri)
10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1
maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 45) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 46 lg 1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? 6 Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. (MKS § 46 lg 2) MKS § 46 lg-s 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma: (MKS § 46 lg 3 p-d 1-8) 1) maksuhalduri nimetus ja aadress;
isik asub sellele vaatamata ehitama, käitub ta õigusvastaselt, sõltumata sellest, et keeldumine võis tema õigusi rikkuda. Haldusaktide liigid Haldusakti on erinevates teooriates püütud määratleda väga erineval moel. Üldiselt võib öelda, et haldusakt on täitevvõimu õigusakt. Sellisest üldisest määratlusest nähtub, et haldusakt kuulub üldisesse õigusaktide süsteemi, mis oluliselt lihtsustab ka tema liigitamist. Nii võib haldusaktid liigitada lähtuvalt õigusaktide liigitusest õigustloovateks haldusaktideks ja halduse üksikaktideks. Õigustloovaks haldusaktiks on määrus, üksikaktiks korraldus. Omapäraseks haldusakti liigiks on käskkiri, mis võib olla nii õigustloovaks haldusaktiks kui ka üksikaktiks. Sellest täpsemalt allpool. Oluline on rõhutada, et eeltoodud liigitust ei mõistetaks valesti. Nii ei ole näiteks õige lugeda
sundtäitmise aegumistähtaeg (§ 132) ei ole möödunud. Maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Haldusakti adressaadi õigusi ja kohustusi piiravad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Maksuhalduri õigused. Maksuhaldur võib teha tõendile märke selle kohta, kellele või kellele esitamiseks tõend väljastatakse, samuti selle kohta, et maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Rahandusministeeriumil ja riikliku maksu maksuhalduril on õigus anda
Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 1. Põhiseadus ( Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2. Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) - Põhiseaduslikud
muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse eksisteerivaid. Nende toimingute alusel tekkinud suhetele on iseloomulik see, et siin on üheks pooleks avalik administratsioon, teise poolena võivad esineda kodanikud, juriidilised isikud jt. subjektid. Nimetatud toimingutele on omane õiguslik iseloom, nad on õigusliku tähendusega, nende sihiks on õigusliku tagajärje tekitamine. Õigustoimingute avaldusvormiks on haldusaktid. § 2. Haldusakti mõiste ja tunnused Haldus kui eesmärgistatud tegevus on protsess, mis kujutab endast administratsiooni üksteisele järgnevate toimingute kompleksi. Haldusaktid kuuluvad administratsiooni toimingute hulka, on nende vormiks. See tähendab, et haldusaktid on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. Haldusakti olemuseks on toiming. Igasugusele toimingule on aga omane peale subjekti, eseme ja eesmärgi ka teostamise viis ja iseloom.
muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse eksisteerivaid. Nende toimingute alusel tekkinud suhetele on iseloomulik see, et siin on üheks pooleks avalik administratsioon, teise poolena võivad esineda kodanikud, juriidilised isikud jt. subjektid. Nimetatud toimingutele on omane õiguslik iseloom, nad on õigusliku tähendusega, nende sihiks on õigusliku tagajärje tekitamine. Õigustoimingute avaldusvormiks on haldusaktid. § 2. Haldusakti mõiste ja tunnused Haldus kui eesmärgistatud tegevus on protsess, mis kujutab endast administratsiooni üksteisele järgnevate toimingute kompleksi. Haldusaktid kuuluvad administratsiooni toimingute hulka, on nende vormiks. See tähendab, et haldusaktid on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. Haldusakti olemuseks on toiming. Igasugusele toimingule on aga omane peale subjekti, eseme ja eesmärgi ka teostamise viis ja iseloom.
