50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
malyaftk
Õppematerjali autor
strateegiaid selleks. Siis mälujälg tekib hõlpsamini. Strateegiaid pisikesed lapsed kasutada ei oska. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse. ÜÕR lastel ei ole nii palju strateegiaid ja ei rakenda piisavalt tõhusalt ka neid strateegiaid, mida nad oskavad kasutada. Need strateegiad, mis meil võimaldavad meeldejätmise tõhusust, need on probleemsed. Iseloomulik on meelde jätmise aeglus. Mälujälg tekib väga aeglaselt. See on seotud närvitegevuse iseärasustega, ajukoores seosed rakkude vahel tekivad aeglased. Ühe ja sama infoga tuleb korduvalt kokku puutuda, et tekiksid vajalikud seosed ajus, et kujutlus psüühikas tekiks ja säiliks. Üks lihtsamaid strateegiaid on kordamine ja harjutamine. St sama infoga korduv kokkupuude. Kokku võib puutuda mehhaaniliselt ehk ise midagi ei tee selleks, õpetaja käsib korrata. Laps ise ei tee seda nii. Ta ka ei mõtesta seda infot eriti, lihtsat kordame ja jääb meelde
Binet-Simon' testist. Revisioonid: 1960, 1972 ... 2003 # 1986 -- Stanford-Binet Intelligence Scale ( IV versioon ) => etalontest Skaala annab üldise IQ ning lisaks IQ neljas alatestis: verbaalne, ruumiline ja numbriline võimekus ning lühimälu. Stanford--Binet' intelligentsusskaala Sisaldab 6 tüüpi ülesandeid, mis mõõdavad: # teadmisi (26% ülesannetest); # voolavat intelligentsust (17%); # visuaal-ruumilist töötlust (18%); # arvulist mõtlemist (21%); # töömälu (12%); # lühimälu (6%). Testi kasutusala on teisest eluaastast kuni 85+ eluaastani. Wechsleri skaalad Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC, 1949) -- kõige enam rakendatav individuaaltest lastele Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS, 1955; WAIS-R, 1981; WAIS-III) - väga tunnustatud individuaaltest # Mõlemad testid koosnevad 11-st alaskaalast (6 verbaalset ja 5 mitteverbaalset), mis sisaldavad erineva raskusastmega,
kõikidele väärtustele. Sugudevahelised erinevused: mehed omistavad järjekindlalt enam olulisust võimule, stimulatsioonile, hedonismile, saavutusele, enesemääratlusele ja pidevalt vähem heasoovlikkusele ja kõikehaaravusele, vähem püsivalt ka turvalisusele. Mingit erisust pole traditsioonides ega ühtekuuluvuses. Väärtuste muutumist vanusega seoses on leitud, et vanusel on positiivsed seosed Turvalisuse, Traditsioonide ja Konformsusega. Negatiivsed seosed tekivad saavutuse, stimulatsiooni ja hedonismiga. Eesti väärtused, leksikaalne lähenemine (Aavik & Allik, 2002): Heasoovlikkus, Eneseupitamine, Vaimsus, Hedonism, Konservatiivsus, Eneserealiseerimine. 4. ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Kirjandus Alt üles- tahtmatu, automaatne, teadlikult raskestikontrollitav (mida ma näen) Ülalt alla infotöötlus/lähenemine probleemile.- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid (kas olen juba varem näinud) - katehhoolamiinid, neuropeptiidid
2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui
KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia......................................
Kehalise aktiivsuse levinumad motivaatorid ja takistavad tegurid küsitlusuuringute põhjal. Istuva käitumise korrelaadid. Hoiaku komponendid. Terviseuskumuste mudel (health belief model) ja selle komponendid. Planeeritud käitumise teooria. Kontrollimotivatsioon. Sisemine motivatsioon. Autonoomia (isemääramine), kompetentsus ja sotsiaalsed suhted kui vajadused. Kontrollkese (locus of control). Võimekuse kasvu- ja jäävusteooriad (Dweck). Eesmärgile orienteeritus ja selle seosed motivatsiooniga ("task goal" vs "ego goal"). Enesetõhusus (self-efficacy) ja selle põhjused. 4. Uni -Kantola P (2007). Sleep deprivation: Impact on cognitive performance. Neuropsychiatr Dis Treat. 3(5): 553567. Unedeprivatsioon ja (osaline, krooniline) unerestriktsioon. Une regulatsiooni kahe-portsessi mudel (two-process model of sleep regulation) ja unepuuduse kaks peamist mõju (üldine mõju ärksusele ja tähelepanule; selektiivne mõju teatud ajupiirkondadele, nt
Pärnu Koidula Gümnaasium Hommikusöögi tähtsuse ja tervisliku toitumise teadlikus Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste seas Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Pärnu 2015 2 Sissejuhatus Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18. Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest. Kuna koostajatest tegelesid 4 spordi või liikumist vajava huviringiga, mis omakorda nõuab head
– Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel – Hääldusring – Tsentraalne täidesaatev süsteem – Lisaks: episoodiline puhver Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid