Ettevõtte analüüs Taimekasvatus:Rukki üleskasvatamise kulurentaablus on 37,93% ja käiberentaablus 27,5%.See tähendab, et rukki kasvatamine on kasulik ettevõtte jaoks. Talinisu kulurentaablus on 59,1 ja käiberentaablus on 37,14.See teravili on samuti kasulik ettevõttele. Odra kasvatamise kulurentaablus on miinuses-16,7% ja käiberentaablus on -20%.Otra pole kasulik ettevõttel kasvatada. Kaer toob ka miinuse ettevõttele-6,1% ja käiberentaablus-6,45%. Rapsi kasvatamine on kasulik ettevõttele 23,81% ja käiberentaablus 19,23%. Selle kahjumi,mis toovad kaera ja odra kasvatamine , katab rukki, nisu ja rapsi kasvatamine. Lõppkokkuvõttes on taimekasvatus kasulik ettevõttele. Loomakasvatus:Piima tootmine on ettevõttele kasulik, kulurentaablus on 126, 3% ja käiberentaablus 55,8%. Pullvasikaid on ka tulus kasvatada, kulurentaablus 56,8% ja käiberentaablus 36,2%.
kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg / 5ha= 700 kr/ha 14000 kg /3500 kg=4 ha 1 ha- lt saadav kasum= (müügitoodang kg* kasum toodangu ühiku kohta kr/kg)/ 5 ha= 5. kattetulu =kogutoodangu väärtus kr/ha (turuhinnas)-muutuvkulud kr/ha 2,80 kr/kg*3500 kg=9800 kr kogutoodangu väärtus 9800 kr-2400 kr=7400 kr/ha 6. kulurentaablus =kasum/toodangu kulu*100=3500 kr/ 35700 (2,55*14000)*100=9,8% hind aluseks 0,25 kr/kg : 2,55 kr/kg *100= 9,8% 7. käiberentaablus = kasum/ müügitulu*100= 3500 kr : 39200 kr*100=8,93% 0,25 kr/kg : 2,80 kr/kg*100=8,93% 8. kaubalisus =müügitoodang/kogutoodanguga*100=14000kg/17500kg*100=80% Ülesanne 2 Ettevõte kasvatas 10 hektaril rukist. Rukki keskmine saak hektarilt oli 2200 kg. Kogu rukki saagist 20 000 kg müüdi hinnaga 1.80 kr/kg. Rukki tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2000 krooni ja püsivkulud 1520 krooni. Rukki realiseerimisega seotud kulud olid 0.10 kr/kg.
· mullaharimistööde kvaliteedist · eelkultuurist ja selle väetamisest · ilmastikust 8. Mida näitab kaubalisus? Näitab müügitoodangu osakaalu kogutoodangust. 9. Mida näitab kulurentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Kulurentaablus iseloomustab tehtud kulutuste efektiivsust, näidates kui palju kasumit saadi toodangu müümisel iga kulutatud euro kohta. (kasum/kulu) 10. Mida näitab käiberentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Käiberentaablus näitab kui palju kasumit saada toodangu müümisel iga müügitulu euro kohta. (kasum/tulu) 11. Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus · Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel?
Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.) 3. Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus. 4
vähenenud 33-le päevale. Ettevõtte talitustsükkel näitab aega, mis kulub alates varude sisseostmisest kuni raha laekumiseni ostjatelt. 2009.a on selleks 216 päeva, 2010.a aeg oluliselt ei muutu, aga 2011.aastal on märgatav muutus, -30% ehk 146 päeva. 3. Rentaabluse analüüs a) Varade rentaablus- ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus Varade rentaablus=puhastkasum/varad b) Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta. Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital Arvutus: 2009.a. a) Varade rentaablus: -989 501 / 12 692 595 = -0,08 = -8 senti b) Tulutoovuse üldvõime: -933 505 / 12 692 595 = -0,07 = -7 senti c) Käiberentaablus: -989 501 / 8 163 999 = -0,12 = -12% d) Omakapitali rentaablus: -989 501 / 11 178 117 = -0,09
Mis tegurid mõjutavad talitlustsükli pikkust? Ettevõtte talitlustsükkel (operatsioonitsükkel) – päevade arv, mille jooksul toimub varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid
Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 2. Ligviidsus Tõõjõukulud -500,528 -470,113 Kiire maksevalmiduse kordaja Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 3. Maksevõime Muud ärikulud -1,409 -1,520 Võlakordaja Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 4. Rentaablus Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 Käiberentaablus Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 Bilanss ### ### Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara
tulumaksustamist 12 Tulumaks -277 -450 -3 035 Aruandeaasta kasum (kahjum) -12 575 16 646 21 538 13 4. RENTAABLUS Käiberentaabluse abil näeb puhaskasumi osatähtsust müügitulust, st. müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist, seega mitu protsenti teenis ettevõte müügikäibe igalt eurolt. Tabel 4.1. Käiberentaablus 2009-2011 (eurot) 2009 2010 2011 Puhaskasum -12575 16646 21538 Müügitulu 408276 402773 435977 Käiberentaablus -3,08% 4,13% 4,94% Tallinna Kaubamaja AS käiberentaablus on esimesel aastal veel negatiivne, sest ettevõte oli esimesel aastal kahjumis
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
75 Omakapital 2473 2013 1588.25 Kokku kohustusi 2,716 2,503 2,133 Finantsnäitajad Märts Aprill Mai Omakapitali ja võõrkapitali suhe 13.5 4.7 3.3 Käiberentaablus (7:3), % -65.7 -49.7 Brutorentaablus (5:3), % 35 35 Varade rentaablus, ROA (7:23), % -18.4 -19.8 OK rentaablus, ROE (9:32), % -22.85 -26.74 Kapitali käive (3:23), оборот 0
Müügitulu 15,000,000 S Varade käibekordaja 1.25 A/S Koguvõla ja müügi suhe 0.25 D/E Puhasrentaablus 5% PM Dividedi väljamakse kordaja 30% D Käiberentaablus 750,000 NI NI (1 d S g A NI
Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. Peamised suhtarvud on:
ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid - tootlikkus - majanduslikkus - kasum - kapitalirentaablus - omakapitalirentaablus - käiberentaablus Ettevõtte konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid - tootmis-turundus eesmärgid - finantseesmärgid - juhtimis-ja organisatoorsed eesmärgid - sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia - eesmärgi saavutamine mastaabi järgi - ajalisest aspektist lähtudes - organisatsioonilisest aspektist lähtudes 10. Milleks kasutatakse ‘eesmärkidepuu’ võtet organisatsioonis?
arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu). Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus, tulusus. Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest. Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele. 10. Puhaskäibekapital. osa käibevarast, mis on finatseeritud pikaajaliste allikatega. Näitab mil määral on
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
Ettevõtte palgakulude osakaal tõuseb ning hakkab moodustama 22-26% kulude osakaalust, mis on põhjendatav ettevõtte sooviga säilitada ettevõttes pofessionaalseid töötajaid ning hoida konkurentsivõimelist palgataset. Ettevõtte poolt tootmise täisvõimsuse saavutamisel arvestatakse ka tuleviku käibe suurenemisega vähemalt 5% võrra aastas. Tootmise otsekulud suurenevad vastavalt tootmismahu kasvule. Ettevõtte käiberentaablus planeeritakse tasemele 24-25%, mis hakkab siiski seoses tugeva konkurentsiga järgnevatel aastatel veidi langema. Ettevõtte kolme aasta müügitulu aritmeetiline keskmine on üle 9 miljoni krooni.
3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Varade kasutamise efektiivsus 4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1. Likviidsus ja maksevõime 2. Rentaablus 3. Varade kasutamise efektiivsus Helena 5. Missugused konkreetsed suhtarvud peaksid huvi pakkuma tavatöötajatele (nim 2) Käiberentaablus (PM) mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumit (kas oleks võimalik rohkem palka saada) Võlakordaja (DR) võla osakaal kapitali strukutuuris, pankrotioht (kas töökoht on kindel) 6. Horisontaalanalüüs Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dünaamikat. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida tulude ja kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust.
8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida ettevõttes saavutada tahetakse. Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid: tootlikkus, majanduslikkus, kasum, kapitalirentaablus, omakapitalirentaablus, käiberentaablus Ettevõtte konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid: tootmis-turundus eesmärgid, finantseesmärgid, juhtimis-ja organisatoorsed eesmärgid, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia Üheks oluliseks ettevõtte eesmärgiks on ja jääb alati kasumitaotlus, kuigi tema koht eesmärkide hierarhias on aegade jooksul muutunud. Nt: Eesti ettevõtted peavad 1990. aastatel tehtud uuringute põhjal kõige
9.2 Kulu-maht- Rentaabluse näitajad 29 Rentaablus ehk tootmise tasuvus, näitab et ettevõte katab toodangu valmistamiseks ja realiseerimiseks tehtud kulutused ning saab lisaks ka kasumit. 1. Kulurentaablus- kasumi/kahjumi ja toodangu tootmiseks ja turustamiseks tehtud kulutuste suhe. Mitu senti saan kasumit, toodangu müümisel iga kulutatud euro kohta. 2. Käiberentaablus- Kui palju kasumit saadi ühe müügitulu (müügikäibe) euro kohta , ettevõtte varade või omakapitali euro kohta. ???? 3. Vararentaablus- näitab tootmisesse rakendatud varade kasutamise efektiivsust. 18. Efektiivsuse kriteeriumid: tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaefektiivsus. Tehniline efektiivsus näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljandite taset mistashe sisendite kombinatsiooni korral
Finantskulud Intressid jms 0 0 0 0 Kasum majandustegevusest 0 0 0 0 keskmine töötajate arv #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! lisandväärtus töötaja kohta #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! käiberentaablus Algandmed BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, millise 31.12.11 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. seisuga olemasolevad andmed esitatakse AKTIVA
Finantskulud Intressid jms 0 0 0 0 Kasum majandustegevusest 0 0 0 0 keskmine töötajate arv #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! lisandväärtus töötaja kohta #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! käiberentaablus Algandmed BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, 31.12.201X 2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. millise seisuga olemasolevad andmed AKTIVA esitatakse
Ärikasum ### ### ### ### ### EBITDA ### ### ### ### ### Finantstulud ja kulud -160 -24 0 0 0 Kasum enne tulumaksustamist ### ### ### ### ### Tulumaks ### -8 888 32 286 36 407 92 057 Kasum ### ### ### ### ### Käiberentaablus 57% 68,70% 67,30% 70,70% 70,70% Müügikate 74,20% 82,70% 84,30% 86,10% 86,10% Müügitulu töötaja kohta 0 123247 88083 122455 122455 Lisandväärtus ### ### ### ### ### lisaväärtus töötaja kohta 0 97568 71210 100367 100367 Omakapitali tootlus p
ei kaasata võõrkapitali, ei saa me antud ettevõtte puhul kahte viimast kordajat leida. 3.3. Tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud (profitability ratios) Need suhtarvud annavad ülevaate ettevõtte võimest teenida kasumit müügikäibelt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse, ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid kui palju on aidanud kaasa ettevõtte kasumi tekkimisele. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse ja teda võib jaotada mitmeti: käiberentaablus, kapitali rentaablus jne. 3.3.1. Käibe puhasrentaablus (Profit Margin) Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus. Näitab, millise osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. See annab pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu OÜ JALIANHE 2012/2013 Käibe puhasrentaablus: 4587 / 136200 = 0,033 ~3,3% 2013/2014 13
Finantskulud Intressid jms 0 0 0 0 Kasum majandustegevusest 3,698 2,792 5,428 9,701 keskmine töötajate arv 1 2 2 2 lisandväärtus töötaja kohta 9925 7599 9285 12016 käiberentaablus 22% 11% 18% 25% BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, 31.12.201X 2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. millise seisuga olemasolevad andmed AKTIVA esitatakse
Raha enne laene = laekumine + algjääk väljamaks Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm
Finantskulud Intressid jms 0 0 0 0 Kasum majandustegevusest 33,818 55,456 89,246 102,751 keskmine töötajate arv 2 2 2 2 lisandväärtus töötaja kohta 22841 34685 51580 59673 käiberentaablus 63% 73% 80% 80% BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, 31.12.13 2014.a. 2015.a. 2016.a. 2017.a. millise seisuga olemasolevad andmed AKTIVA esitatakse
