NORDECON (0)

Audentese Ülikool - Majandus - Finantsarvestus

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL
NORDECON
FINANTSANALÜÜS
Õppejõud: Mari Saare
PÄRNU 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
Nordecon lühitutvustus 4

Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4

Maksevõime kordaja 4

Maksevalmidus 5

Kapitalistruktuuri suhtarvud 5

Omakapitali tase 5

Võlgnevuste aste 6

Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6

Käibetulususe suhtarvud 6

Brutorentaablus 6

Efektiivsusesuhtarvud 6

Varude käibekordaja 6

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7

Raha laekumise periood 7

Varade käibekordaja 7

Hankijate võla välde 7

Pankrotitestid 2011 aasta kohta 8

Altermani 2. test – nn. ekspressanalüüs: 8

Rahandusliku stabiilsuse määramine 8
LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (3.a andmed) 9
LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruann (3.a andmed) 10
LISA.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (3.a andmed) 11
Kokkuvõte 12Sissejuhatus
Majanduse üldist olukorda on hea vaadata läbi ehitusturul toimuva. Eestis on kaks suurimat Ehitusettevõtet Nordecon ja Merko. Uudistest kõlab, et majandus on pöördunud tõusule, kuid kui vaadata nende kahe suurima ehitus ettevõtte dividendide maksmist, siis võiks hetke olukorra kohta tekkida palju küsimusi. Kas ehituses on halvimad ajad möödas ja firmade näitajad on paranenud või mitte? Järgnevas töös analüüsime ühte nendest – Nordeconi.
Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata .
Ehitusettevõte Nordecon eatas börsile, et teenis eelmisel aastal 5,3 milonit eurot kahjumit, mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa.
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi - ja rekonstrueerimistööd.
Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse.
NORDECON
LÜHITUTVUSTUS
Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja elukondliku kinnisvaraarenduse vallas.
1989. aastal asutatud ehitusettevõte Nordecon AS on tänaseks kasvanud Eesti üheks suurimaks ehituskontserniks. Kontserni tegevusstrateegia on keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhtimisele, hoides töödeportfelli võimalikult tasakaalustatuna hoonete ja rajatiste valdkonna vahel.
Nordecon tegeleb veel betoonkonstruktsioonide ehitamise, raske ehitustehnika rentimise ning teede hooldamisega. Lisaks Eestile tegutsevad Kontserni ettevõtted hetkel aktiivsemalt Ukrainas ning Soomes.
1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud
1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja ( Current Ratio )
CR=Käibevara/Lühiajalised kohustused
2011.a. 71 525/62 535= 1.14
2010.a. 63 447/45 691= 1.39
2009.a. 82 729/56 386= 1.47
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab, kui palju oli firmal aruande koostamise hetkel käibevara kokku ühe krooni lühiajaliste kohustuste kohta. Rohkem, kui 1.6 on hea näitaja. Nordeconil on see langev ja 2011 aastaks jõudnud juba piirini , mis tekitab kahtlusi lühiajalise maksevõime kohta.
1.2. Maksevõime kordaja ( Quick Ratio)
QR= Likviidne vara/Lühiajalised kohustused
2011.a. 47 163/62 535= 0.75
2010.a. 38 144/45 691= 0.83
2009.a. 57 551/56 386= 1.02
Maksevõime tähendab maksukohustuste tähtaegse tasumise võimet. Tänu varasematele parematele aastatele on see näitaja Nordeconil veel normaalse piiri peal, aga viimase kolme aasta jooksul ligi kolmandiku langenud.
1.3. Maksevalmidus
CPR=Raha + väärtpaberid/Lühiajalised kohustused
2011.a 9 908/62 535= 0.16
2010.a. 5 818/45 691= 0.13
2009.a. 14 392/56 386=0.26
Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase näitab, kui palju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Heaks tulemuseks võiks lugeda 0.3.
Nordeconil on see näitaja olnud kogu aeg sellest madalam, kõige madalam 2010 aastal, peale seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 .
2. Kapitalistruktuuri suhtarvud
2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*( Omakapital /kogukapital)
2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9%
2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1%
2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37%
Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid.
2.2. Võlgnevuste aste( Dept Ratio)=Kohustused/ varad
2011.a. 73 184/101 581= 0.72
2010.a. 61 802/95 241= 0.65
2009.a. 76 053/120 836= 0.63
Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast .
2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100
2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 %
2010.a. (61 802/33 439)*100= 185%
2009.a. (76 053/44 783)*100= 170%
Näitab laenuvahendite ja omakapitali (aktsionäride) arvel finantseeritud varade suhet.
3.Käibetulususe suhtarvud
3.1. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus =100*( Brutokasum /müügitulud)
2011.a. 100*(194/147 802)= 0.13%
2010.a. Kahjumi puhul ei saa võrrelda.
2009.a. 100*(8 711/154 594)= 5.63%
Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu mahaarvamist. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum.
4. Efektiivsusesuhtarvud
Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda .
4.1. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk ( algsaldo +lõppsaldo/2)
2011.a. 147 608/(24 982+24 210/2)= 6.0
2010.a. 100 012/(24 883+24 982/2)= 4.0
Näitab kauba ja tootmisvarude käsutamise ja müügi efektiivsust . Nordeconi väga madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel.
4.2. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / lühiajaline võlgnevus (keskmine)
2011.a. 147 802/(34 645+31 266/2)= 4.48
2010.a. 99 312/(41 204+31 266/2)= 2.74
Nimetatud näitaja kõrge väärtus räägib nõuete kõrgest konverteeritavusest rahalisteks vahenditeks. Suhtarv üle 1,2 – hea, seega Sellega on ettevõttel kõik korras.
4.3.Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
2011.a. 360/4.48= 80.4
2010.a. 360/2.74= 131.4
See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades. Nordecon on ühe aastaga tublisti vähendanud klientide poolt arvete tasumise viivituste aega.
4.4.Varade käibekordaja = müügi netokäive / koguvara
2011.a. 147 802/101 581= 1.46
2010.a. 99 312/95 241= 1.04
2009.a. 95 241/120 836= 0.79
Näitab ettevõtte varade käsutamise efektiivsust või ka seda, mitu müügi
netokäibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta. See on üks Nordeconi näitajatest, mis on tõusnud normaalsele tasemele võrreldes eelmiste perioodidega.
4.5.Hankijate võla välde = võlad hankijatele / (realiseeritud kaupade kulu/365)
2011.a. 27 403/(147 608/365)= 67.77
2010.a. 17 429/(100 012/365)= 63.61
2009.a. 24 154/(145 883/365)= 60.43
Näitab, mitme päeva jooksul tasume oma hankijatele võlad. Nordeconil on see tõusnud kolme aastaga tervelt nädala võrra.
5.Pankrotitestid 2011 aasta kohta
5.1.Altermani 2. test – nn. ekspressanalüüs:
a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused – 0,3877
b) 0,579 x kohustused/passivad
-1.0736*71 525/62 535-0.3877= -1.28
0.579*73 184/101 581= 0.417
Tulemus korral, mis on suurem kui 1 on pankrotioht suur, kuid kui väiksem kui 0, siis on
finantsolukord stabiilne. Nende kahe väärtuse vahemikus on olukord määramatu.
5.2. Rahandusliku stabiilsuse määramine
1.Varade tagatus oma käibevaradega = käibekapital – varud
2.Varade tagatus oma käibevaradega ja pikaajalise võõrkapitaliga = käibekapital + pikaajaline võõrkapital –varud
3.Varade tagatus oma käibevaradega ja laenuvahenditega = käibekapital + pikaajalised laenuvahendid + lühiajalised laenuvahendid – varud.
1. 71 525-24 210=47 315
2. 71 525+10 649-24 210=57 694
3. 71 525+10 649+62 535-24 210=120 499
Selle testi põhjal on Nordeconil finantsiline stabiilsus, sest kõik kolm näitajat on positiivsed.
LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (EUR '000)
31.12.2011
31.12.2010
31.12.2009
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
9 908
5 818
14 392
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
34 645
31 266
41 204
Ettemaksed
2 610
1 060
1 955
LIKVIIDNE VARA
47 163
38 144
57 551
Varud
24 210
24 982
24 883
Müügiootel põhivara
242
321
295
Käibevara kokku
71 525
63 447
82 729
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud
199
99
140
Pikaajalised finantsinvesteeringud
26
26
26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
2 504
2 215
2 130
Kinnisvarainvesteeringud
4 930
4 930
5 623
Materiaalne põhivara
7 437
9 038
13 045
Immateriaalne põhivara
14 960
15 486
17 143
Põhivara kokku
30 056
31 794
38 107
VARA KOKKU
101 581
95 241
120 836
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
19 130
19 231
16 806
Võlad hankijatele
27 403
17 429
24 154
Muud võlad
4 930
3 446
6 044
Ettemaksed
10 587
4 425
8 720
Eraldised
485
1 160
662
Lühiajalised kohustused kokku
62 535
45 691
56 386
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
9 513
15 377
18 811
Võlad hankijatele
199
215
310
Muud võlad
96
96
96
Eraldised
841
423
450
Pikaajalised kohustused kokku
10 649
16 111
19 667
KOHUSTUSED KOKKU
73 184
61 802
76 053
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
19 657
19 657
19 657
Kohustuslik reservkapital
2 554
2 558
2 557
Realiseerumata kursivahed
-463
-232
-205
Jaotamata kasum (kahjum)
4 563
10 257
22 067
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
26 311
32 240
44 077
