METEOORID Referaat Meteoorid Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust m...
· Ishtaris asub ka kõrgeim mägi Maxwell Montes Vulkaaniline tegevus · Suurem osa pinnast on kaetud laavavooludega · Mitmed varjatud vulkaanid nagu Sif Mons · Hiljuti avastati, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades · Suurem osa on olud geoloogiliselt Veenuse vulkaan üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat Kraatrid · Pole väikeseid kraatreid · Väiksemad meteoriid põlevad enne pinnale jõudmist tihedas atmosfääris ära · Kraatrid on kobaras · Suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks Sisemus · Arvatavasti sarnane Maaga · Sisemuses umbes 3000 km raadiusega rauast tuum · Planeeti ümbritseb sulakivimist ümbris Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus · http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html
· Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa) Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa) Eesti meteoriidikraatrid Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi Läbimõõt Vanus Tekke aeg Asukoht Muid kraater (km) (ligikaudu) tunnuseid Neugrund 7 475 mln a vanaaegkond Osmussaarest Ringkanjon ordoviitsium kirdes 0,5 km asteroid Kärdla 4 456 mln a vanaaegkond Hiiumaa kirde Nüüdisajal
– mine p***i, mine *ittu – laev kus on palju surnud pandasid - „kui sööd tuunikala, mõtle surnutele pandatele“ – Vanaema suitsetab sünnipäeva tordi kõrval(tordil number 42) – Klaasi sees taldrik, kahvel ja nuga ning taldriku peal suurem plastmassi tükk ja all kirjas „kui palju huulepulka sina sööd oma elu jooksul?“ – Naine pritsib lõhnaõli enda peale, lõhnapudeli asemel on koer – loomade testimise peal Alternatiivturundus luiskelugu – meteoriid lätis tele2 – luiskelood restoranides – oldehanse – tasuta lennupiletid – keegi tegi vale konto Alternatiivturundus ootamatu – tõuse ja sära.sinu edgar – sõnum – rakvere spa- kes tulevad ujumisriietes saavad tasuta sisse – Ukse taga käis keskerakonna poliitik andis tasuta teepakke – Jäätis pulgal – pulk hambaharja kujuline – ära unusta hambaid pesta – Pantene kõõma šampooni reklaam soolaveskil. (naine joonistatud)
Rauarikkad on ka mõned mineraalveed. Näiteks Karjala-Soome allikavesi on tervendava toimega. Raud on ka mürkmetall. Surmav annus inimesele on umbes 79g. Mürgisust põhjustab juba 0,2g rauda. Toiduainetest mürgisust tekkida ei saa. FeCl 3 lahus põhjustab valkude kiire hüübimise ja seda kasutatakse meditsiinis. Põhiosa 3,5 grammist rauast asub erütrotsüütides, täpsemalt verevärnikus hemoglobiinis. See kannab hapniku kopsudest kudedesse. huvitavaid fakte: Kaali järve langes meteoriid umbes 400 aastat eKr. USA-s satub haiglasse igal aastal rauamürgisusega umbes 20 000 last, kellest osa hukuvad. Põhjuseks on erksavärvilised rauatabletid, mida lapsed söövad kui komme, sest vanemad on jätnud need järelvalveta. Maakera tuumas on raua sisaldus palju suurem kui litosfääris. Maakoor koosneb 4,1% rauast, kuid maa kui tervik koosneb ise 34,6% rauast. Raual on kolm radioaktiivset isotoopi: 52Fe , 55Fe ja 59Fe. Nendest kõige
Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved)
Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on
24 Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1. Kaugus parsekites vrd kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km
annaabi.ee 
