Töömälu (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
füsioteraapia õppekava
Triin Teder Maia- Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas
Töömälu
Referaat
Tartu 2010 Sisukord
Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. " Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. " Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes " 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid
2 Sissejuhatus
Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on väljaantud lapsearengupsühholoogia ajakirjas " Child Development " 2009. aastal ning kannab nime "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory". Teiseks artikliks valisime 2010. aastal ajakirjas " Australian Journal of Language and Literacy " ilmunud artikli "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" ja kolmandaks "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles", mis ilmus 2010. aastal ajakirjas " British Journal of Developmental Psychology". Esimene ja kolmas artikkel on uurimused, mida teine, rohkem teoreetiline artikkel toetab, sest madala töömäluga lastel on just probleeme tekstidest loetust arusaamisega ja tähelepanuga.
3 1. TÖÖMÄLU MÕISTE
Töömäluks nimetatakse seda osa mälust, mis hoiab aktiivset, töödeldatavat materjali, millega just konkreetsel ajahetkel tegeletakse - näiteks teksti lugemine. Ainult töömälus saavad kujuneda uued seosed ning toimub töödeldava materjali mõistmine. Samuti on töömälu seotud inimese õppimisvõimega ­ kõrgem töömälu lubab inimesel uut materjali paremini omandada. Töömälu koosneb neljast limiteeritud mahuelemendist. Keskseim neist on komponent, mis on vastutav tähelepanu ja info töötlemise eest, samuti ka pikaajalises mälus olevate teadmiste otsimise ja esile kutsumise eest. Teine töömälu osa on fonoloogiline , mis lubab ajutiselt säilitada verbaalset matejali . See töötab koos kolmanda elemendiga, milleks on visuaalruumiline pool, mis vastutab visuaalse külje säilitamise eest. Neljas komponent on puhver , mis seob informatsiooni.
2. UURIMUSED
2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory"
Uurimus viidi läbi laste seas, kellel on mingi töömäluga seotud puue . Esialgse läbivaatusel ajal leiti 3189 5-11- aastastest lastest 308 last, kellel olid väga madalad töömälunäitajad, samuti hinnati ka kognitiivseid oskusi (IQ, sõnavara, lugemine ja matemaatika ), klassisisest käitumist ja enesehinnangut. Tuli välja, et nende tähelepanu on kerge kõrvale juhtida, nad ei suutnud jälgida oma töö kvaliteeti ning luua uusi lahendusi probleemülesannetele. Suurem osa uuringutest on näidanud, et töömälu ja õppimise vahel on mingi seos. Võimalik, et madal töömälu on seoses õpiraskustega.
4 2. 1. 1. Eesmärgid
Esimene eesmärk oli välja selgitada, kas eelnimetatud osaoskuste madal töömälu laieneb edasi ka visuaalruumilisele töömälule. See annaks kinnitust arvamusele, et töömälu probleemid on omavahel põimuvad. Teine eesmärk on leida kinnitust, mil määral madala töömäluga lapsed teevad edasiminekuid põhioskustes nagu lugemine ja matemaatika. Kui madal töömälu raskendab akadeemilist õppimist, oleks oodatav, et katseks valitud lapsed saaksid viletsamaid tulemusi, kui nende eale kohane. Kolmas eesmärk oli uurida madala töömäluga laste klassikalist käitumist. Varasemalt on leitud, et kui paluda õpetajatelt selliste laste iseloomukirjeldust, öeldakse, et lapsed on hajevil ja neil on keskendumisraskused. Kummalisel kombel ei mainita mäluprobleemide kohta midagi. Samuti hindas uurimus ka seda, kas madal töömälu ja akadeemilised saavutused on kuidagi seotud madala enesehinnanguga .
