Haldusakti kehtetuks tunnistamine (0)

Haldusõigus
Sügis 2009
N. Parrest
Haldusakti kehtetuks tunnistamine
I Sissejuhatavad märkused
Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel)
haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS)
HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt

• haldusakti muutmise ja
  
• haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.
  

Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67).
NB!
Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus
Kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt = Tühistamine
II HMS ↔ Eriseadus
HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus.
Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama.
HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele.
III Kehtetuks tunnistamise menetlus
3.1. Menetluse alustamine
Menetluse alustamine:
haldusorgani initsiatiiv;

isiku taotlus .

• esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus;
  
• muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt ).
  

Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga.
RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida."
3.2. Menetluse uuendamise alused
HMS § 44 lg 1: haldusorgan uuendab isiku taotlusel haldusmenetluse, kui:
isiku õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud.

asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.
Uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Tegu peab olema uue ehk täiendavalt ilmnenud faktilise asjaoluga.

jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo;

jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.
NB! Taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.
3.3. Pädevus
HMS § 68 lg 1: Kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal.
Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada:

• seaduses sätestatud juhul;
  
• pädevust ületades antud haldusakti võib tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan.
  

3.4. Menetluse läbiviimine
Toimub menetluse uuendamine, mis tähendab uue haldusmenetluse läbiviimist. Menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta , ei tule põhimõtteliselt korrata .
Uuendatud menetlusest tuleb taotlejat ja teisi menetlusosalisi teavitada, tuleb tagada menetlusõigused, sh ärakuulamine, peab toimuma põhjalik kaalumine ja sellele eelnev vajaliku informatsiooni kogumine.
3.5. Menetluse lõppemine
HMS § 70 lg 1: Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Laienevad kõik üldised haldusaktile kehtestatud nõuded.
HMS § 68 lg 3: Haldusakt loetakse kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti.
Seega kehtetuks tunnistamine jõustub kehtetuks tunnistava otsuse jõustumisest ehk adressaadile teatavaks tegemisest (HMS § 61 lg 1).
Kui menetluse algatati isiku taotluse alusel:

• haldusakt tunnistatakse kehtetuks;
  
• keeldutakse kehtetuks tunnistamisest – keelduv haldusakt (§ 43 lg 2 ls 1).
  

Kui menetlus algatati haldusorgani enese initsiatiivil:

• haldusakt tunnistatakse kehtetuks;
  
• otsustatakse jätta kehtetuks tunnistamata – haldusakti ei pea andma, kuid isikuid tuleb teavitada (§ 43 lg 2 ls 2).
  

IV Kehtetuks tunnistamise otsustamise protsess
Lahenda kõik järgmised küsimused üks haaval järjekorras:
1.
Kas tegu on soodustava (isiku kahjuks kehtetuks tunnistamine, HMS § 66) või koormava (isiku kasuks kehtetuks tunnistamine, HMS § 67) haldusaktiga?
Kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, lähtutakse sätetest, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks.
2.
Kas tegu oli andmise hetkel õiguspärase või õigusvastase haldusaktiga?
HMS § 54: "Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele."
3.
Kas eriseadus näeb ette õigusliku aluse?
Kui ei, siis kas HMS näeb ette õigusliku aluse (ehk vali HMS § 65 või § 66 ja vaata, kas seal on sätestatud alus)?
Kas seadus (eriseadus või HMS (vt HMS § 65 lg 3 ja § 67 lg 2)) kohustab või keelab kehtetuks tunnistada – kui ei, siis kaalutlusotsus (§ 64 lg 3+§ 67).
Nt kohustus – HMS § 65 lg 3: langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise õiguslik või faktiline alus.
Nt keeld – HMS § 67 lg 2: isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära saadud vara, teinud tehingu vara käsutamiseks, muutnud muul viisil oma elukorraldust.
4.
Kui tegemist on soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega, siis kas isiku usaldus on välistatud (HMS § 67 lõiked 4 ja 5).
Kui ei ole, siis kaaluda HMS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt:
isiku usaldus  avalik ja 3. isiku huvi
HMS § 67 lõiked 4 ja 5:
Isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui:
1) halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal;
2) kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis;
3) isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust;
4) isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt;
5) isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik;
6) haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena.
Ebaõigete andmete esitamine ei välista usalduse arvestamist, kui ebaõigete või mittetäielike andmete esitamise on põhjustanud haldusorgan ja isik ei olnud ega pidanud olema haldusakti õigusvastasusest teadlik.
5.
Kas tunnistada kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt?
Edasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine tuleviku suhtes alates kehtetuks tunnistamise jõustumisest (kui HO ei märgi teist momenti ).
Tagasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine algusest peale, st algse haldusakti kehtima hakkamisest alates (= haldusakti tühistamine) [teatud juhtudel minevikus toimunud asjaolude muutumisest].
Kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita. (RKHK 3-3-1-21-03)
Tagasitäitmine (HMS § 69):

