Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"protuberants" - 11 õppematerjali

protuberants – kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved.
Päike
3
doc

Päike

osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Milline on siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Mis on protuberants? Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale

Füüsika → Füüsika
51 allalaadimist
Päikese loomine ja lõpp
11
pptx

Päikese loomine ja lõpp

Radiaktiiv ne tsoon tuum Tuum Päikese laigud protuberan ts Fotosfäär Koroon a Kromosfäär Protuberants Koroona Päikese laigud Protuberants Punane Hiiglane Neptuun Uraan Mars Saturn Maa Jupiter Veenus Merkuur Päikese elutsükkel

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud
9
pptx

Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud

suurem Päikese aktiivsus: Päikeselaigud • Päikeselaigud ehk päikeseplekid on tumedad laigud Päiksel, mis on seotud magnetväljaga. • Tugev magnetväli takistab kuuma gaasi tõusu fotosfääri ja põhjustab temperatuuri languse 3000K-4500K. • Laigud näevad välja tumedad, kuna on ümbritsetud palju kuumema 6000K fotosfääriga. • Päikeselaigud avastas Galilei 1610. aastal. Pilt 3 – Päikeselaigud Päikese aktiivsus: ProtuberantsProtuberants on Päikese atmosfääris intesiivne elektromagnetvälja ja plasma vastastiku mõjul tekkivad helenduvad gaasijoad ja gaasipilved • Tüüpiline protuberants ulatub välja mitmed tuhandeid kilomeetreid päikese pinnalt • Protuberants tekib umbes ühe päevaga ja võib püsida seal ühest nädalast kuni mitme kuuni Pilt 4 – Päikese protuberants Päikese aktiivus: Loited, faklid ja

Astronoomia → Füüsika
2 allalaadimist
Päikese loomine ja lõpp
1
pptx

Päikese loomine ja lõpp

Päike Sandra Resetjuk Tartu Tamme Gümnaasium 200

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Päike-protuberantsid-päikesetuul
15
odp

Päike, protuberantsid, päikesetuul

Päike Eliise 9. klass Päike ­ suurim objekt päikesesüsteemis Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit Millest Päike koosneb? 73,46 % vesinik 24,85 % heelium 1,67 % teised gaasid Miks võib Päike ära kustuda? Päikese keskmes asuvates termotuumareaktorites toodetakse ühes sekundis 700 millionist tonnist vesinikust 695 millionit tonni heeliumi Plasmaolekus ülikõrge temperatuuri tõttu Pöörleb diferentsiaalselt, mille tõttu magnetvälja jõujooned põimuvad ning purskavad välja magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste v...

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
Päike
2
doc

Päike.

1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ...

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS-2015
10
docx

FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS (2015)

Päike ­ lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1. tuum ­ suurel rõhul ja temperatuuril kulgevad tuuma-reaktsioonid 2. kiirgusvöönd ­ energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3. konvektsioonivöönd ­ temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4. atmosfäär ­ foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär ehk valguskiht ­ 200-300 km paksune alumine atmosfääri kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär ­ atmosfääri kiht, milles temperatuur Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toimub H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon ­ hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul ­ kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Mehhaaniline liikumine
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Vastasel korral energia neeldub. VI kursus. Kosmoloogia Päike ­ lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1. tuum ­ suurel rõhul ja temperatuuril kulgevad tuuma-reaktsioonid 2. kiirgusvöönd ­ energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3. konvektsioonivöönd ­ temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4. atmosfäär ­ foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär ehk valguskiht ­ 200-300 km paksune alumine atmosfääri kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär ­ atmosfääri kiht, milles temperatuur Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toimub H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon ­ hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul ­ kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.

Füüsika → Füüsika
106 allalaadimist
Füüsika teemade konspekt
28
doc

Füüsika teemade konspekt

Päikesesüsteem Päike ­ lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1)tuum ­ suurel rõhul ja pemp kulgevad tuuma-reaktsioonid 2)kiirgusvöönd ­ energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3)konvektsioonivöönd ­ temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4)atmosfäär ­ foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär e valguskiht ­ 200-300km paksune alumine atm.kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär ­ atm kiht, milles temp Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toim H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon ­ hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul ­ kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.

Füüsika → Füüsika
522 allalaadimist
Kosmoloogia 12-kl
5
docx

Kosmoloogia 12. kl

valgus sähvatusi. +200 miljardit- mustad augud kasvavad pidevalt. Jätkub universumi paisumine. Päike Päike on keskimist klassi täht- G-2 ja on kollane täht. Tekkis u 4,5-5 miljardit aastat tagasi. Tema ümber tiirleb 6 planeeti, üks planeedo ja2 asteroidide vööndit. Päikese tsentris on termotuumareaktsioonid.Kergemad tuumad ühinevad raskemateks, vesinik põleb heeliumiks). Päikese pinnal on 5800 ­ 6000 K. Tsentris umbes 15 000 000 K. Päikese pinnal toimuvad nähtused on loited, protuberants, spiikulid, magnettormid. Päikese planeetide üldiseloomustus: Maa tüüpi planeedid õiges järjekorras on merkuur, veenus, maa, mars. Maa tüüpi planeetidel on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest.

Füüsika → Füüsika
109 allalaadimist
28-leheline referaat-Tähed ja nende teke
28
docx

28-leheline referaat: Tähed ja nende teke

Muutus nende arvus, ehk miinimumist (0) kuni maksimumini (umbes 250 päikeselaiku) ja jälle tagasi, on tuntud kui Päikese tsükkel ja tavaliselt kestab umbes 11 aastat. Tsükli lõpus vahetab magnetiline väli pidevalt oma pooluseid. 11 Pilt 4 : Päikese skeem 1. tuum 2. kiirguslik ala 3. konvektiivne ala 4. fotosfäär 5. kromosfäär 6. kroon 7. päikeseplekk 8. graanulid 9. protuberants 12 Kokkuvõte Ma loodan, et see referaat aitab taevaruumi paremini mõista , kuigi see võib tunduda päris keeruline. Sain ka ise teada palju uut ja huvitavat tähtedest ja päikesest. Näiteks tean nüüd, et täht ei olegi alguses nii suur, kui on praegu Päike. Soovin, et keegi kasutaks seda referaati teadmiste allikana ja õpiks siit midagi. Seda polnud liiga raske teha, võib-olla teen järgmise referaadi mõnest muust kosmosega seotud asjast

Astronoomia → Astronoomia
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun