Töömälu ja mõtlemine (0)

IV teema eksam : töömälu ja mõtlemine
1. Kasuta eestikeelseid võõrsõnu lünkades. Teadmised ja kogemused parandavad enamasti konvergentse mõtlemise kvaliteeti, kuid divergentset mõtlemist nõudvates ülesannetes võivad esile kutsuda fikseerumist.
2. Algoritm on reegel, mis garanteerib sobivale ülesandele kohaldades alati õige lahenduse. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik süstemaatilisele mõtlemisele. Heuristik on reegel, mis võimaldab jõuda õige lahenduseni tuttavas ülesandes, kuigi ei garanteeri seda. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik heuristilisele mõtlemisele.
3. Triin avastab võõras linnas lennukilt maha astudes, et on oma mobiililaadija koju unustanud. ....... mõtlemise abil tulevad talle pähe mitu võimalikku lahendust – osta uus laadija; otsida laadimisvõimalust pakkuvaid kohvikuid; lülitada telefon aku säästmiseks välja. Ta asub ...... mõtlemise abil vaagima nende võimaluste plusse ja miinuseid. Ühtäkki tabab Triinu aga ........ (võib kasutada nii eesti kui inglisekeelset sõna) ja talle meenub, et tal on kaasas nii arvuti kui USB juhe, mille kaudu saab ju ka telefoni laadida! Kirjeldatud olukord on näide problemlahendust nõudvast mõtlemisülesandest. ????? lüngad puudu
4. Mis eristab töömälu ja lühiajalist mälu? Neid mõisteid kasutatakse sageli sünonüümidenda, kuid lühiajalise mälu all peetakse pigem silmas mahutit ning töömälu all aktiivset ja muutlikku süsteemi.
5. Kadri otsib kirglikult kohta, kuhu kirja panna talle äsja öeldud telefoninumber. Kuna ta peab säilitama seda numbrit oma ......, suureneb aktiivsus tema aju prefrontaalses piirkonnas.
6. Priit plaanib osta sülearvutit. Esmalt mõtleb taläbi, milleks ta arvutit kasutama hakkab, et tuvastada otsustamise kriteeriumid. Seejärel külastab ta veebipoodi, et tutvuda võimalike alternatiividega. Seejuures välistab Priit koheselt arvutid , mis on raskemad kui 2 kg – siin kasutab ta heuristilist mõtlemist ja eirab teatud alternatiive otsustamise lihtsustamiseks. Lõpuks leiab ta järelejäänud valikuvõimaluste väärtused andes igale arvutile punkte kõigil otsustuskriteeriumidel.
7. Heuristikud lihtsustavad mõtlemist, kuna võimaldavad informatsiooni osaliselt eirata.
8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi).
9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik . Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev
10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus
11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G) on keerulisem õiges järjekorras meeles pidada kui erineva kõlaga tähejada (nt K W Y L R Q). Kui paluda osalejatel taolise katse jooksul pidevalt öelda mõnd sõna, siis see efekt kaob, sest ..... (kaks sõna) tõttu ei saa katseisikud visuaalselt esitatud materjali sisekõne abil viia töömälu fonoloogilisse komponenti.
12. Kui lektor näitab loengus tekstirohket slaidi, võib osa tema jutust kuulajate tähelepanuta jääda, kuna nende töömälu fonoloogiline komponent on slaidil olevast tekstist ülekoormatud. Kui slaidil on aga põnev foto, töötleb seda ennekõike töömälu visuaal -ruumiline komponent ning lektori jutu jälgimine on lihtsam. Kui lektor esitab aga väga palju uusi mõtteid lühikese aja jooksul, võivad kuulajad järje kaotada töömälu keskse kontrolli komponendi ülekoormatuse tõttu.
13. Teadvust peetakse enamasti emergentseks fenomeniks ehk madalama taseme protsesside koosmõjul tekkivaks kvalitatiivselt uueks nähtuseks.
14. Milline järgnevatest lausetest kirjeldab töömälu funktsiooni kõige adekvaatsemalt? Info lühiajaliselt aktiivsena hoidmine selle eesmärgipäraselt kasutamiseks teiste psüühika funktsioonide poolt.
15. Milline väide iseloomustab kõige tõenäolisemalt vaistlikku ja kaalutleva infotöötluse suhet? Vaist genereerib käitumise „tooriku“, mida kaalutlus vajadusel ja võimalusel korrigeerib.