Füüsikalised suurused ja nende etalonid (0)

Eksami kordamisküsimused
Füüsikalised suurused ja nende etalonid
1)     SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 
Pikkus
Meeter
1m
Valguse poolt 1/299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa
Aeg
Sekund
1s
Tseesiumi 133Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi
Mass
Kilogramm
1kg
Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp
Temperatuur
Kelvin
1K
1⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist
Voolutugesus
Amper
1A
Voolutugevus , mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist 
1 m kauguselt jõuga 2 × 10–7 N.
Valgustugevus
kandela
1ca
Valguslaine sagedusega 540×1012 Hz, mis kiiratakse 
võimsusega  1⁄683 W ruuminurka 1 sr
Ainehulk
mool
1mol
Aatomite arv 12 grammis süsinikus 12C
Klassikaline mehaanika
2)     Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid

• Ainepunkt ( punktmass ) – nimetatakse keha mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel
  
• Taustsüsteem (+ joonis) – Targalt valitud keha , mille sutes on otsustatud määrata kea asendit ruumis ja millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. (JOONIS ON X;Y;Z TELJESTIK )
  
• Kohavektor (+ joonis)- nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O kuni vaadeldava ainepunktini A (väikeste tähtede koal noolekesed)
  
• Nihkevektor (+ joonis) – Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku.millel on kindel suund.
  
• Liikumisseadus (+ valem) - Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Valemites tähistatakse kiiruse arvväärtust tähega  s=v/t
  
• Kiirus ja kiirendus(+ valemid)
  

Ühtlane ja kiirenev liikumine (+ valem)
Ühtlaseks liikumiseks on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete  ajavahemike  jooksul võrdsed teepikkused.Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu.
Kiirenev liikumine –. kiiruse muutumise kiirust ajas
(m/s2)
3)    Kulgliikumise dünaamika põhimõisted

• Mass (+ mõõtühik ) – on kehade inertsusemõõt SI: m=1kg
  
• Inerts (+ inertsus) – Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks newtoni esimest seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut
  
• Inertsiaalne taustsüsteem
  
• Jõud (+ mõõtühik) – on ühe keha mõju teisele mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. SI: F= 1kgx1m/s2=1N
  
• Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised)
  Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
  Teine seadus -  kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga.
  Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks .. (joonis F12 m1 →←m2 F21
  

4)    Kehade põrge

• Impulss (+ valem ja mõõtühik) – p*=mv* . Deineeritakse massi ja kiirusevektori korrutisena SI: 1kgxm/s
  
• Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis).- väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulsssinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. △(p1+p2)=0 →△(m1v1+m2v2)=0 . Enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal ja nende koguimpulss null. Astumisel hakkab inimene kalda poole liikuma ja omab teatud impulssi . Et koguimpulss ei muutu ja jääb nulliks, saab paat vastassuunalise impulsi ning eemaldub kaldast.
  
• Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised)
  

5)    Mehaaniline