Düsleksia väljaselgitamine (0)

Mõiste " düsleksia " viitab raskustele info omandamisel ja töötlemisel, mis väljendub probleemides lugemisel, häälimisel ja kirjutamisel .
Düsleksia olulisemate tunnuste kohta on erinevaid teoreetilisi käsitlusi; kõige
sagedasem on selgitus , et düsleksiaga õpilasel on probleeme fonoloogilise
arengu, visuaalse infotöötluse, töömälu ja infotöötlemise kiirusega.
(erivajaduste teejuht)
Düsleksia äratundmisel võib olla abi UK Dyslexia
(2009) esitatud tunnustest, mis düsleksiaga lapsel võivad esineda.
Käitumine
• unistab või kipub oma maailma sulguma
‒ unustab kergesti eriti hiljuti juhtunu , ent võib hästi mäletada
ammu juhtunud asju
• tal on raske järgida korraga rohkem kui ühte töökorraldust
• äärmuslikud meeleolud, on harva rahulik ja tasakaalukas
‒ puudulik ajataju
• võib olla väga kangekaelne
• võib olla vaikne, endassetõmbunud ja ärevil
• ei armasta muutusi
• esinevad jonnihood
• tähelepanu hajub kergesti
• ei kannata lärmi
• tundub, nagu ei kuuleks
• võivad olla kõnehäired
• koordinatsioon võib olla halb, pillab asju maha ja ajab neid ümber
• võib olla allergiline
• laps võib olla koolis täiesti teistsugune kui ta oli lasteaias
Lugemine
• ei õpi ladusalt lugema või teeb seda väga hilja
• suudab lugeda omaette , aga ette lugedes teeb palju vigu
• oskab lugeda ilukirjandust, aga eksamiküsimuste või tehnilisemate
tekstidega on probleeme
• loeb ladusalt, aga ei saa loetu sisust aru
• peab mitu korda lugema, et sisust aru saada
• jätab ridu vahele
• ei suuda järge pidada
• ei armasta lugeda ja üritab seda vältida
‒ alustab hästi, aga järk-järgult lugemine halveneb
• vahetab silpe ja sõnu
• jätab lühikesed sõnad (nt oli, nad) lugemata või asendab need teistega
65
• oskab mingit sõna ühel leheküljel lugeda, aga järgmisel leheküljel
loeb seda valesti
Käekiri
• käekiri võib olla loetamatu
• käekiri võib olla loetav , kui kirjutab aeglaselt
‒ vajutab väga tugevasti pliiatsile või pastakale
• raskused tähtede ühendamisel
• kummaline tekstipaigutus
• kirjutab tähti kummaliselt, et varjata õigekirjaprobleeme
• kirjutamine on väga närvesööv ja väsitav
Õigekiri
• kirjutab sõnu nii, nagu neid kuuleb
• veidrast kirjaviisist tulenevad arusaamatud sõnad
• kordab silpe (sininine – sinine)
• jätab silpe ära (inime – inimene)
• muudab tähtede järjekorda (ovar - orav)
• teeb vigu lühikestes sõnades (iah – jah, pial - peal)
• raskused häälikupikkuste õigekirjas (koli – kooli, hobune –
hobune, tikutega – tikkudega)
• tuubib testiks sõnad pähe, aga ei suuda neid ikkagi kirja panna
Kirjandi kirjutamine
• kirjutab lohakalt ja kaotab töö käigus järje
• raskused alustamisega
• laused on segased
• kujutab sisu tervikuna ette, aga ei suuda seda loogiliselt kirja panna
• mõtleb kiiremini kui suudab kirjutada
• jätab lühikesed sõnad ära või kasutab neid valesti
• sagedased läbikriipsutamised
• kirjutaja ise ei pane vigu tähele
• peab kirjutamist väga närvesöövaks ja üritab seda võimaluse
korral vältida
• leiab, et kirjutamine on väga aeganõudev tegevus, ning võib palju
mustandeid kirjutada, kui ei lange enne meeleheitesse
66
Kirjavahemärgid
• ei kasuta üldse kirjavahemärke
• kasutab vähesel määral, aga nende vajadust mõistmata
• kirjutaja ei saa aru, kuidas kirjavahemärke kasutada, olgugi, et on
seda õppinud
Matemaatika
• võib väga hästi matemaatikat osata
• võib pidada matemaatikat väga keeruliseks
• ei saa aru, mida ülesannetes küsitakse
• kaotab järje, nt pikkades korrutamistehetes
• probleemid suunatajuga, näiteks ei liigu liitmisel, lahutamisel ja
korrutamisel paremalt vasakule, vaid vastassuunas
• matemaatilised sümbolid ajavad segadusse
• raskused korrutustabeli omandamisel
‒ kümnendkohtadega ( sajalised , kümnelised, ühelised)
• kasutab arve vastupidises järjekorras
• teeb palju pisivigu
• peab peast arvutamist raskeks, kuna vastus „tuleb“ enne, kui tehe
on lõpetatud
• leiab vastused, aga ei suuda selgitada, kuidas nendeni jõudis
Anded
• tihti suurepärane suhtleja
• võib olla heade probleemilahendusoskustega
• suudab mõelda kolmemõõtmeliselt, võib olla andekas disaini,
arvutite, näitekunsti alal
• võib olla väga võimekas spordis
• võib olla andekas kunstis, eriti ruumilistel kunstialadel
• tihti väga hea vaistuga
• tunneb suurt huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad
• väga teadlik ümbritsevast keskkonnast, tihti märkab detaile
• originaalse mõtlemisega
• tajub tervikut
• sageli lapsena väga hea legodega mängija
67
Lapsel võib esineda üks või mitu nimetatud tunnust, ent tasub silmas pidada,
et õpikeskkond võib düsleksiaga lapse koolis edasijõudmist tugevalt mõjutada.