Mittekontrolliv osalus
2 086
1 199
706
OMAKAPITAL KOKKU
28 397
33 439
44 783
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
101 581
95 241
120 836
LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruanne (EUR '000)
2011
2010
2009
Müügitulu
147 802
99 312
95 241
Müüdud teenuste ja kaupade kulu
-147 608
-100 012
-145 883
Brutokasum
194
-700
8 711
Turunduskulud
-317
-401
-602
Üldhalduskulud
-4 641
-4 887
-8 002
Muud äritulud
806
820
1 636
Muud ärikulud
-672
-3 807
-9 843
Ärikasum (kahjum)
-4 630
-8 975
-8 100
Finantstulud
33 938
3 056
5 529
Finantskulud
-1 086
-6 338
-2 169
Finantstulud ja –kulud kokku
-148
-3 279
3 360
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
100
-517
-490
Maksustamiseelne kasum (kahjum)
-4 678
-12 771
-5 230
Tulumaks
-30
33
-487
Puhaskasum (kahjum)
-4 708
-12 738
-5 717
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa
-5 304
-11 811
-2 923
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa
596
-927
-2 794
Kokku puhaskasum (kahjum)
-4 708
-12 738
-5 717
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa
-5 924
-11 839
-2 865
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa
887
-927
-2 794
Kokku koondkasum (kahjum)
-5 037
-12 766
-5 659
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes)
-0.17
-0.38
-0.09
LISA.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (EUR '000)
2011
2010
2009
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt
185 147
120 719
213 303
Maksed hankijatele
-160 805
-105 501
-174 434
Makstud käibemaks
-2 384
-3 910
-4 494
Maksed töötajatele ja töötajate eest
-13 476
-14 953
-27 296
Makstud tulumaks
41
-88
-694
Netorahavoog äritegevusest
8 523
-3 733
6 385
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine
-58
-195
-152(-486)
Põhivara müük
340
850
404
Kinnisvarainvesteeringute müük
0
709
708
Tütarettevõtete soetamine, neto rahavoog
0
1
Tütarettevõtete müük, neto rahavoog
0
-615
10
Sidusettevõtete soetamine
0
-2
-383
Antud laenud
-213
-549
-5 166
Antud laenude laekumised
1 745
177
1 911
Saadud intressid
204
258
953
Saadud dividendid
4
4
4
Netorahavoog investeerimistegevusest
2 022
638
-3 450
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud
1 925
6 642
21 937
Saadud laenude tagasimaksed
-4 907
-8 617
-22 265
Kapitalirendi maksed
-1 921
-2 379
-3 261
Makstud intressid
-1 089
-1 122
-1 808
Muud maksed
-4
-15
-31
Netorahavoog finantseerimistegevusest
-5 996
-5 491
-7 469
Rahavoog kokku
4 549
-8 586
-4 534
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul
5 818
14 392
18 930
Valuutakursimuutused
-459
12
-4
Raha jäägi muutus
4 549
-8 586
-4 534
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul
9 908
5 818
14 392
Kokkuvõte
Ettevõte töötas vaadeldava kolme aasta jooksul päris tõsise kahjumiga ning sellisel juhul omakapitalirentaablust (ROE) ja varade puhastulukust (ROA) välja tuua ei saagi. Ka 2012 aasta esimene kvartal ei näita paranemist, kuigi ettevõtte nõukogu liikmed püüavad näidata pigem positiivsust.
2012 aasta uudised ERR-i kodulehelt: Ehituskontserni Nordecon esimese kvartali puhaskahjum kasvas aastatagusega võrreldes 14% 1,4 miljoni euroni, kuid ehituskontserni Nordecon aktsionärid kiitsid heaks ettepaneku tõsta nõukogu esimehe ja suuromaniku Toomas Lumani kuutasu 5700 euroni.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 141 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

141 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kimcountry Õppematerjali autor

Finantsanalüüs ettevõtte kohta. Pankrotitestid 2011 aasta kohta. Kapitalistruktuuri suhtarvud. Käibetulususe suhtarvud. EfektiivsusesuhtarvudLühiajalise maksevõime suhtarvud.

Finantsanalüüs Pankrotitestid Kapitalistruktuuri suhtarvud Käibetulususe suhtarvud Efektiivsusesuhtarvud Lühiajalise maksevõime suhtarvud

Sarnased õppematerjalid

doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs.....................

Transpordiökonoomika

xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4

Finantsjuhtimine

docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri

Finantsanalüüs

doc

Peamised finantsaruanded

Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis

Ettevõtte rahandus

docx

Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varundamine ja taastamine ning kl

Finantsanalüüs

pdf

AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevu

Finantsanalüüs

doc

Finantsanalüüs Estravel AS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs.................................

Finantsjuhtimine

doc

Suhtarvude analüüs 1

SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079

Majandus

Rohkem sarnaseid