uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur
Pääbo uurib seda Denissova koopast leitud luude uurimise kuna seal põhjas on DNA paremini säilinud - nii ta loodab. SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM -VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. 200 000 a. Olduvai kult. - 2,6/2,5 milj. 1,4 milj. eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga) Acheuli kult. - 1,4 milj. 200 000 a - esimesed pihukirved -KESKPALEOLIITIKUM 200 000 40 000 a. Moustier´i k. - 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a.
Kromanjoonlaste saabumisega kadusid Euroopast neandertallased (kromanjoonlased saabusid Euroopasse u. 40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi). Kiviaja arheoloogilised põhiperioodid: Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.) Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a. tagasi) Varaseimad kivitööriistad Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas.
moodustab kaks protsenti paapualaste genoomist. * 75 000 a eest uus homo sapiensi väljaränna Aafrikast. Valdav osa mitteaafriklasi on nende järeltulijad. Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst 6. loeng KIVIAEG, PRONKSIAEG, RAUAAEG KIVIAEG (on ajaliselt kõige pikem periood): paleoliitikum ehk vanem kiviaeg mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 miljonit – 9500 a eKr) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit – 1,5 miljonit a tagasi) – kõige varasem kultuur. Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Hilispaleoliitikum (periood, kus suur osa Euroopast oli kaetud mandrijääga, seetõttu oli päris keeruline inimestel ellu jääda, aga nad kohanesid väga hästi looduslike oludega ning elasid küllaltki kaugel jääpiiri lähedal. Osad inimesed
Jahipidamise ja töö tekkimisega seoses pidi kollektiivitunne ja omavaheline suhtlemine muutuma varasemast olulisemaks. Selles protsessis oli ilmselt oluline ka rühmasisene konkurents ja valik, mis omakorda tugevdas seotumat elu rühmas ning edukamat infovahetust, mis selle rühma liikmete vahel toimus. See kõik ajendas aju arengut. Kõige intensiivsemalt hakkas aju arenema artikuleeritud kõne kasutuselevõtuga ja selle arenguga. Varapaleoliitikum Homo habilise ilmumisega algab arheoloogilises ajaarvamises varapaleoliitikum, mis kestis ajavahemikus 2,6/2,5 miljonit 150 000 a tagasi Homo habilis eksisteeris u 2,61,5 milj a tagasi. Homo habilise ilmumist ja tema poolt valmistatud tööriistade kasutuselevõttu loetaksegi paleoliitikumi alguseks. Paleoliitikumi jagatakse väiksemateks allüksusteks, millest esimene varapaleoliitikum.
Kiviaeg 2,6/2,5 mln a tagasi 2000 eKr (vt jagunemist allpool) 2. Pronksiaeg Eestis: 1800 500 eKr Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 3. Rauaaeg Eestis: 500 eKr 1225. a 1. KIVIAEG (2,6/2,5 mln a tagasi 2000 eKr) jaguneb: 1.1. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1.2. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9500 eKr 4000 eKr 1.3. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 4000-2000 eKr 1.1. PALEOLIITIKUM - 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln 200 000 a tagasi) Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a 200 000 a tagasi) 2. Keskpaleoliitikum (200 000 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a
Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. Nii esimesed hominiidid (inimlased) kui ka esimesed inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas. Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi. U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle, mainin vaid, et inimkonna vahetuks eellaseks peetakse Australopithecus africanust, kes elas u 3 miljonit800 000 aastat tagasi. U 2 miljonit aastat tagasi elas Ida-Aafrikas Homo habilis osav inimene, vanim liige Homo perekonnas. Tema avastamisega on seotud Leakeyde
ühele hominiidide liigile , millel on teatud sugulus tp inimesega , kuid tal ei ole otsest seost neandertallase või homo erectusega. Vana u 30 tuh a ja nüüd tegeleb Svalte praegu selle inim. Kirjanduses nim teda Denisova või Siberi inimeseks. VI KIVIAEG: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum kõige pikem muinasaja ajajärk . (2,6/2,5 miljonit 9500 a eKr) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit 1,4 miljonit a tagasi) I tööriistade valmistamine. Tööriistad põhiliselt vulkaanilised kivimitükid. Loodus on nad lihvinud juba ovaalse kujuga tükkideks , ühest servast mõned killud ära löödud ja tööriistadena kasutatud. Kõige vanemad eoliidid, teised chopperid. Eoliit on kivitükk , mille puhul kaheldakse , kas tegemist on inimese poolt valmistatud tööriistaga, chopper on kindlalt selle ise valmistanud
soojendamiseks ja kiskjate kaitse ja toiduvalmistamisel ka tähtis. Tules küpsetatud toit on tunduvalt kergem seedida, kuid ise ei osatud tuld süüdata, tuli pidi pidevalt põlema, selleks oli vaja talle pidevalt kütet, selleks on vaja meeskonda jne. Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e vanem kiviaeg · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg · Neoliitikum e noorem kiviaeg Paleoliitikum 2,6/2,5 milj aastat tagasi 9500 a eKr Varapaleoliitikum: · Olduvai kultuur (2,6-1,4 milj aastat tagasi) Siin on chopperid (lõikenoad/raienoad) ja eoliidid (veerekiviriistad), olid kasutusel ka nt puidust asju, aga neid alles ei ole. · Acheuli kultuur (1,4 milj 200 000 a tagasi) Seostatud peamisel Homo Erectusega, kõige iseloomulikum tööriist on pihukirves. Sel on sarve otsa abil toksitud ära väiksemad killud kivilt ja nii on moodustatud terav osa. Need ei levi ühtlaselt. Keskminepaleoliitikum
Luukillust saadud DNA ei kuulu tänapäeva inimesele, kromanjoonlasele ega neandertaallasele. Siberi inimene eraldus kaasaegse inimese eellastest umbes pool miljonit aastat tagasi. Paleoliitikum Kiviaeg jaguneb: · Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg · Mesolootikum ehk keskmine kiviaeg · Neolootikum ehk noorem kiviaeg Paleolootikum (2,6/2,5mln - 9500 ekr) jaguneb kolmeks: · Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,4mln) Acheuli kultuur (1,4-200k) · Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200-40k) · Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34-28k) Gravette'i kultuur (28-22k) Solutre'i kultuur (20-16k) Madeleine'i kultuur (18-15/10k) Olduvai kultuuris oli ainult kaks peamist tööriista. Kasutati chopperit (kivist primitiivne raienuga - eoliit)
Hominiide on maal elanud palju rohkem erinevaid kui varem arvatud. 6. LOENG Kiviaeg. Tulekivi võib viidata mõnele kiviaegsele muistisele. (Opsidiaan) Arheoloogia põhiperioodid on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 12 Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 mln kuni 9500 eKr) Varapaleoliitikum: * Olduvai kultuur (2,6/2,5 mln kuni 1,4 mln a tagasi). Olduvai org oli see, kust leiti esimesed homo habilise jäänused. Olid eoliidid (veerekiviriist), kivist oli kild ära löödud, tekkisid teravad servad. See on kasutusel olnud ka raieriistana. Nimetati ka chopperiks ehk raienoaks. Homo habilis kasutas ka muid tööriistu, mis olid mittesäilivast materjalist nt puust kepid * Acheuli kultuur (1,4 mln kuni 200 000 a tagasi). Seotud homo erectusega. Uus esemeliik oli pihukirves
annaabi.ee 
