Kordamisküsimuste vastused (2)

• Biheiviorism -järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon,
  
• nativism ( generativism )-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus.
  
• kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt . Keel on kognitiivse arengu üks osa.
  
• Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng
  

• häälik ei tule kasutusele kõigis positsioonides (näit kaashäälikuühendites hiljem)
  
• hääliku artikuleerimise tugevus ei pruugi olla küllaldane
  
• esineb totaalset palatalisatsiooni (põhjuseks lihaste nõrkus)
  
• võõrsõnades võivad ära jääda sõnaalguse rõhutud silbid , aga ka oma sõnadel võib alguskonsonant ära jääda [Katril ko=trikoo]
  

• tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost ,
  
• põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud,
  
• pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist
  

• traditsiooniline meetod-grammatika tõlkimise meetod
  

• audiolingvaalne meetod-
  

• disainermeetodid
  
• keelekümblus
  

• Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt.
  
• Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.
  
• Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete maht. Seitsmendas ja kaheksandas klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast. Säilib vene keele kui emakeele ja võõrkeele õpe.
  

• Teise keele kümblusprogrammid võeti algselt kasutusele 1965.aastal Kanadas Montrealis. Eesmärgiks oli luua valdavalt prantsuskeelses Quebecis elavaile inglise keelt kõnelevaile õpilastele võimalus omandada Quebeci ainuke ametlik keel - prantsuse keel.
  
• Kanadas on keelekümblusklassid laialt levinud ja end õigustanud. Keelekümblusprogrammid on Kanadas väga edukad ja praeguseks õpib neis klassides ligi 300 000 õpilast. Toetudes Kanada kogemustele, on seda metoodikat rakendatud mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, Jaapanis, Austraalias, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides.
  

• Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav – selle eesmärk on anda õpilasele nii ema- kui ka riigikeele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles.
  
• Eesti keelekümblusprogrammid on välja töötatud Kanada ja Soome toetusel. Varase täieliku keelekümbluse metoodikal põhinevad klassid töötavad Kohtla-Järvel, Maardus, Narvas, Tallinnas ja Valgas . Hiliskeelekümblusmetoodikat rakendavad klassid avatakse 2003.a septembris.
  

• eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel );
  
• vene keele valdamine eakohasel tasemel;
  
• klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;
  
• eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
  
• kolmanda keele hea oskus.
  

• Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka keelekümblusklassis, kuid lisaks võrdsetele teadmistele kõigis õppeainetes, omandab ta kõrgel tasemel teise keele. Uurimused on näidanud, et teise keele omandamine ei pärsi üldist õppeedukust.
  
• Varases keelekümblusprogrammis õppima asuvatele lastele ei korraldata katseid. Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles).
  
• Hiliskeelekümblusprogrammi astuda soovijail peaks olema eesti keele hinne viiendas klassis vähemalt 3. Õpilane peaks olema programmi suhtes positiivselt meelestatud ja valmis selleks väljakutseks..
  

• Lapsevanemad ei pea valdama eesti keelt.
  
• Varase keelekümbluse puhul on väga oluline regulaarselt vestelda ja lugeda lapsele tema emakeeles.
  
• Lapsevanema toetus avaldub igapäevastes vestlustes koolis toimuva üle ja oma lapse innustamises.
  
• Oluline on külastada lapsega eestikeelseid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid..
  

• Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama.
  
• Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada.
  
• Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.
  

• Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega.
  
• Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid ( matemaatika , loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette , vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks..
  

• Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks.
  

• õppija on haaratud loova konstrueerimise protsessi;
  
• L2 ilmub loomulikus järgnevuses (eelkõige morfoloogia osas);
  
• “vaikne periood”;
  
• emotsioonide olulisus;
  
• lihtsustus.
  

• omandamine ja õppimine on erinevad protsessid;
  
• loomuliku järjekorra hüpotees;
  
• kontrollihüpotees (the monitor hypothesis);
  
• sisendihüpotees (the input hypothesis);
  
• emotsionaalse filtri hüpotees (the affective filter hypothesis).
  

• L2 sotsiaalne ja majanduslik domineerimine ;
  
• õppija haaratus ühiskondlikku ellu;
  
• L1 ja L2 kultuuriline lähedus/kaugus;
  
• psühholoogilised faktorid: kultuurišokk ja – stress ;
  

Vigade liigid