Kui keskkond on düsleksiasõbralik, aitab see düsleksia mõju vähendada ( Reid
2007:xi). Kui õpetaja ei arvesta düsleksiaga õpilase vajadustega, võib see tekitada
lapses tugevat ärevust ning mõjutada tema õpitulemusi. Briti Düsleksiaühingu
kodulehelt võib leida lisainfot düsleksia kohta, samuti nõuandeid düsleksiaga
inimestele ja lapsevanematele ( http://www.bdadyslexia.org.uk )
Düsleksia kindlakstegemine ja hindamine klassis
Et düsleksiaga laps koolis hästi edasi jõuaks, on tähtis, et düsleksia avastataks
võimalikult varakult. Algkoolis on klassiõpetajatel on head võimalused
märgata mis tahes lugemis- või kirjutamisraskusi. Keskkoolis on lugemis- ja
kirjutamisraskuste avastamiseks heas positsioonis emakeeleõpetaja. Õpetaja
saab vaadelda õpilase tööd ja keskkonda ning koguda andmeid tema lugemise
ja kirjutamise kohta, et siis vajaduse korral pöörduda nõu ja abi saamiseks HEV
koordinaatori poole.
8
HEV juhendi (DfES 2001) järgi vajavad „lapsed, kellel esineb …. spetsiifilisi
õpiraskusi, näiteks düsleksiat ... erituge kognitiivsete oskuste arendamiseks ja
õppimises edasijõudmiseks. Mõnedel lastel võivad üheaegselt olla sensoorsed
ja füüsilised häired ning käitumisraskused ja see tekitab lisavajadusi (7:58). Nagu
oli juttu 2. peatükis, on koolipõhiste meetmete algatajaks õpetaja või muu
koolitöötaja, kellele õpilase lugemis- ja kirjutamisraskused muret valmistavad
ning kellel on õpilase raskuste kohta tõendusmaterjali. Kui lapse edasijõudmine
vaatamata õpetajalt saadavale lisa- või eriabile ei parane või paraneb vähe,
tuleb kasutusele võtta koolipõhised meetmed. HEV koordinaator ja õpetaja
koostavad lapse toetamiseks tegevuskava. Selles etapis võib lapse vajaduste
rahuldamiseks kasutada erivahendeid ning vaja võib minna individuaalset tuge.
Lisameetmed võivad osutuda vajalikuks, kui vaatamata individualiseeritud
tegevustele ja lisatoele on lapsel ikka raskusi. Selles etapis võetakse koos
vanematega vastu otsus, kas lapse edasijõudmist ja tavakoolis jätkamise
võimalusi peaks hindama kooliväline spetsialist.
Gavin Reid (2007:22), kogenud düsleksia uurija, on järgmisel seisukohal:
Düsleksiat ei tohiks kindlaks teha üksnes testide abil, kuna düsleksia
on protsess, mille puhul lisaks lapse spetsiifilistele õpiraskustele tuleb
arvesse võtta klassi töökorralduse ja õppekavaga seotud tegureid ja lapse
õpieelistusi.
Seega on tähtis, et düsleksia kindlakstegemiseks kasutataks lisaks testidele ka
muid vahendeid. Reid (2007:22–233) soovitab arvesse võtta järgmisi aspekte .
Raskused
On ilmne, et düsleksiaga lastel on probleeme kirjutatud teksti kodeerimise ja
dekodeerimisega. Nende raskuste põhjused võivad olla järgmistes valdkondades:
• häälikute äratundmise oskus ( fonoloogiline teadlikkus)
• mälu
• info struktureerimine ja järjestamine
• liikumine ja koordinatsioon
• keeleprobleemid
• nägemis- ja kuulmistaju
9
Lahknevused
Laste võimed võivad lahkneda vastavalt sellele, kas nad dekodeerivad infot
lugedes või kuulates, suulistes või kirjalikes oskustes ning õppekava erinevate
ainete puhul.
Erinevused
Tasub meeles pidada, et kõigi düsleksiaga laste raskused ei ole ühesugused ning
düsleksia kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta järgmisi aspekte:
• õpistiil
• eelistused õpikeskkonna osas
• õpistrateegiad
Näpunäiteid düsleksia kindlakstegemiseks
Düsleksia kindlakstegemiseks ei ole olemas üht kindlat meetodit. Lapse
tugevustest ja nõrkustest esmase ülevaate saamiseks soovitab Reid (2007)
kasutada järgmisi kontroll-lehti.
Kuigi kontroll-lehed võimaldavad õpetajal anda õpilase lugemis- ja
kirjutamisraskustele esialgse hinnangu, peaks õpetaja spetsiifilisi raskusi
täiendavalt ja põhjalikumalt hindama, enne kui diagnoosida lapsel düsleksia.
Paljud düsleksiale iseloomulikud tunnused võivad õppetöö käigus selgelt
ilmneda, kuid õpetaja peaks düsleksia eripära selgelt mõistma, et selle
õpiraskusega last välja selgitada.
Lugemine Märkused
Muutumatute sõnade meeldejätmine
Häälikute segistamine
Kontekstuaalsete vihjete kasutamine
Tundmatu sõnavara kasutamine
Silmaliigutuste jälgimine
Raskused järje pidamisel
Kõne areng
Lugemismotivatsioon
Raskused sõnade äratundmisel
Sõnade vahelejätmine
Fraaside vahelejätmine
Ridade vahelejätmine
Kirjutamine Märkused
Suunataju häired
Raskused visuaalse sümboli ja häälduskuju
ühendamisega
Peab häälikud enne kirjapanekut välja ütlema
Ebatavaline kirjaviis
Raskesti loetav käekiri
Raskused kaldkirjas kirjutamisel
71
Kasutab suur- ja väiketähti läbisegi ja
ebajärjekindlalt
Halb teksti paigutus leheküljel
Näpunäide
Kui kahtlustate, et lapsel võib olla düsleksia, kasutage esitatud kontroll-lehti
tema raskuste üksikasjalikuks ülesmärkimiseks. See aitab teil saada lapsest
tervikpilti ja otsustada, kas laps on vaja saata spetsialisti juurde diagnoosi
saamiseks.
Kasulik veebileht
Õppetöö korraldamine
Igas koolis on mõned düsleksiaga õpilased ja seetõttu peab klassiõpetaja olema
teadlik düsleksia tunnustest ja meetoditest, mida nende laste puhul rakendada.
Minu kogemuse põhjal võib düsleksiaga laste puhul kasu olla järgmistest
soovitustest:
• Andke düsleksiaga lapsele üks töökorraldus korraga, et ta jõuaks
infot töödelda.
• Kasutage infotehnoloogiat, näiteks häältuvastustarkvara.
• Düsleksiaga laps võib vajada lugemis- ja kirjutamisülesannete
lõpetamiseks lisaaega.
• Kasutage düsleksiaga lapse õppimise hõlbustamiseks visuaalseid
ja kinesteetilisi õppevahendeid.
• Suhelge regulaarselt HEV koordinaatori ja teiste tugispetsialistidega,
et düsleksiaga laps saaks järjepidevat tuge.
• Vältige klassis olukordi , kus düsleksiaga õpilasel võib olla raske
keskenduda.
Õppe kavandamine
Töölehti koostades on abi järgmistest kontrollküsimustest:
• Kas kirja suurus on piisav?
• Kas lehel ei ole liiga palju teksti?
• Kas igal võimalikul juhul on kasutatud visuaalset materjali?
• Kas kõiki lauseid toetab visuaalne esitus?
Lugemine ja loetu tähenduse mõistmine
Et düsleksiaga last lugema innustada, soovitage küsida tal endalt pärast lugemist
järgmisi küsimusi :
• Mis mul raamatust meelde jäi?
• Mis on mu lemmikosa sellest raamatust?
• Kes oli peategelane?
• Mis mõtted olid selles raamatus olulised?
• Mida ma tahaksin raamatu kohta küsida?
73
Need võtted peaksid aitama düsleksiaga lapsel loole keskenduda ning võivad
aidata tal lugeda tähenduse mõistmiseks, mitte ainult lugeda sõnu.
Mõned ideed Reidilt (2007:95):
• Andke lapsele koopia tahvlile kirjutatud materjalist ja paluge tal
olulised kohad alla joonida.
• Soovitage tal õigekirja kontrollimiseks kasutada spellerit või
kõnesüntesaatorit.
• Tehke nimekiri sõnadest, mida düsleksiaga laps tavaliselt valesti
kirjutab, ning paluge tal kirjutada sõnade järele nende tähendused