Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MÄLU memory (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on peamised tõendidargumendid?
  • Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis?
  • Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast?
  • Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte?
MÄLU
Minni Aia
1. Hoidlamudeli üldiseloomustus ( multi - store model), komponendid ja nende omadused
Atkinson & Shiffrin – mälu toimib hoidlate süsteemina.
  • Sensoorne hoidla (sensory registers/memory)
    • Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne.
    • Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon .
    • Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis – ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses – kajamälu)
    • Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest.

  • Lühiaegne hoidla (short- term store, working memory) -> James – primaarne mälu
    • Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses.
    • Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus , sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30 sek.
    • Mahu mõõtmine: spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus.
    • Känk – tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda.

  • Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James – sekundaarne e tegelik mälu
    • Hõlmab asju, mis toimunud minevikus.
    • Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid.
    • STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus.
    • Unustamise mehhanismide erinevust tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel.

    2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid?
    • Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi.
    Sensoorne mälu – klassikaline tõend, Sperling jt katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga.
    Lühimälus toimub unustamine tähelepanu ja konkureeriva info mõjul.
    Pikaaegses mälus toimub unustamine mälutrasside kadumise ja kättesaadavuse languse tõttu.
    3. Miks peetakse kolmekomponendilist hoidlamudelit liiga lihtsustatuks; mis on selle peamised puudused?
    • Moddaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik need staadiumid.
    • Mudelis tagas ülemineku STS-st (lühiajaline hoidla) LTS-sse (pikaajaline hoidla) võimalikult rohke kordamine. Tegelikult rutiinne säilituskordmine ei pruugi seda üldse tagada. Mõned asjad jäävad kauaks meelde ilma kordamiseta.
    • Ka ei taga LTM-sse talletumist ajalisest pikem STS-is püsimine.
    • Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTM-ga (sõnade hääldamine).
    • Eeldab, et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesguse skeemi järgi.

    4. Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis?
    Töömälukognitiivne süsteem, mille ülesanne on info ajutine säilitamine ja kasutamine keerukate kognitiivsete ülesannete täitmiseks (tekstist arusaamine, õppimine, arutlemine).
    • Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa.
    • Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine .

    5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu?
    On patsiente, kellel häire artikulatoorse ringi osas, kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi.
    On vastupidiseid juhtumeid, kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv, kuid normaalne kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud.
    Mäluprotsessid
    6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel
    Töötlustasandite käsitlus:
    • Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel.
    • Säilituskordamine ja viimistlev kordamine.
    • Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest, lõpetades sügava semantilise analüüsiga.
    • Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkele.

    7. Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus
    Mehhaanilise kordamine – tõhus materjali hoidmiseks lühiajalises mälus, kuid pikaajalisse mällu ei salvestu.
    Viimistlev kordamine – sügavam töötlustasand. Materjali korrastatakse, laiendatakse. Seoste loomine. Salvestamine pikaajalisse mällu.
    8. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad?
    Pole sõltumatut töötluse sügavuse määra. Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist .
    9. Töötlustasemete teooria täiendused/erijuhtumid, mis seletavad oodatust erinevat meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria)
    Täiendused:
    • Viimistlemine – ühel sügavustasandil toimunud töötluse hulk (sh assotsiatsioonide loomine; ka semantiline töötlus erineva keerukusega lausetes mõjutab.
    • Töötluse eristuvus – mälutrasside sarnasuse määr. Mida sarnasemad on meeldejäetavate ühikute jäljed e trassid, seda raskem on neid meenutada.
    • Ülekande sobivuse hüpotees – kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid nt implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti.
    • Pinnapeale õppimine ei tähenda alati kiiret unustamist.
    • Sügav töötlus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks. Vajalik on edukas mälujälgede konsolideerumine.
    • Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist.

    10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus
    Unustamiskõver - kohe pärast suhteliselt sisuta sõnade meeldejätmist (1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem . Seetõttu pole olulist erinevust, mida inimene mäletab 10 tundi või 10 nädalat hiljem.
    Ebbinghaus verbaalse mälu katsed.
    11. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte?
    EI pea paika protseduurilise mälu puhul. (Ka autobiograafilised mälestused).
    Tüüpiline unustamiskõver kehtib isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste (materjali) puhul
  • MÄLU memory #1 MÄLU memory #2 MÄLU memory #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor M M Õppematerjali autor
    Cognitive psychology, memory. University of Tartu.

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamiskusimused Mälu
    6
    pdf

    Kordamiskusimused Mälu

    Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.

    Eripedagoogika
    Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused
    42
    docx

    Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

    Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)

    Kognitiivne psühholoogia
    Mälu struktuur ja liigitus
    7
    docx

    Mälu struktuur ja liigitus

    M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    Kognitiivne psühholoogia
    75
    docx

    Kognitiivne psühholoogia

    on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis

    Psühhomeetria
    Mälu
    51
    docx

    Mälu

    ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on

    Üldpsühholoogia
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    106
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I

    Psühholoogia alused
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    88
    doc

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused  Arengulised erinevused  Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused  Populatsioonisisesed erinevused  Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3

    Psühholoogia alused
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    148
    docx

    NEUROPSÜHHOLOOGIA

    rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne sest toodab rakkudele energiat. Rakud, kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure). Jaotatakse veel ülemiseks ja alumiseks tem poraalsagara visuaalsetes alades. kääruks. (mis asi??41 min)

    Psühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun