Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist





Kakskeelne laps – erivajadustega laps?
I.Loeng.
Kakskeelse   lapse   all   ei   mõtle   me   ainult   kakskeelseid   vaid   ka   mitmekeelseid   lapsi.
Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele
eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel
lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal
tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt
Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte #1 Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte #2 Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte #3 Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiina Liiv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Kakskeelne laps

Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline. Ligi pool maailma elanikkonnast on kakskeelne. Maailmas on üle 200 riigi, kuid keeli on üle 6000, seega ükskeelse riigi olemus on praktiliselt välistatud. (Nt Soome – ametlikult kakskeelne – rootsi ja soome keel). Kristiina Praakli uuringute tulemusena räägitakse Eestis 211erinevat emakeelt. Keelemaastik muutub igapäevaselt. Inimeste liikumine riigist riiki, ühest kultuuriruumist teise põhjustab erinevate keelte segunemise, vajaduse uue keele omandamise järele.

Eripedagoogika
thumbnail
18
doc

Kakskeelne laps ja tema õpetamine

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
thumbnail
4
docx

Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte

II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid.

Eripedagoogika
thumbnail
11
odt

Kakskeelne laps

Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism ­ kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne

Lapse areng
thumbnail
4
docx

Kakskeelsus-autism referaat

Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et

Eripedagoogika
thumbnail
2
docx

Kakskeelsus

Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed

Eripedagoogika
thumbnail
18
docx

PSÜHHOLINGVISTIKA KONSPEKT

Keeled, murded, regionaalkeeled, riigikeeled jne. Psühholingvistiline mõiste: keeled ühe inimese meeles:  valdamise määr: kui vabalt räägid?  omandamise vanus: kui vanalt omandasid?  kasutuse intensiivsus: kui tihti kasutad?  keelte staatuse ja kasutatavuse alusel ühiskonnas (nt vähemuskeel vs enamuskeel) Mõlemast mitmekeelsuse käsitlemise valdkonnast lähtub palju praktilisi probleeme. Keegi ei oska defineerida, mis/kes on kakskeelne inimene (bilingualism). Inimene peab ise tundma, kas ta on kakskeelne või ei ole – identiteedi küsimus. Kaht keelt perfektselt võrdselt õppida ei suudeta, sest inimesed kasutavad keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem

Psühholingvistika
thumbnail
11
doc

Kakskeelsus

Sissejuhatus Eesti koolis õpib üha rohkem lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Enamik neist pärineb segaperekondadest, paljud aga ka perest, kus kumbki vanematest ei oska eesti keelt või oskab seda kehvasti. Lapsed saavad õppimisega sageli edukalt hakkama. Muukeelsete laste hakkamasaamine eestikeelse õppega on väga erisugune. On selliseid lapsi, kes lõpetavad medaliga, aga ka neid, kelle probleemid kasvavad nii suureks, et laps ei taha enam koolis käia. Ka vanemad, kes on otsustanud oma lapse eesti kooli panna, peavad teadma, et nendel tuleb lisatööd teha, näiteks selleks, et arendada lapse emakeelt. Kõige suuremaks mureks on aga kõigil koolidel eesti koolis õppivate muukeelsete laste puhul keelekeskkonna puudumine väljaspool koolitunde. 3 1. Kakskeelsus 1. 1 Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on kahe keele võrdselt täiuslik valdamine (Kirch 1988)

Eripedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun