Elektrivool - alalisvool (0)

ELEKTRIVÄLI

• Coulomb’i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga.
  

F-vastasmõjujõud[1N]
q-laengute absoluutväärtus[1C]
R-kehade vaheline kaugus[1m]
k-võrdetegur

• Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised.
  
• On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.
  
• Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu.
  

q1+q2+q3+...+qn=0
q-süsteemis olevate kehade laengud [1C]

• Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool .
  
• 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper.
  
• Punktlaeng on selline laetud keha mille mõõtmed antud tingimustes ei ole olulised..
  
• Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud teineteist mingi vahelüli( niit , juht, varras) kaudu. Üldisemas mõttes aga keskkonna kaudu milles mõju kandub edasi ühest punktist teise.
  
• Kaugmõju teooria kohaselt toimub mõju edasi kandumine vahetult läbi tühjuse.
  
• Elektrivälja tugevus antud välja punktis võrdub sellesse välja punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.
  

E-elektivälja tugevus[1 N/C; 1 V/m]
F-jõud mis mõjub laengule [1N]
q-laengu suurus[1C]

• Elektrivälja jõujoonte omadused:1)jõujooned algavad positiivselt ja lõpevad negatiivsetel laengutel 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku teineteisega 4)jõujoonte tihedus on seda suurem, mida lähemal laetud kehale.
  
• Homogeenseks elektriväljaks nim niisugust elektrivälja mille suvalises punktis on elektrivälja tugevuse vektroil ühesugune suund ning ühesugune arvuline väärtus.
  
• Töö laengu ümberpaiknemisel elektrivälja ühest punktis teise ei sõltu trajektoori kujust ning arvutatakse valemiga A=qEd
  

A-töö elektriväljas[1J]
q-laeng[1C]
E-elektrivälja tugevus[1N/C]
d-elektrivälja ulatus[1m]
Töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastand väärtusega .

• Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka, mõõdetuna voltides (V).
  

• Elektrimahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust mis iseloomustab juhti ja temale antud laengu suurust. Elektrimahtuvuseks
  
• C-mahtuvus[1F]
  

q-laeng[1C]
U-potentsiaalide vahe[1V]

• Kahe juhi elektrimahtuvus võrdub ühe faradiga kui juhtide laengute 1C ja -1C andmisel tekib nende vahel potentsiaalide vahe 1 volt. 1F=1C/V.
  
• Enamik levinud kondensaatoreid(koosneb kahest juhis mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga )on plaatkondensaatorid, kus kahe paralleelse laetud plaadi vahel tekitatakse homogeenne elektriväli.
  

ALALISVOOL

• Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast(suunatud) liikumist. Olemasoluks peavad olema täidetud tingimused:1)juhis peavad olema vabad laengukandjad 2)juhis peab olema tekitatud elektriväli.
  
• Alalisvooluks nimetatakse ajas muutumatu tugevusega voolu(iseloomustavaid füüsikalisi suurusi tähistatakse suurte tähtedega I,U,R)
  
• Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle vooluringi osa takistusega.
  

I-juhti läbiva voolu tugevus [1A]
U-juhi otstele rakendatud pinge [1V]
R-juhi takistus[1 oom]

• Juhi takistus on 1 oom, siis kui pingel 1V läbib seda juhti vool tugevusega 1A. Juhi takistus sõltub: 1)võrdeliselt juhi pikkusest 2)pöördvõrdeliselt juhi ristlõike pindalast 3)materjalist 4)temperatuurist.
  
• Laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teevad elektrivälja jõud tööd. Seda tööd nim elektrivoolu tööks.
  
• Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
  

A-elektrivoolutöö[1J]
I-voolutugevus [1A]
U-pinge[1V]
R-takistus[ 1oom ]
t-aeg[1s]
q- laegn [1C]
P-võimsus[1W]

• Jolule’ Lenzi seadus: elektrivälja poolt tehtud töö juhi soojenemisel on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega.
  

Q-juhis eraldunud soojushulk [1J]
I-voolutugevus[1A]
R-juhi takistus[1oom]
delta t-ajavahemik[1s]

• Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöörvõrdeline selle vooluringi kogu takistusega.
  

I-voolutugevus[1A]
E-elektromotoorjõud[1V]
R-välisosa takistus[1oom]
r-vooluallika sisetakistus[1oom]

• Elektromotoorjõud on füüsikaline suurus mis võrdub kõrvaljõudude poolt laengu ümber paiknemisel tehtava töö ja selle laengu suhtega.
  

Akj-kõrvaljõudude töö[1J]
q-laeng[1C]
E-elektromotoorjõud[1V]

• Kõrvaljõududeks nimetatakse kõiki teisi jõudusid välja arvatud kulonilisi ehk elektrostaatilisedjõud.
  
• Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A).
  
• Elektritakistus -iga aine sõltuvalt oma omadustest avaldab vabade elektronide liikumisele(voolule) takistavat mõju.
  
• Takistite jada-ja rööpühendus. Jadaühendus e. järjestikkuühendus:ühendusviis mille korral kõiki seadmeid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus e. paralleelneühendus:ühendusviis, mille puhul kõigile sedametele on rakendatud sama voolu pinge.
  
• Aine eritakistuseks nimetatakse antud ainest tehtud 1 mm2 ristlõikega ja 1 m pikkuse juhi takistust.
  
• Vooluallikas ehk elektrivooluallikas on seade, milles mehaaniline , keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.
  
• Vooluallika sisetakistuseks nimetatakse vooluallika elektritakistust.
  
• Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse rööbiti.
  
• Ampermeeter on seade voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeeter ühendatakse vooluahelasse jadamisi. Ampermeetri takistus on vooluahela takistusest tunduvalt väiksem, mistõttu ta ei muuda märgatavalt voolutugevust vooluahelas.