HOlt – isikule: tsiviilõiguses sätestatud alustel ja korras (VÕS §-d 1027-1042; maakohus );

Isikult – HOle: RVastS-s sätestatud alustel ja korras (RVastS §-d 22-24; halduskohus ).
ÄRA UNUSTA , ET LISAKS EELTOODULE PEAB KEHTETUKS TUNNISTAMISEL ALATI ARVESTAMA HMS § 64 LG 3 ASJAOLUDEGA, KUI SEADUS OTSESELT EI KOHUSTA VÕI EI KEELA HALDUSAKTI KEHTETUKS TUNNISTADA!
Vaidemenetlus
Kui isik ei ole rahul tema suhtes antud haldusaktiga või sooritatud toiminguga, on tal tavaliselt 2 võimalust: esitada vaie või esitada kaebus halduskohtusse. Seadusega ette nähtud juhtudel ei saa isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus, nt vangistusseaduses). Samas võib vaidemenetlus olla ka täiesti välistatud, s.t isik peab kohe kohtusse minema.
Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne ), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus .
Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise.
Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama.
Oluline on meeles pidada, et vaideotsus on haldusakt ning et vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus . S.t laienevad kõik haldusakti vormistamise ja haldusmenetluse üldpõhimõtted.
Menetlus:
Haldusakti andmine/toimingu sooritamine
Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas
Lähteorgani ettevalmistav menetlus

• kas vastab nõuetele?
  
• kas on põhjendatud?
  

Kui vastab nõuetele ning ei ole lähteorgani arvates põhjendatud: edastamine 7 päeva jooksul nn vaideorganile. Kui ei vasta nõuetele – tagastamine (§ 79). Kui on põhjendatud – vaide rahuldamine (§ 80 lg 2).
Vaideorgan:

• võib kohaldada esialgset õiguskaitset1;
  
• vaatab vaide läbi: viib läbi haldusmenetluse ja sooritab selleks vajalikud toimingud ;
  
• vaide läbivaatamiseks 10 päeva edastamisest (võib pikendada 30 päeva võrra).
  

Vaideotsuse tegemine – nn kassatoorsuse põhimõte.
Vt: HMS §-d 71-87. Kohustuslik kirjandus: E. Vene. Vaidemenetluse funktsioonide mõju menetlustoimingutele. Juridica 2005, nr 10, lk 705-718.
Haldustäitemenetlus
I AtSS reguleerimisala ja sunnivahendi mõisted
Asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) sätestab sunnivahendi kahe liigi – asendustäitmise ja sunniraha – mõisted ning reguleerib sunnivahendi rakendamise menetlust. Tegu on üldseadusega. Tegelikkuses konkreetsel juhul on põhimõtteliselt vajalik viide eriseaduses nt sunniraha kasutamise lubatavusele (eriseadus sisaldab ka sunniraha suuruse maksimummäära).
Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma , kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida (§ 10 lg 1).
Asendustäitmine – kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (§ 11 lg 1).
AtSS-s sätestatud sunnivahendit ei rakendata:
kohtulahendite täitmise puhul;

teenistusliku järelevalve läbiviimisel (AtSS § 2 lg 3);

haldusorgani ettekirjutuste täitmisele , millega kohustatakse isikut maksma raha (AtSS § 2 lg 4);

kui ettekirjutuse adressaat on riigiasutus (AtSS § 5 lg 1).
Pärast haldusakti andmist haldusmenetluses HMS sätete kohaselt ei pruugi haldusorgani poolt taotletav eesmärk veel saavutatud olla. Kui tegu on soodustava haldusaktiga, siis selle andmisele järgnevalt reeglina probleeme ei teki (nt toetuse maksmisel kannab haldusorgan raha lihtsalt isiku pangakontole üle), kuid kui tegu on kohustava ehk koormava haldusaktiga, siis tuleb see isikul ka täita, et saavutada taotletav eesmärk. Võimalikud on kaks varianti:
isik täidab kohustuse vabatahtlikult;