1. HALDUSTOIMINGUD õigustoimingud reaaltoimingud faktilised toimingud tõestamistoimingud teatamistoimingud üldaktid üksikaktid (haldusaktid) dekreet korraldus (KOV, VV) seadlus (president) otsus (KOV) määrus (KOV, VV, min) käskkiri (min) muud aktid: - põhikiri - põhimäärus - juhend - eeskiri alluvad halduskohtu kontrollile: reaaltoimingud halduse üksikaktid (haldusaktid) notari- ja perekonnaseisuameti aktid alluvad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kontrollile: halduse üldaktid
3) Faktide kogumi järgi a) lihtfaktid: nõutav vaid üks juriidiline fakt (toiming) b) litigated: nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus. Juriidiline koosseis - juriidilised faktid, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise. Juriidilise teo õiguspärase või -vastase tegevuse alusel liigitatakse: ÕIGUSPÄRASED TEOD: ¤ juriidilised toimingud ¤ haldusaktid ¤ juriidilised tehingud: A) ühepoolsed B) kahe- või mitmepoolsed 1) Õiguspäraseid teguseid võidakse sooritada kavatsuseta tekitada juriidilisi tagajärgi, kuid viimased saabuvad seaduse alusel sellest hoolimata, selliseid tegusid nim juriidilisteks toiminguteks. 2) Haldusakt on samuti juriidiline tegu, mis esineb juriidilise faktina juhtudel, kui see on adresseeritud konkreetsetele adressaatidele. Haldusakt kui juriidiline fakt on tavaliselt
13 Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1. üldaktid (normatiivaktid). 2. üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsiooniline põhitunnus): 1. seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused), 2. täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 3. kohaliku omavalitsusebõigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 4. jurisdiktsioonilised aktid (kohustused, määrused, erimäärused) 5. korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh. statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt.põhikiri, põhimäärus). Punkt 2.1 Üldaktid
Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ta on võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm
võivad olla suuremad (A3 või veelgi suuremad). 3. plaani- ja kaardimaterjal üldjuhul riikliku maakatastri pidaja poolt kinnitatud ärakiri A3 suuruses. 4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud nin A4 suuruses. 5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid; 2) notariaalsed ja lihtkirjalikud; 1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes. 4 3) ühel lehel või köidetud ja/või pitseeritud; 4) A4 suuruses. 6. korraldused, otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 7. kohtuotsused, kohtulahendid (määrused vms) Ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 8. riigivararegistri väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 9. väljavõtted Riigi Teatajast2 koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 10. Ametlike Teadaannete (AT) väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 11. erinevad tunnistused, registrite väljavõtted üldjuhul ärakirjad, kuid võib olla ka
selleks esinevad mõjuvad põhjused. 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. 21
Ainult inimene on kohustatud ja õigustatud. Inimese kui õiguse subjekti iseloomustamisel tuleb käsitleda tema õigusvõimet ja teovõimet. Objektiivse õigusega on kindlaks määratud, missuguseid õigusi saab inimene omada ja milliseid kohustusi tuleb tal kanda. Kõrvuti üksikiniviidiga võivad olla õiguse subjektideks seaduse alusel loodud inimeste ühendused juriidilised isikud. 57. Haldusaktid Intra Legem: INTRA LEGEM MÄÄRUSED õiguskorda järgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem määrusi. 58. Haldusaktid Praeter Legem: PRAETER LEGEM MÄÄRUSED määrused, kus sisalduv uus õigus, on keelatud. Lubatud vaid eritingimustel. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta praeter legem määrusi. 59. Haldusaktid Contra Legem:
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt (HMS §51 lg1). a. Formaalne määratlus – aluseks on need funktsioonid, mida avaliku võimu teostav organ täidab. Haldusakt on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Haldusaktid on kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. . Ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. b. Materiaalne määratlus – aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Haldusakt on primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. 1.2 Haldusakti tunnused. a. Regulatiivne iseloom – käsk, keeld või luba b. Pretseptiivne iseloom – aktis sisalduvad ettekirjutused on kohustuslikud, sest
rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline
operaatori pakkumine vajalike volitustega; See, et vajalikud kohustuslikud vahendid on selgelt määratletud ja nende kasutamiseks kehtivad lõplikud tingimused). (3)Kontorite organisatsioon järgib hierarhia põhimõtet. (4)Kontori käitumist reguleerivad eeskirjad võivad olla tehnilised eeskirjad või normid. (5)Ratsionaalse tuubi puhul on põhimõtteline asjaolu, et halduspersonali liikmed tuleks täielikult eraldada tootmis- või haldusvahendite omamisest. (6)Haldusaktid, otsused ja reeglid on sõnastatud ja kirja pandud isegi juhul, kui suuline arutelu on reegel või isegi kohustuslik. (7)Õiguslikke volitusi võib kasutada mitmel erineval kujul, mis eristatakse ja arutatakse hiljem. HETTEK Hierarhia alluvus, spetsialiseerumine Elukutselisus peamine töö Teadmised värbamise alus Tööjaotus rollid, vastutus Edutamine karjäär Legaalsus reeglitest lähtumine Kirjalikkus - kontollitavus
Mis rekvisiidid aktile leiame? Milliseid sätestatud õigusnorme sealt leiame? Jne iga läbitud teema alusel analüüs. 22.10.08 Ilusa järgi õigusallikate liigid Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Kontineiteetsuse põhimõte Õiguse süstematiseerimine Õigusaktide hierarhia RÕ PM RÕK Konstitutsiooniline seadus Generaalseadus<-> spetsiaalseadus Seadus Haldusaktid Ül: Üldakt (v üksikakt) 1. vt preambul (leia näiteks : määrus) 2. mis on õiguslikuks motivatsiooniks? 3. alus 4. norm või üksikregulatsioon 5. rakendussätte üksikregulatsioon? Üldsätted? 6. lisa? 7. Seadused kitsas täh kõik riigikogu poolt vastu võetud seadused Seadused laias täh kõik aktid, määrused, seadlused Astuma üle Rubico nö üle piiri minema. Muinsuskaitseseadus §33, §30 lg 1 Norm ja säte ei ole samad asjad!!! (Norm on laiem kui säte). ATS
käsitlevad õigussuhted : võimude lahusus, riigi põhitunnused (territoorium, rahvas, avaliku võimu organisatsioon), seadusandlus ning kõik sellega seonduv. kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Haldusõiguse reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisavateks aktideks. Finantsõiguse haru reuguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigikassaga st rahandussuhted. Rahanduse põhifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise põhisisuks on riigi- ning välisfunktsioone täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine. Karistusõigus- sätestab millised süüteod on kuriteod ja väärteod, ning milline on karistus nende tegude eest
b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused 31 d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda.
- üksikaktid (mitteõigustloovad aktid) b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid 38 Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta
Õigusaktid peavad olema materiaalselt õiguspärased. See üldine pm tähendabki õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusel. Liigid: Kontinentaalset õigussüsteemi nim sageli ka seadusõiguseks. Õigus sisaldus seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõigus konstinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu (õiguse allikate formaalne jaotus): legislatiivaktid, haldusaktid, jurisdiktsiooniaktid. Millist ül-t õigusakt õiguskorras täidab (funktsionaalne liigitus): legislatiivfn-i täitev õigusakt, haldusfn-i täitev õigusakt, jurisditsioonilist fn-i täitev õigusakt. On võimalik ka materiaalselt liigitada. Koht õigussüsteemis: seadused, seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Tegu on vertikaalse liigitusega. Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda): eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad. 3
õigusvastastele (mitteõiguspärastele) tegudele (õigusvastaseid teguseid nimetatakse veel õiguserikkumisteks). Selle alusel liigitatakse teod selliselt, nagu on esitatud skeemis nr 6. Skeem nr 6 JURIIDILISED TEOD: ÕIGUSPÄRASED: ÕIGUSVASTASED: 1) juriidilised toimingud; 1) kriminaalõiguserikkumised ehk kuriteod; 2) haldusaktid; 2) haldusõiguserikkumised; 3) juriidilised tehingud: 3) distsiplinaarõiguserikkumised; a) ühepoolsed, 4) era- ehk tsiviilõiguserikkumised. b) kahe- või mitmepoolsed. 1)Õiguspärased teod on iseloomult erinevad. Siia kuuluvad nii tegevus kui ka selle Ühed neist sooritatakse kavatsuseta tekitada antipood - tegevusetus. Võivad olla
selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.). Nii üürileping kui allüürileping peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üürile andja kohustused:
üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.). Nii üürileping kui allüürileping peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üürile andja kohustused:
a) absoluutsed - ei sõltu inimtahtest b) suhtelised - teke sõltub inimesest, edasine protsess enam mitte 2) Juriidlised teod - tegevus või tegevusetus, millega seadus seostab õigussuhte tekke, muutumise, lõpu a) õiguspärased · juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei olnud · haldusaktid - adresseeritud konkreetsele isikule · juriidilised tehingud era- või tsiviilõiguses b) õigusvastased · karistusõiguslikud õigusrikkumised (kuritegu, väärtegu) · haldusõiguslikud rikkumised · era- ja tsiviilõiguslikud rikkumised · distsiplinaarõigusrikkumised Õigusliku tagajärje poolest: 1) Õigusi ja kohustusi tekitavad
esitamist . (2) Sõidukikaardi andja kontrollib taotleja andmeid esimese sõidukikaardi taotlemisel äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistrist või seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul sellest registrist ning annab sõidukikaardi või teatab selle taotlejale sõidukikaardi andmisest keeldumisest 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haldusaktid tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt.» [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004] §16. Autoveo tegevusloa andmisest keeldumine Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui : 1) tegevusloa taotleja on maksuvõlglane, kui talle on välja kuulutatud pankrot või kui ettevõtja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusnormide rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
kohustusi. Reguleerimine saab olla vaid üldise iseloomuga. Tänu materiaalsele käsitlusele on võimalik üldine võrdsetele võrdne ja ebavõrdsetele erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on saadud kindla protseduuriga ja vormiga. On ka formaalseid seadusi, mis ei ole samaaegselt materiaalselt seadused. Need ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi, põhiliselt on need seaduse teel vastu võetud haldusaktid, nt riigieelarve, ratifitseerimisseadused, kellegi ametissenimetamise seadused. Seadus tehakse teatavaks avaldamise teel (§ 3, § 108). Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (kui pole määratud teist tähtaega). Avaldamata seadus ei saa kunagi kehtida. § 56 – rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu riigivõimu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Rahvahääletusega teostatakse legislatiivvõimu.
võimalus taas maksuhalduril kasutada kaalutlusõigust, kuid summa ei tohi ületada maksimumi. Sunniraha ei tohi samastada trahviga, sest viimase rakendamiseks on oluliselt keerukamad formaal-juriidilised nõuded (seletuskirjad, tunnistajad jmt). 8 HALDUSAKTIDE LIIGID Eelmises MKS-is oli ettekirjutus ainsaks haldusaktiks, kuid kehtivas MKS-is selline haldusakt üldse puudub ja ettekirjutus on üks osa ehk sisuline osa igas haldusaktis. Haldusaktid võib liigitada 2 põhirühma - otsused ja korraldused ning lisaks mõned erandid: 1) intressinõue 2) sundtäitmise hoiatus 3) maamaksu tasumise õiend 8.1 OTSUSED on seotud rahaliste vahendite liikumisega või rahaliste tehingutega (välja arvatud vaideotsused). 1) Tagastusnõude täitmise otsused - näiteks tagastusnõude pikendamise otsus; osalise täitmise otsus jne. 2) Maksuvõla ajatamise otsused – kui võetakse menetlusse siis tehakse vastav otsus
lõpetavad -Faktide kogumi järgi lihtfaktid (üks) Lihtfakt – kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje – liitfaktid(mitu ...ja...) Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis tahes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidilised teod -Õiguspärased Juriidilised toimingud Haldusaktid-rakendusakt, üksikakt §51 Juriidilised tehingud Ühepoolsed- nt testament (pärandab nt mitmele, aga tehing on ühepoolne Kahe- või mitmepoolsed- kõik võimalikud lepingud ostmisest müümisest jms -Õigusvastased (teo ja tagajärje vahel peab olema seos, et teo eest karistada saada tagajärg peab olema tõestatav) Kriminaalõigusrikkumised- kuriteod, Haldusõigusrikkumised- väärteod Distsiplinaarõigusrikkumised- avalik teenistus
PS § 154 lg 1 fikseerib vallade ja linnade omapädevuse ja määrab ühtlasi kindlaks selle piirid. Kõik ülesanded, mis ei ole määratlevad kohaliku elu küsimustena, on riigielu küsimused. Kui selliseid ülesandeid KOV üksustele seaduse alusel või kokkuleppel pannakse, siis on tegu võõrplesannete täitmisega. Muudel juhtudel puudub KOV üksustel tegevuseks väljaspool nn omapädevust vajalik õigusvõime. Õiguslikud küsimused: 1) Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised) 2) Halduslepingud, mis on sõlmitud väljaspool KOV üksuse pädevust, on tõhised pädevuse ilmse puudumsie korral; kui pädevuse ületamine ei ole ilmnem on haldusleping lõpettav Tsüs ja VÕS sätestatud korras, arvestades HMS § 102 3) Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või
lepingutest. 17 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) täitev õigusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni)
annaabi.ee 