Kuna omanikud on huvitatud ettevõtte kasumlikkusest võivad nad aastatel 2010. ja 2011. Estravel AS äritegevusega rahul olla. Järgnevalt toovad tll autorid välja suhtarve kokkuvõtva tabeli, kus on esitatud kõik rentaabluse suhtarvud protsentides (vt tabel 2.6.). 17 Tabel 2.6. Rentaabluse suhtarvud 20092011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Käiberentaablus ehk marginaal (PM) 0,002% 0,16% 0,10% Varade rentaablus (ROA) 0,002% 0,16% 0,10% Omakapitali rentaablus (ROE) 0,007% 0,47% 0,33% Allikas: autorite koostatud. Rentaabluse suhtarvude näitajad olid antud ettevõtte puhul positiivsed ning aastal 2010 kasum tõusis palju, 2011. aastal pisut langes. Varade rentaabluse näitajate kohaselt kuulus analüüsitav ettevõte 2009. ja 2010
Standard Low -Price Low -Price 0 Komfort Komfort Standard Standard Low -Price Low -Price 0 0 Strateegiline suunitlus Riskid 8 2 Ülesanne 1 On toodud TMK tegelikud ja normatiivsed näitajad. Moodusta nende alusel polaroiddiagramm Näitaja Mõõdik Teg Eesmärk Käive Tuh. 90 150 Käiberentaablus (ROS) % 5 7 Kapitali rentaablus(ROI) % 7 10 Püsiklientide osakaal % 25 60 Maksedistsipliin Punkte 4 10 Rahulolu Punkte 60 100 Tellimused, lepingud Punkte 9 20 Kvaliteeditöö Punkte 5 7
sh muud halduskulud (amordita) 91 740 113 000 139 500 Finantskulud Intressid jms 0 0 0 Kasum majandustegevusest 117 317 314 200 406 200 keskmine töötajate arv 5,67 7,67 9,67 lisandväärtus töötaja kohta 139 834 183 520 197 673 käiberentaablus 9% 15% 14% 4. aasta 2010-2011 4 140 000 0 32 300 128 0 4 140 000 Näiteks kui ettevõtja käive tekib esimesel aastal 4. tegevuskuul, siis jagatakse 3 esimese aasta käivete summa 33ga (9 kuud + 12 kuud + 12 kuud) ja korrutatakse 1 381 000 12ga. 0 3 000 0 13 000 8 000 25 000 0 0 0 10 000 7 000 0 40 000
Kulud kokku 15 860 20 778 sh muud halduskulud (amordita) 2 469 3 570 Kasum majandustegevusest 110 2 782 keskmine töötajate arv 1 1,5 lisandväärtus töötaja kohta 11413 13034 käiberentaablus 1% 12% TASUVUSPUNKT 1,91 19 8.5 Rahavoog (esimene aasta kuude lõikes). 2014
uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Naitab intresside maksevõimet arikasumi abil ehk sisuliselt mitu korda uletab arikasum intressi. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Naitab võla osakaalu kapitali strukuuris ehk mitu % varadest on finantseeritud kohustustega Naitab omanike panust ettevõttesse, seda mitu % varadest on finantseeritud omakapitalida. 13. Kaiberentaablus. Varade rentaablus. Käiberentaablus ehk tegevuskulukus ehk kasumimarginaal (profit margin PM) naitab muugikaibe iga rahauhiku tasuvust. Tõlgendus: 1 muugikaibe euro tekitab PM senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb tugevalt tegevusharust. Jaekaubanduses võib piisata juba 1%, aga tööstuses nt 20%. Juhtimisotsus: maksimeerida. PM = ¿ EBIT Puhaskasumi jargi: arikasumi jargi: PM ¿ =
69. Firma likviidsuse suhtnäitajad. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus; Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitajad. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Kasutatakse põhiliselt 3: Käiberentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Varade rentaablus näitab kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga euro. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle.
Tootlikkus - kui palju toodangut on toodetud rakendatud tootmistegurite ühiku kohta. Arvutatakse iga tootmisteguri kohta eraldi. Majanduslikkus tootlikkus väärtuselises väljenduses, tulude ja kulude suhtena. Kasum kulude ja tulude vahe Kogukapitalirentaablus - kasumi suhe kogukapitalisse. Vaadeldav kasum lisandub laenuprotsent. Omakapitalirentaablud kasumi suhe omakapitalisse Käiberentaablus kasumi suhe ettevõtte käibesse. 2. Konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid Toomis ja turunduseesmärgid turgude hõivamine, käibemahu saavutamine, toodangu kvaliteeditase Finantseesmärgid piisav likviidsuse tagamine Juhtimis ja organisatoorsed eesmärgid juhtimisstiil, tööjaotuse määramine Sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid kasumijaotus, keskkonnasäästlikus, head töötingimused Eesmärkide dimensioonid
· suurendades varade käibekordajat. Tulutoovuse üldvõime (basic earning power) näitab varade tootlikkust enne maksude ja finantsvõimenduse mõju. Arvutuskäik on järgmine: EBIT (5.25) BEP = , A kus BEP tulutoovuse üldvõime. Kui tulutoomise üldvõime on hea, aga varade rentaablus halb, siis saab järeldada, et viga on finantseerimisotsustes, mitte ettevõtte äritegevuses (põhitegevuses), tootmises, teenindamises. Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. See näitab, mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumiks. 26 Täpsema tulemuse saamiseks tuleks nimetajas kasutada keskmist vara. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: NI (5.26) PM = , S
Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades).
Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades).
kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 21. Finantsülesanded. KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Käiberentaablus = (Puhas)kasum x 100%/ Käive Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes - (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping (10. loeng) · Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. · Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste
Mida kõrgemad need on, seda parem. Rentaabluse üldnäitaja - kasumi ja ress. suhe. Kasumit võrreldakse erinevate näitajatega: müügi- käibega, koguvaraga, omakapitaliga. Rentaabluse anal. on oluline, kuna isegi kõrge likviidsus ja kapitali soodne struktuur ei taga veel piisavalt kasumit. Rentaablusnäitajate leidmisel. kasut. kõige sagedamini e/v puhaskasumit, mis jääb ettvõttele pärast tulumaksu maksmist. Neid võib väljend. nii protsentides kui ka suhtarvudes. 1) Käiberentaablus (KR) näitab iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarva- mist. Isegi väike nihe (1-2%) võib viidata edukale või ebaedukale aastale. KR = puhaskasum / netokäive Näitab puhaskasumi osatähts. müügikäibest. Peegeldab firma hinnakujundust, kulude strukt. ning tootmise efektiivsust; kui suur osa müügikäibest oleks max võimal. jätta reinvest. ja arenguks. Tema arvväärtust mõjut. tegurid.: · müügistrukt. muutumine,
Jätkukasvumäär leitakse järgmise valemi abil: D M ( 1-d) ( 1 + ) (7.29) SGR = E , A D - M (1 - d ) (1 + ) S E kus SGR jätkukasvumäär, M käiberentaablus, d dividendide väljamaksekordaja. Antud valem tundub üsna kohmakas, aga sellest on võimalik mõningate manipulatsioonidega saada rentaabluste ja dividendide väljamaksekordajaga valem. Kui selle valemi nimetajat ja lugejat korrutatakse S/A-ga, saadakse järgmine tulemus: Jätkukasvumäära mõjutavad mitmed tegurid. Väga oluline mõju on käiberentaablusel, mille suurenemine tõstab jätkukasvumäära. Oluline mõju on ka dividendipoliitikal. Dividendide
Kombineerimise tulemusena saadakse vastavad tulemid: kaubakäive, kasum, turuosa jmt. Tulemitegurite hindade alusel kujunevad välja kaubandusettevõtte kulud. Tulemitegurite kombinatsiooni võib iseloomustada ka teatud mõõdikutega, nt. · äripind või müügipind ühe töötaja kohta. Näitab teenindamise kvaliteeti. · kaubavaru ühe ruutmeetri müügipinna kohta ja ühe töötaja kohta. Esimest võib pidada oluliseks, teist väheoluliseks näitajaks. · käiberentaablus: kasumi suhe käibesse. See seostab omavahel kaks kõige olulisemat tulemusnäitajat. · kapitalirentaablus: kasumi suhe kapitali. Arvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks e-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi
näitajad põhinevad näitajad Diskonteeritud rahavood Majanduslik lisandväärtus Omakapitali rentaablus (DCF) (Economic Value Added – (ROE) EVA) Tobin’s Q Rahaline lisandväärtus Investeeringute rentaablus (Cash Value Added – (ROI) CVA) Rahaline tasuvusmäär Turupõhine lisandväärtus Käiberentaablus (ROS) (CFROI) (Market Value Added – MVA) Igal meetodil on omad tugevad ja nõrgad küljed. Viimasel ajal laialdast huvi äratanud EVA meetod eeldab suur hulka raamatupidamisandmete kohandamisi (Peterson, 1996). Kuna meetodite kasutamine põhineb ettevõtte arvestus- ja finantssüsteemist saadavatel näitajatel, on viimased teoreetilisest aspektist omavahel seotud. Juba 1987. a märkis prof U
annaabi.ee 