2. 1. 2. Meetodid
Töömälu hindamiseks kasutati kuulamisülesandeid ja tagurpidi tähemärkide meenutamist. Neid kasutati 1470 lapsel vanuses 5-6 aastat ja 1719 lapsel vanuses 8-9 aastat. Leiti 361 last, kelle tulemused jäid alla 10% (uurimuses kasutati neist 308 lapse andmeid, sest osa lahkusid koolist või vanemad ei lubanud laste andmeid uurimuses kasutada). 308 lapsest oli 173 poissi ja 135 tüdrukut. Uurimus kinnitas, et töömälu efektiifsus ei sõltu soost. Iga last testiti 2-3 neljakümneminutise sessiooni ajal, kahenädalaste vahedega. Samuti vastasid laste klassijuhatajad lastega seotud küsimustikele.
2. 1. 3. Tulemused
Mõlema vanusegrupi näitajatest olid kõige madalamad verbaalne töömälu ja visuaalruumiline töömälu. Visaalruumilise töömälu ja verbaalse töömälu vahel on siin kohal seos, nagu sooviti uurimusega ka kindlaks teha.
5 Hinnangud näitavad, et sõnavara tulemused, mis mõõdeti BPVS'i järgi (British Picture Vocabulary Scale ), olid oluliselt madalamad vanemal vanusegrupil. Teine skaala, mille järgi teste analüüsiti, on WASI ( Wechsler Abbreviated Scale of Intelligence). Väärib märkimist, et lapsed said üldjuhul madalamad sõnavaratesti tulemused WASI järgi kui BPVS'i järgi. Need kaks testi erinevad teineteisest märgatavalt: WASI test vajab konkreetsele sõnale mingit sünonüümi. Siinkohal võib laps aru saada sõna tähendusest, kuid tal puudub keeleline oskus anda sõnale piisav määratlus, et selle eest punkti saada. Seevastu BPVS'is on kaasatud pildi näitamine, mis on täielik mitteverbaalne vastus. Tulemused näitavad, et madalama töömäluga lastel on enesehinnangutase pigem hea või natuke madalam. Ekstreemumeid oli väga harva.
2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte
See uuring on esimene, mille osalejad valiti töömälu põhjal, mitte õppimisraskuste, arenguhäirete või geneetiliste sündroomide põhjal. Uuringu tulemused olid: esiteks, töömälu puudulikkus laienes visuaalruumilise domeenini. Teiseks, nendele lastele oli iseloomulik nõrk akadeemiline areng. Enamus uuritud lastest ei saanud hästi hakkama lugemise ja matemaatikaga. Leiti, et madala töömälu tõttu on suurem tõenäosus saada madalamad tulemused. Vanemal vanusegrupil läks õppimist uurivates testides halvemini kui nooremal , mis tõestas seisukohta, kui varaselt probleemi ei tuvastata ja sellega ei tegeleta, võib lastel olla raske jõuda oma eakaaslastega samale tasandile . On ka võimalik, et vanemaks saades langeb töömälu veelgi. Lastel, kellel on madal töömälu, on eristavad käitumisprobleemid. Õpetajate hinnangul on need lapsed enamasti hajevil ning halva keskendumisoskusega. Samuti ei saa nad ülesannete juhistest aru või unustavad need täiesti ära. Koolitöödes teevad nad tihti hoolimatuid vigu, eriti kirjutamises ning probleemülesannete lahendamisega on neil raskusi. Madala töömälu päritolu on teadmata, kuid tundub, et seda ei mõjuta väliskeskkonnast tulevad tegurid nagu laste vanemate hariduslik ja majanduslik taust, kuid on mõjukaid tõendeid, et see on päritav. Töömälu tõstmiseks on erinevaid strateegiaid, kuid kõige efektiivsemalt aitab pidev intensiivne mälutreening.
6 Kokkuvõtvalt võib öelda, et uuring leidis, et madal töömälu mõjutab õppeedukust ning akadeemilist arengut ning sellisel lastel on oma käitumisprofiil.
2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles"
Kognitiivset sooritust võrreldi kahe grupi vahel. Mõlemas grupis oli 24 uuritavat, kelle vanuseks oli keskmisel kaheksa ja pool aastat. Üks gruppidest koosnes lastest, kes võrreldes eakaaslastega olid väiksema tähelepanuvõimega, hüperaktiivsemad ja impulsiivsemad (LAS). Teine grupp koosnes keskmisest kõrgema tähelepanuvõimega, vähemimpulsiivsetest ning hüperaktiivsetest lastest (HAS).
2. 2. 1. Eesmärgid
Uurimuse eesmärgiks oli uurida täidesaatvat funktsiooni (mõiste kirjeldamaks tunnetuslikke oskusi, seotud enesedistsipliini, planeerimise ning probleemide lahendamisega; võimaldab vastata keskkonnale paindlikult ning pühenduma ettekavatsetud eesmärgile suunatud mõtetele ning tegudele. Barkley (1997) mudel liigitab töömälu ka täidesaatva funktsiooni mõiste alla) koolikeskkonnas laste hulgas, kellel on võrreldes nende eakaaslastega täheldatud kõrget või madalat tähelepanuoskust. Vastavast empiirilisest ja teoreetilisest kirjandusest selgub , et vastamine takistusele ja töömälu omavad seost tähelepanuoskustega. Seega on oodatud, et uuritavatel on võrreldes kaaslastega madalam töömälu ja takistusega tegelemiseoskus.
2. 2. 2. Meetodid
Uuringus kasutati nii kuulmismälu- kui ka nägemismälu hindamist. Töömälu hinnati kasutades üheksat ülesannet. Neli olid sõnalised ülesanded, kus tuli meenutada numbreid , sõnade nimekirja meenutamine , mittesõnaline meenutamine ja sõnade
7 loetellu sobitamine. Kaks mittesõnalist ülesannet olid vahetüki meenutamine ja labürindimälu. Peale selle kontrolliti veel kuulamismälu, loendamise meenutamist ja tagurpidi numbriridade meenutamist.
2. 2. 3. Tulemused
Sellest uuringust selgus, et nägemismälu on paremini arenenud kui kuulmismälu ja rõhutati, et tähelepanuraskustega lastel on oluline uurida mõlema töömälu efektiivust. Erinevused LAS-grupis töömälu ja enesedistsipliini suhtes olid suurma erinevused kui HAS-grupis. Neid ülesandeid saab siiski pidada vaid lühiajalise mälu testriteks, sest infot ei pidanud salvestama pikakas ajaks. LAS jäi kongitiivsete ülesannete lahendamises normi piiresse, kuid oli kaalukalt halvemate tulemustega kui HAS, eriti just töömälu osas, kuigi erinevusi intellektuaalses plaanis gruppide vahel ei täheldatud. Uuringu tulemused näitavad tugevat seost töömälu ja tähelepandamatuse kui hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse vahel.
2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes"
Kui enamus lapsi loeb jutustavaid tekste , kasutavad nad kognitiivseid ressursse, et vastavalt tekstile koostada mentaalne mudel. Siiski on palju lapsi, kellel on probleeme loetust arusaamisega, sest nad ei suuda piisavalt tähelepanu koondada ning oma töömälu efektiivselt kasutada. See artikkel arutab, milliseid strateegiaid on võimalik kasutada, et lugemisest arusaamine ning töömälu rakendamine tulemuslikumaks muuta.
8 2. 3. 1. Mentaalne mudel
Mentaalne mudel on konkreetse isiku mõtteprotsess sellest, kuidas maailm tema arusaamist mööda funktisoneerib. Mentaalsed mudelid vormivad meie käitumist ja määravad selle, kuidas me probleeme ja ülesandeid lahendame .
2. 3. 2. Strateegiad
Töömälu efektiivsust lugemisel saab tõsta erinevate strateegiatega. On kindlaks tehtud, et lugejad, kellel on elav kujutlusvõime saavad ka loetud materjalist paremini aru, sest nad seostavad tihti loetavat oma kogemustega. Seega oleks üks tehnikatest loetu ajal loetu visualiseerimine. Nooremate lugejate jaoks on hea, kui teksti kõrval on olemas toetavad illustratsioonid , mis aitavad luua üksikasjalikumaid mentaalseid mudeleid ning see tõstab omakorda loetust arusaamist. Tehti kindlaks, et head illustratsioonid aitavad vähem kogenud või noortel lugejatel leida seost nende varasemate teadmiste ja loetava teksti vahel. Mitmed uurijad on välja toonud ka joonistamisestrateegia. On pakutud , et kui lugejad samal ajal joonistavad , luuakse mentaalne mudel palju kergemini, sest aktiveeritakse varasemad teadmised. Leiti, et teadmiste rakendamine illustratsioonide vaatamisel ja ise joonistamisel on erinev. Samuti on kindlaks tehtud, et jutu kangelase maailm muutub konkreetsemaks, arusaadavamaks, kui teksti vahele kasutatakse pildid asjadest ja kaartidest on kõrval. Üks efektiivne viis loetust aru saada on ka peategelase käitumise ja motiivide mõistmine ning endale arusaadavaks tegemine. Nii on lugejal võimalik ennast tegelastega identifitseerida. Loetavast matarjalist arusaamine kasvas, kui lugeja küsis endalt loetu kohta küsimusi Näiteks: kas see, mida ma loen on loogiline? Kui ei ole, siis on võimalus, et loetust on valesti aru saadnud ning tuleb uuesti asuda teksti mõtestama.
9 Lõppsõna
Töömälu teema on tänapäeval väga aktuaalne, sest ühe rohkem on hüperkatiivseid ja tähelepanuhäiretega lapsi, kes ei suuda konkreetsele tegevusele keskenduda ning seetõttu võib nende õppimisedukus olla alla keskmise. Varem arvati, et lapsed on lihtsalt hajevil ning ei suuda materjalist aru saada, kuid nüüd on sellel leitud seos madala töömäluga, mida on aga intensiivse mälutreeninguga võimalik parandada. Oluline on aga see, et kui probleemi varakult ei tuvastata ning sellega ei tegeleta, võib nendel lastel olla raske oma eakaaslastega samale tasandile jõuda. On võimalik, et vanemaks saades langeb nende töömälu veelgi. Töömälu päritolu ei ole seotud välisteguritega nagu lapse vanemate hariduslik või majanduslik taust, küll aga võib see olla pärilik. Avastamine, et madal töömälu mõjutab suurel määral lapse õppevõimet on väga suure tähtsusega, sest varem arvati, et paljud lapsed, kes õppetöös viletsaid tulemusi saavad, on lihtsalt hooletud ja laisad , kuid tegelikult on neil probleeme halva mälu ning tähelepanu kontsenteerimisega. Seega ei tohiks õpetajad kohe järeldusi teha, vaid pigem püüdma koos vanematega laste mälu parandada. Füsioteraapias on hea töömälu olemasolu üsna vajalik, sest nii saab patsient paremini aru, kuidas konkreetseid harjutusi sooritada ning need jäävad ka pärast teraapiatundi meelde ning ta saab neid kodus edukalt praktiseerida. Võib oletada, et madalama töömäluga patsientide paranemisenäitajad terapeutilise harjutuse kaudu võivad olla madalamad, kui normaalse töömäluga patsientidel.
Küsimused autoritele:
1. Kuidas põhjendate seda, et töömälu ei ole lapse elu mõjutavate välisteguritega seotud, kui näiteks tähelepanu on? 2. Kas võib väita, et enamus laste halvad õppetulemused on põhjustatud just madalamast töömälust mitte hooletusest ja laiskusest? 3. Millised on efektiivsed viisid, kuidas töömälu matemaatikaülesannete lahendamisel suurem oleks?
10 Kasutatud materjalid
Alloway, T., Elliott, J. (2009). The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory. Child Development. Vol. 80, No. 2: 606-621.
Empson, J., McHale, S., Scope , A. (2010). Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles. British Journal of Developmental Psychology. Vol. 28: 293- 305.
Woolley, G. (2010). Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes. Australian Journal of Language and Literacy. Vol. 33, No. 2: 108-125.
11