isik ei täida kohustust:
- haldusorgan ei reageeri üldse
- isikut karistatakse
- mittekaristusliku mõjutusvahendi kohaldamine asendustäitmine
sunniraha
II Põhimõtted
2.1. Mittekaristuslikkus
AtSS § 3 lg 2: "Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena."
Sunnivahendi kohaldamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, vaid isiku sundimine kohustuse täitmisele. Selle kaudu peaks olema eesmärk, mida haldusakti andmisega taotletakse, paremini ja kindlamini saavutatav. Eesmärgiks on ettekirjutuses kirjeldatud teo (tegevus/ tegevusetus ) sooritamise tagamine.
Kuna tegu ei ole karistusega, siis § 2 lg 2 lubab sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada ning ka muuta sunnivahendit (põhiseaduse kohaselt teatavasti ei või ühe teo eest isikut korduvalt karistada ). Silmas tuleb aga pidada asjaolu, et korduval rakendamisel peab igal korral eelnema rakendamisele hoiatus . Muutmisel oleks soovitav lisada ka põhjendus, mis on tinginud vahendi muutmise vajaduse.
Samuti ei välista karistuse määramine (nt väärteo trahv) ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunnivahendi rakendamist (§ 4 lg 2).
2.2. Proportsionaalsus
AtSS § 3 lg 3: "Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust."
HMS § 3 lg 2: "Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes."
2.3. Kaalutlusõigus
HMS § 4 lg 2: "Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve."
Oluline:

• sunnivahendi valikul ;
  
• sunnimäära valikul;
  
• vabatahtlikuks täitmiseks antav tähtaja määramisel (AtSS § 7 lg 3: "[…] vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita");
  
• sunnivahendi rakendamise edasilükkamise otsustamisel (AtSS § 8 lg 2).
  

III Sunnivahendi rakendamise lubatavus
AtSS § 8 lg 1: "Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus , mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud."
3.1. Kohustava ettekirjutuse olemasolu
AtSS § 4 lg 1: "Ettekirjutus käesoleva seaduse tähenduses on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost."
3.2. Ettekirjutuse teatavaks tegemine
HMS § 61 lg 1: "Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist."
3.3. Ettekirjutuse kehtivus
Nagu eelpool toodud omandab haldusakt kehtivuse teatavaks tegemisest ning tema kehtivus lõppeb kehtetuks tunnistamise, kehtivusaja lõppemise, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise või kohustuse täitmisega.
3.4. Hoiatus (AtSS § 7)
Hoiatus on oluliseks menetluslikuks osaks, mistõttu tuleb siinkohal täpselt järgida vorminõudeid ning tuua ära seadusega loetletud andmed, mida hoiatus peab sisaldama. Iga suvalist teadet vms ei saa pidada hoiatuseks ning sellisel juhul puudub ka õiguslik luba sunnivahendi rakendamiseks:
kirjalikkus;

võib olla vormistatud nii ettekirjutuses endas kui ka eraldi teatena;

peab olema teatavaks tehtud ("…teeb…adressaadile…"; vt HMS § 25 jj kättetoimetamise kohta);

kohustusliku andmed:

• adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress;
  

• viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse;
  
• kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida). Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab AtSS § 7 lg 3 kohaselt olema mõistlik, st võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita.
  

Siiski on lubatud teatud juhtudel ka sunnivahendi rakendamise edasilükkamine - adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse (!), milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja, kuid tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud. (AtSS § 8 lg 2);

• sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Tegu on konkreetse sunnivahendi rakendamise põhimõttega, mille kohaselt isik peab aru saama, millist konkreetset vahendit tema suhtes võidakse kohaldada ning millises määras.
  

Kui ettekirjutuse täitmiseks on võimalik rakendada mitut sunnivahendit, tuleb hoiatuses märkida:
sunnivahendite liigid

rakendamise järjekord

rakendamise alustamise kuupäevad.
Seejuures ei või sunnivahendeid kindlaks määrata alternatiivselt ega jätta sunni rakendajale õigust nende vahel valida. Uut sunnivahendit võib haldusorgan rakendada siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole ettekirjutuse täitmist saavutatud. (AtSS § 7 lg 4)
Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa (AtSS § 7 lg 5), st ära tuleb tuua konkreetne summa, mitte kasutada sõnastust "kuni … krooni". Sunniraha maksimaalmäär on toodud eriseaduses (AtSS § 10 lg 2), kuid konkreetsel juhul võib sellest võib alati väiksema määrata. Arvestada tuleks näiteks järgmiste asjaoludega:
määr ei tohiks olla väiksem kui sunniraha rakendamise kulud;

kui suur on kahju, mida kohustuse täitmata jätmine kaasa toob;

isiku varaline seis;

mis on isiku jaoks "tasuvuse alammäär".
Konkreetset sunniraha suurust ei pea iseenesest põhjendama, kuid mõistagi võib.
Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma, tuleb sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi (sõltub siiski sellest, kas teod on eristatavad) (AtSS § 7 lg 5).
Asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitakse asendustäitmise kulude eeldatav suurus (AtSS § 7 lg 6). Võiks kasutada sõnastust "eeldatavalt … krooni". Kulude hulka kuuluvad:
asendustäitmise läbi viinud haldusorgani kulud;

asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstav tasu;

hüvitis isikule, kellele on õiguspäraselt tekitatud kahju asendustäitmist rakendades (AtSS § 14 lg 1).
NB! Kui asendustäitmise tegelikud kulud oluliselt ületavad (s.t umbes 20-30 %) asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitud kulusid , peab sunnivahendit rakendav haldusorgan sellest kulude suurenemise selgumisel viivitamatult adressaadile teatama.(AtSS § 14 lg 2)
Vt ka Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määrus nr 361 "Asendustäitmise kulude arvutamise kord ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord."

• hoiatuse teinud haldusorgani nimetus;
  
• hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri ;
  

AtSS § 6: Sunnivahendit rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan, kui seadus ei sätesta teisiti.

• hoiatuse koostamise kuupäev.
  

3.5. Kohustust ei ole vabatahtlikult täidetud
Kas kohustus on täidetud või mitte, see tuleb haldusorganil endal kindlaks teha.
3.6. Puudub alus erandi tegemiseks
Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui (AtSS § 8 lg 3):
AtSS § 8 lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud (nt ettekirjutus on kaotanud kehtivuse, ettekirjutuses sisalduv kohustus on täidetud);

ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks;

sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi;

halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras
IV Täitmismenetlus
Hoiatuse tegemine on täitmismenetluse esimeseks kohustuslikuks astmeks (erandid § 12). See on meeldetuletus isikule, et ta kohustuse täidaks ning ühtlasi teavitatakse teda tagajärgedest, mis saab, kui kohustust siiski ei täideta.
Järgneb haldusesisene menetlustoiming – täitekorralduse andmine (AtSS § 9), mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes. Eriti oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku.
Sunnivahendit rakendav haldusorgan annab sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama:

ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse;

sunnivahendit vahetult rakendava isiku ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime;

viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti, ja ettekirjutuse sisu;

kinnituse , et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama ;

adressaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime;

asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha;

rakendatava sunnivahendi.
Adressaadi nõudmisel peab sunnivahendit vahetult rakendav isik esitama talle oma ametitunnistuse ning täitekorralduse.
Järgnevalt toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine.
Kui tegu on sunnirahaga, siis tähendab see adressaadile kohustust tasuda sunniraha hoiatuses kindlaks määratud summa. Sunniraha tasumise kohta on tal õigus saada tasumist tõendav kviitung (AtSS § 10 lõiked 1 ja 3).
Kui tegu ei ole isikliku kohustusega, st kohustusega, mis ei ole adressaadiga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine)(AtSS § 11 lg 1).
Kui tegu on täitmisega kolmanda isiku (füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja , äriühing) poolt, tuleb talle anda täitekorraldus (AtSS § 11 lg 2).
NB! Asendustäitmise lubatavus erijuhtudel (AtSS § 12):
ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta

• vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata.
  
• kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha;
  

hoiatuse ja täitekorralduseta.

• kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tingib ettekirjutuse kiirendatud täitmise.
  

Tegu on siiski erijuhtumitega, mida igal üksikul juhul tuleb eraldi kaaluda. Samuti on sellistel juhtumitel eriti oluline protokolli koostamine.
Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine .
Sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue, kus võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan (AtSS § 15 lg 1). Haldusorgan saadab täitekorralduse (sissenõudja avalduse) ja haldusakti (täitedokumendi) adressaadile elu- või asukohajärgsele täiturile. Reguleerib täitemenetluse seadustik .
Kui tegu on asendustäitmisega kolmanda isiku poolt, siis kolmandale isikule hüvitab kulud haldusorgan, kes seejärel pöördub adressaadi poole kulude hüvitamise nõudega.
Asendustäitmise puhul nõutakse sisse asendustäitmise tegelikult kantud kulud ning seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa. (AtSS § 15 lg 2)
Erandina võib sunnivahendit rakendav haldusorgan asendustäitmise eeldatavad kulud enne asendustäitmise tegelikku algust kindlaks määrata ning ettemaksuna sisse nõuda. Sellisel juhul tehakse pärast asendustäitmise läbiviimist tasaarveldus . (AtSS § 15 lg 3)
1 Vt ka HKMS § 122 lg 1: "Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist ."
4